50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lalz
Õppematerjali autor
Geen on DNA lõik. Ühes kromosoomis on palju geene. Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Ühel geenil on tavaliselt kaks vormi ehk alleeli. Alleelid võivad erineda või olla ühesugused. Dominantse alleeli olemasolu avaldub organismil selle alleeli poolt määrarud tunnus. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Ajalooliselt on välja kujunenud mitmed soo määramise viise. Kõige täiuslikum on soo määramine sugukromosoomidega. Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, niikeha kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi mis moodustavad 23 paari. Neist ühe paari moodustavad sugukroomid mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Iga naise sugurakkus on üks X kromosoom. Pooltes mehe sugurakkudes on X - kromosoom, pooltes Y- kromosoom.
PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks. Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri alleelina. Soole omaste
Vanemate geenide edasikandumine lastele Gregor Johann Mendel Gregor Johann Mendel sündis 1822 aastal Austria-Ungaris Heinzendorfis ning suri 1884 aastal Brnos Tsehhis. Ta oli munk, rahvuselt sakslane ning teda kutsutakse tihti geneetika isaks. 1867 aastast alates oli Mendel Brno augustiini kloostri abt ning tegeles uurimistööga taimede muutlikuse kohta. Ta kasvatas ja uuris 28 000 hernetaime ning töötas tulemuste põhjal välja Mendeli seaduse, mis on siis teiste sõnadega organismi pärandumisseadused geneetikas. Kromosoomid Sõna ``kromosoom`` tuleb kreeka keelest (chroma,värvus) ja (soma,keha). Need asuvad inimeste rakkudes ning meenutavad väga väikeseid värvilisi niidijupikesi. Keharakkudes on 46 kromosoomi e. 23 kromosoomi paari. Kuid sugurakkudes on neid poole vähem. Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari üks kromosoom, seega on sugurakkudes 22 x-kromosoomi ja siis veel kas x- või y- kromosoom, mis määrab ära, kas arenema hakkab tüdruk või poiss. U
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.
PÄRILIKKUSE ALUSED 1. DNA, GEENID JA KROMOSOOMID Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega: · Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · See aine on DNA. · DNA on kõikides organismides. · Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. · Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi keharakus on pooled kromosoomid pärit isalt, pooled emalt: · Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Kromosoome saab sarnasuse alusel jaotada paarideks, p
Kromosoomide arv väheneb kaks korda suguraku eellase jagunemisel, mille tulemusena saame suguraku 23 kormosoomiga. Pärast sugurakkude (sperm ja munarakk) ühinemisel viljastatud munarakus areneva organismi keharakkudes kokku 46 kromosoomi – sellepärast on vajalik, et sugurakus oleks 23 kromosoomi. 4. Soo määramise viisid Keskkonnaregurite poolt – nt temperatuuri toimel (merikilpkonnad) Sugukromosoomidega 5. Soo määramine Sugu määratakse viljastumise momendil ISA 44+XY EMA 44+XX 22+X 22+Y 22+X 44+XX 44+XY 6. Esmased sugutunnused kujunevad looteeas, teisesed suguküpsuse saabudes 7. Muutlikkus – organismi võime muutuda ja teistest erineda Pärilik muutlikkus Mittepärilik muutlikkus Muutus sugurakkude Muutused välistunnustes
kehamass, intellekt) 2) Kitsas reaktsiooninorm - Vähesel määral muutuvad tunnused (silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt) Üldse ei muutu - silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad 3. Miks on inimese pärilikkuse uurimine raske? 1) Inimene paljuneb aeglaselt 2) Vähe järglaseid 3) Kromosoome palju 4) Katseid ei tohi teha Nimeta kaks meetodit, kuidas saab inimese pärilikkust uurida 1. sugupuude informatsioon 2. geneetiline test (geenidoonorlus) Soo määramine ja suguliiteline pärandumine Millistes rakkudes paiknevad sugukromosoomid, millistes autosoomid? Sugukromosoomid paiknevad nii keha- kui ka sugurakkudes (kõikides rakkudes). Autosoomid paiknevad somaatilistes ehk keharakkude tuumades. Kuidas määratakse viljastumisel inimese sugu? Lapse sugu määrab see, millist sugukromosoomi kandev sperm munarakku viljastas. Miks ei saa pidada X ja Y kromsoome homoloogilisteks? Nad pole oma kujult ja suuruselt sarnased, neis kattub vaid osa geene.
Kihelkonna Kool PÄRILIKKUSE ALUSED Referaat Grete Reinsoo 9 . klass Kihelkonna 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1 MILLEST GEEN KOOSNEB?............................................................................ 4 1.1Geeni ülesanded..............................................................................................4 1.2 Geeniuuringud ...............................................................................................4 1.3 Eugeenika.......................................................................................................5 2 DNA.........................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid