Facebook Like

Geenitehnoloogia I konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED
  • Bioteaduste meetodika
    Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud , organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid . Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus , võrdlus ( võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul)
    TEADUSLIKUD FAKTID
    Uurimisobjekt muutuja
    TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo
    Probleemi oletatav vastus ∨
    Vaatluste, kastsete korraldamine>HÜPOTEESI KONTROLLIMINE>katse-ja vaatlustulemused

    TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED
    UUED TEADUSLIKUD FAKTID
    HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV)
    PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK
    ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE
  • Elu organiseerituse tasemed
    • MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia , geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped .
    • ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia . Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid , mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused.
    • RAKU tase – rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.
    • KOE tase - histoloogia, arengubioloogia /embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel -, lihas-, närvi- ja sidekude. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe.
    • ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia ). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase.

    Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset.
    • ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon , humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid.
    • LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära

    ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia ). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR , hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti.
  • Suhkrute lühiiseloomustus
    Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik , vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono -, oligo - ja polüsahhariidid . Et mono-ja oligosahhariidid on magusamaitselised , nim. neid ka suhkruteks.
    Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos , mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks.
    Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks sahharoos (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoos ehk linnasesuhkur , mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoos ehk piimasuhkur , mis on moodustunud glükoosist ja galaktoosist. Neid suhkruid kasutatakse samuti peamiselt energia saamiseks.
    Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koosnevad monosahhariidide lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, mis on fotosünteesi käigus sünteesitud glükoosi varu (talletunud tärklise kujul), tselluloos , samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa , kitiin , lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes.
    Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning ehitusliku elemendina.
  • Lipiidide iseloomustus
    Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid , õlid , vahad ja steroidid . Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti kaitseb lipiididest moodustunud rasvkude kõhuõõnes paiknevaid organeid kahjulike välismõjude eest ja aitab välitada keha liigset jahtumist(loomad).
    Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on (esinevad nii taimede kui ka loomade rakkudes)
    Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid , näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid.
    Õlid on vedelad rasvad, mille rasvhappejäägid sisaldavad ohtralt kaksiksidemeid. Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel muud alkoholid , näitek taimsed vahad puuviljadel, okastel, mis täidavad kaitsefunktsiooni; loomsed vahad näiteks mesilasvaha ( mesilaste kärjed). Steroidid madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mille hulka kuuluvad kolesterool , hormoonid ja vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi, näiteks neerupealised hormoonid ja suguhormoonid testosteroon ning östrogeen .
    Kokkuvõte- lipiidide funktsioonid
    • Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal
    • Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
    • Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad).
    • Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas . Omane kõrbeloomadele nagu kaamel , kes üldse ei joo.
    • Kaitsefunktsioon.
    • Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest.
    • Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest.
    • Veelindudel kaitseks märgumise eest.
    • Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained ( mürgid ).
    • Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
    • Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.

  • Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus
    Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes kuni 20.
    Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH2), happeliste omadustega karboksüülrühmast (COOH) ning molekuli ülejäänud osa on erinev kõigil aminohapetel. Selletõttu ongi neil mitmesugused keemilised omadused. Igal aminohappel on L ja D isomeer, need on käelised.
    Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad nende asukohta valgus : laenguta on hüdrofiilsed ja asuvad valgu välispinnal; Mittepolaarsed on hüdrofoobsed ja need valgu sisepinnal; aluselised ja happelised on polaarsed ja paiknevad valgu välispinnal.
    Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohape reageerimisel moodustub nende vahele kovalentne side ehk peptiidside, eraldub vee molekul . Valgu molekulis on peptiidsidemega ühendatud sadu või isegi tuhandeid aminohappejääke. Enamus valke koosneb ühest ahelast , kuid osa ka kahest või enamast ahelast. Valkudel on mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa.
    Peptiidsidemete süntees toimub alati kindlas suunas: N- terminus→C-terminus.
    Valgu aminohappelist järjetust nimetatakse valgu esimeseks struktuuriks. Nt insuliinil on see Phe- Val- Asn- Gly....jne. Teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks (struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed ). Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur gloobul (keraja kujuga). Kõigil valkudel gloobulit ei moodustu. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist.
    Valkude ülesanded:
    • Ensüümis – kiirendavad reaktsioonide kiirust, kõrge spetsiifilisus, iga reaktsiooni jaosk on oma ensüüm (amülaas, lipaas )
    • Ehituslik funktsioon – karvad, küüned, sõrad, kabjad
    • Transportfunktsioon – molekulid rakku sisse ja sealt välja
    • Retseptorfunktsioon – retseptorvalgud edastavad infot väliskeskkonnast raku sisemusse .
    • Regulatoorne funktsioon – valgulised hormoonid
    • Kaitsefunktsioon – antikehad, mis võitlevad organismidele mitteomaste ühendite vastu
    • Energeetiline funktsioon – seda alles siis, kui kõik teised varud on ammendunud

