Bioloogia eksami piletid (2)

Bioloogia eksami piletid
PILET 1
1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded.
Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid . Neid on kahte tüüpi: 1)DNA
2)RNA
DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline , kromosoomide põhiline koostisosa.
RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines.
Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA).
2.Liigi mõiste. Liigiteke .
Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala . Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too.
Liigi tekke tegurid:

• Mutatsioonid
  
• Geeni triiv (toimub kiirelt)
  
• Looduslik valik
  

Isolatsioon :

• Geograafiline (jõed, mäed on vahel)
  
• Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim; erinev paaritumis käitumine: nt. lehelind)
  

Ristumis barjäär – nii suur muutus, et nad ei saa enam omavahel ristuda .
PILET 2
1.Sahhariidide ehitus ja ülesanded.
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, kille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik.
Need jaotatakse mono-, oligo - ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusad ja seetõttu nim. neid suhkruteks.
1. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on 3-6. Nt. riboos , glükoos, fruktoos .
2.Oligosahhariidid on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel.
Sahharoos – glükoos + fruktoos
Maltoos – 2 glükoosijääki
Laktoos – glükoos + galaktoos
3.Polüsahhariidid on orgaanilised ained, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid.
Tärklis, tselluloos , glükogeen.
Ülesanded:

• energia saamiseks
  
• Transport – taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne).
  
• Varuaine – taimedes tärklis
  

2.Mendeli seadused.
I. Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
II. Homosügootsete vanemate monohübriitsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes.
III.Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt.
PILET 3
1.Valkude ehitus ja ülesanded.
Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes 20. valgud moodustuvad vaid elusorganismides: nt. linnu suled ja nokk koosnevad valgu molekulidest.
Esimene järgu struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud.
Teise järgu struktuur on kruvikujulihe heeliks .
Kolmas on kerakujuline gloobul (seda ei moodustu kõigil valkudel).
Neljanda järgu moodustab 2 või enam polüpeptiidi.
ÜLESANDED: valgud kiirendavad või aeglustavad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone, lagundab tärklist, kaitse funktsioon (veres tekivad antikehad), liikumisfunktsioon (viburite liikumine), energiline funktsioon (valkude lagunemisel tekib energia), ehituslik funktsioon (karvad, suled, küünised), transportvalgud juhivad molekule rakku ja sealt välja.
2.Looduslik valik, valiku vormid
Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest.
Loodusliku valiku vormid:
stabiliseeriv valik – säilitab liigid
suunav valik – viib uute kohastumuste, liikide ja organismi tüüpide tekkeni.
lõhestav valik – liigi leviala kas liiga suur või tekib geograafiline isolatsioon.
Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje -ja hoiatusvärvus
Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine minnes pimedast valguse kätte ning vastupidi Kõrbetaimede kohastumused- sügav juurestik , lihakad lehed/varred vee kogumiseks, või vastupidi kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed auramise piiramiseks Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga
PILET 4
1.Glükoosi lagunemise 3 etappi .
C6 H12O6 + 6O2  6CO2 + 6H2O
38ADP + 38P  38ATP
Glükoosi lagunemisel võime eristada 3 etappi: glülolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone.
1. Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine.
Anaeroodne glükolüüs:
Glükoosi lagundamine hapniku puudujäägi korral, saaduseks piimhape või etanool ja CO2. Piimahppekäärimine toimub lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterie elutegevuse käigus. Ühest glükoosi molekulist saadakse kaks piimhappe molekuli, H aatomeid ei eraldu ning protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga (2ADP + 2P  2ATP). H aatomid seostuvad NADiga (2NAD + 4H  2NADH2).
Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lgundamine. Protsessi käigus eralduvad püroviinamarihappest järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Ühe glükoosimolekuli kohta eraldub kokku 20H aatomit. H aatomid seotakse NADi poolt, tulemuseks on 10NADH2 molekuli, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja.
Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2  12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P  36ATP).
2.Ökosüsteem, selles toimuvad muutused. Toiduahelad ja toiduvõrgustik
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.
Toiduahelad: Seda tüüpi toiduahelat, kus eelmise taseme organismi sööb ära järgmise taseme organism, nimetatakse kiskahelaks. Kiskahela lõpptarbija läheb edasi looduslikku ringlusse. Ühel või teisel juhul meie näiteks olnud raudkull   sureb kunagi ning tema keha satub maapinnale. Edasi tarbivad tema keha teised elusorganismid , lagundajad - seened, bakterid, mikroobid .
Sellist toiduahelat, kus iga järgmise taseme tarbija kasutab eelmise tarbija jääke, nimetatakse laguahelaks. Laguahela lõpptulemusena muudetakse orgaaniline aine uuesti anorgaaniliseks aineks, mida taimed saavad kasutada orgaanilise aine moodustamiseks. Ja kõik algab uuesti otsast peale.
Toitumissuhted on looduses tegelikult keerulisemad , kui seda ühes lihtsas toiduahelas saab väljendada. Toiduahelad on omavahel põimunud ning moodustavad toiduvõrgu, mis iseloomustab tõepärasemalt tegelikke toitumissuhteid looduses.
PILET 5
1.Loomaraku põhimõtteline ehitus. Rakuorganellid .
2. Sugukromosoomid . suguliitelised puuded.
Sugukromosoom – isendi soo määrav kromosoom , mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Inimese sugukromosoomid on X ja Y. Naisel XX ja mehel XY.
Suguliiteline puue – inimese puue, mida määrav geen on X kromosoomis.
XhY isa XHXh ema
Xh Y XH Xh
XhXH XhXh YXH YXh
Terve tütar haige tütar terve poeg haige poeg
PILET 6
1.Lipiidide ehitus ja ülesanded organismis.
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid.
Ülesanded: lipiidid on organismide energiaallikas, loomadel varuaine ( nahaalune rasv).
2. Morgani seadused. Kromosoomide ristsiire .
Morgani seadus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos.
Kromosoomide ristsiire: meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine , mille käigus nad vahetavad võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus
PILET 7
1.Sugurakude areng.
Mehe seemnerakud on spermid , nende eellasteks on spermatogoonid ja need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovogeneesiks. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine.
2.Inimese evolutsioon
Kõik nüüdisaegse inimese rassid kuuluvad ühte ja samasse liiki Homo sapiens , kes üldtunnustatud teooria järgi on arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest.
Esimeste väikeste imetajate hulgast eraldus rühm loomi, kellel ei olnud teravaid hambaid ja küüniseid. Nad elasid nii maapinnal kui ka puude otsas ning toitusid mitmesugustest puuviljadest ja putukatest. Sellest rühmast saidki arvatavasti evolutsiooni alguse harud, mis viisid inimese eellaste kujunemisele.
Inimese eristumine inimahvidest   toimus arvatavasti ajavahemikus 5-7 miljonit aastat tagasi. 1-5 miljonit aastat tagasi Aafrikas inimese esimesed esindajad nimega australopiteekus. Neist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus).
Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens).
Targa inimese üheks alamliigiks olid samal ajal Maal elanud neandertallased . Nad olid suhteliselt lühikest kasvu, pikkade käte ja lühikeste jalgadega . Praeguseni teadmata põhjustel surid nad välja umbes 35 000 aastat tagasi.
PILET 8
1.Mitoosi faasid , kirjeldus ja tähtsus.
Profaas – kromosoomid keerduvad, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad.
Metafaas – kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.
Anafaas – kääviniidid lühenevad ja kromatiidid eralduvad ja liiduvad pooluste poole.
Telofaas – kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti ja moodustub 2 tütarrakku.
Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks.
2.Evolutsiooni vormid. Evolutsiooni tõendid.
Vormid:füüsikaline – 4,5 miljardit aastat tagasi.
Keemiline – 4,5-3,5 mld. Aastat tagasi, tänu sellele sai elu tekkima hakata.
Bioloogiline – organismide teke.
Sotsiaalne – inimühiskonna ajalooline areng.
Tõendid: Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri.
PILET 9
1.Organismide keemiline koostis.
Organismis leidub peaaegu kõiki keemilisi elemente, mis eluta looduseski. Kõige rohkem on rakkudes hapniku, süsinikku ja vesinikku – need kuuluvad kõigi organismide koostisesse. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad valkude ja nukleoiinhapete ehituses. Kõik need 6 elementi moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid nim. ka makroelementideks. Kokku on organismis 16 keemilist elementi. Mikroelemendid on keemilised elemendid mida organismil on vaja vähem: nt. Fe, Cu, Zn.
Anorgaanilise põhiosa moodustab vesi 70 – 95%. Orgaanilistest ainetest on enim valke kuna sellel on palju ülesandeid.
2. Viljastumine , looteline areng.
Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad. Loomariigis esineb kehasisest ja kehavälist viljastumist. Enamikul selgrootutel ja mitmetel segroogseltel on kehaväline viljastumine (nt. kalad, kahepaiksed ). Sugurakud heitetakse vette.
Kehasisene viljastumine on roomajatel ,lindudel ja imetajatel.
Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saavutamisest kuni kõrge vanuseni. Naistel küpsevad sugurakud tsükliliselt ja on võimeline lapsi saama kuni 50.eluaastani. Inimese munaraku viljastumine toimud munajuhas.
Loote areng:
1.nädal – sügoot lõigustub ja areneb blastotsiit, moodustub platsenta.
3. nädal – areneb vereringe, närvisüsteem, algne skelett, süda alustab tööd.
9. nädal – kujunevad nägu, silmad, sõrmed, varbad; saab eristada sugu.
12. nädal – loode liigutab käsi ja jalgu , nägu välja kujunenud.
24. nädal – hakkavad kasvama juuksed ja küüned. Enneaegsel sündimisel jääks ellu. Reageerib välisärritustele.
32. nädal – elundkond välja kujunenud, pea allapoole. Enneaegsel sündimisel jääks ellu.
40. nädal – õige sünnitus aeg
PILET 10
1.Meioosi faasid, kirjeldus ja tähtsus.
Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, moodustuvad käviniinid.
Metafaas – kromosoomid pole täielikult eraldunud.
Anafaas – käviniinid lühenevad, kromosoomid poolustel.
Telofaas – moodustuvad 2 tütarrakku.
Edasi algab otsast peale ja tütarrakud poolduvad .
Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega,tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks.
2.Geneetiline kood ja valgu süntees.
Geneetiline kood – mRNA molekuli 3 järjestikkust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis – seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks.
Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Selleks on vaja erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikatena ATP-d ja GTP-d.
7