    Valkude puhul uuritakse nende struktuuri, funktsiooni(mis siis juhtub, kui antud valku enam organismis poleks, antud valku kodeerivat geeni poleks); raku- ja koesisest paiknemist; keemilisi reaktsioone ja metabolismi; reaktsiooni kiirust (ka teiste biomolekulide puhul uuritakse neid)
    Zn sõrme abil seonduvad osa DNA-seonduvad valgud DNA-le geeniregulatsiooniks.
    Valgud seovad spetsiifiliselt teisi molekule (ligande) tänu oma 3-D struktuurile, sellest sõltuvad valgu bioloogilised omadused
  • Nukleiinhapete lühiiseloomustus
    Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid .
    Nukleiinhappeteks on :
  • RNA ( ribonukleiinhape ) – osaleb geneetilise informatsiooni avaldumises . Koosneb ribonukleotiididest. Moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Neli erinevat nukleotiid (lämmastikalused): A, G, C, U (A=T, G=C)
    • RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt.
    • Teisene struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA)

  • DNA (desoksüribonukleiinhape)- päriliku info süilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. Koosneb desoksüribonukleotiididest. Neli erinevat nukleotiidi: A, G, C, T. Moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. Kaksikahelaline, nn biheeliks . Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots.
    DNA´l on kolm struktuuri:
    • DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes.
    • 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
    • 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = kromosoomid .

    REPLIKATSIOON (DNAlt DNA)
    TRANSKRIPTSIOON (DNAlt mRNA ja rRNA)
    TRANSLATSIOON (mRNAlt VALK)
    Biofunktsioonid
    1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed)
    2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid)
    3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad)
    4. disainitud ehitusega nukleotiidid on vähirakkude vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia )
    (Nukleotiidid on
    a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil
    b) energiakandjad
    c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis)
  • Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel:
    • Suhkrujääk erinev
    • Tümiin-Uratsiil
    • Kaheahelaline/üksikahelaline
    • RNA omab katalüütilist funktsiooni
    Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4
    Tunnus
    DNA
    RNA
    1) monomeer
    desoksüribonukleotiid
    ribonukleotiid
    2)sahhariid
    desoksüriboos
    riboos
    3)N-alused
    A=T, G=C
    A=U, G=C
    4)struktuur
    biheeliks , so kaks ahelat , mis on kruvikujuliselt keerdunud
    üks ahel
    5) klassid
    tRNA, rRNA, mRNA jt
    6)ülesanne
    päriliku informatsiooni säilitamine ja edasiandmine
    pärilikkuse realiseerimine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geenitehnoloogia I konspekt #1 Geenitehnoloogia I konspekt #2 Geenitehnoloogia I konspekt #3 Geenitehnoloogia I konspekt #4 Geenitehnoloogia I konspekt #5 Geenitehnoloogia I konspekt #6 Geenitehnoloogia I konspekt #7 Geenitehnoloogia I konspekt #8 Geenitehnoloogia I konspekt #9 Geenitehnoloogia I konspekt #10 Geenitehnoloogia I konspekt #11 Geenitehnoloogia I konspekt #12 Geenitehnoloogia I konspekt #13 Geenitehnoloogia I konspekt #14 Geenitehnoloogia I konspekt #15 Geenitehnoloogia I konspekt #16 Geenitehnoloogia I konspekt #17 Geenitehnoloogia I konspekt #18 Geenitehnoloogia I konspekt #19 Geenitehnoloogia I konspekt #20 Geenitehnoloogia I konspekt #21 Geenitehnoloogia I konspekt #22 Geenitehnoloogia I konspekt #23 Geenitehnoloogia I konspekt #24 Geenitehnoloogia I konspekt #25 Geenitehnoloogia I konspekt #26
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rigel Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    26
    docx
    Geenitehnoloogia I konspekt
    50
    docx
    Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused
    27
    docx
    Geenitehnoloogia vastused
    40
    docx
    Geenitehnoloogia eksam
    32
    doc
    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused
    42
    docx
    -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun