Geenivaramu (0)

EESTI GEENIVARAM
Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu?

• TÜ Eesti Geenivaramu on Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu. Loodav andmekogu võimaldab tulevikus senisest täpsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske.
  

Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu?

• Eesti Geenivaramu näol on tegemist maailma ühe suurema tervise- ja geeniandmete kogu loomisega . Kogutavad tervise-, sugupuu- ja geeniandmed on hindamatu uurimismaterjal paljude riikide teadlastele. Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid .
  

• Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika , bio- ja geenitehnoloogia , bioinformaatika, farmakogeneetika , proteoomika.
  

Kes on geenidoonor?

• Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes annab vereproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus.
  

Eesti Geenivaramu
Esimesed geenidoonorid

• Esimeste geenidoonorite andmed jõudsid Geenivaramusse 2002. aasta oktoobris . Andmekogu, mis suureneb iga päevaga, võimaldab kogutud andmeid teadusuuringutes juba kasutada.
  

Geenidoonor

• Geenidoonoriks võivad saada kõik inimesed alates 18. eluaastast. Vanuse ülempiiri ei ole, projektis võivad osaleda ka saja-aastased inimesed.
  
• Geenivaramu projektis võivad osaleda inimesed sõltumata sellest, mis haigusi nad põevad või on põdenud.
  
• Geenidoonoriks hakkamise eest ei pea geenidoonor kellelegi mingit tasu maksma. Geenidoonoriks saavad tasuta hakata nii haigekassas kindlustatud kui kindlustamata isikud.
  
• Geenidoonor saab olla kuni 2010. aastani
  

Miks geenidoonoriks hakata?

• Lood eeldused järeltulijate paremaks terviseks
  
• Toetad teaduse ja meditsiini arengut
  
• Annad arstidele võimaluse tõhusamaks terviseedenduseks
  
• Võimaldad teadlastel uurida meie geneetilist põlvnemist
  
• Aitad tõsta Eesti tuntust maailmas
  
• Toetad Eesti majanduslikku arengut
  
• Võimaldad koguda andmeid Eesti rahva tervise kohta
  

Katseklaasi lapsed
Eestis on ligi 20 000 viljatut paari.
Viljatuse enamlevinud põhjused:
Naistel:

• munarakkude küpsemise ja vabanemise häired
  
• munajuha või emaka limaskesta kahjustused
  

Meestel:

• seemnerakkude arvu ja kvaliteedi muutused.
  

• Kehavälisel (IVF)- protseduuril viljastatakse munarakud seemnerakkudega katseklaasi, ehk in vitro tingimustes ja viljastatud munarakud arenevad inkubaatoris 1-5 päeva.
  

Esimene selline laps sündis Suurbritannias 1978.a.
Eestis sündis 1995.a.

• Siirdamisest üle jäänud embrüod külmutatakse ning siiratakse emakasse IVF- protseduuri ebaõnnestumisel.
  

• Kehavälise viljastamise protseduur koosneb kolmest etapist ja kestab 30-50 päeva. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis ainult 2-5 päeva.
  

I etapp: Ettevalmistav ravietapp.
Selle etapi eesmärk on stimuleerida paljude munarakkude üheaegset arengut.
II etapp: Munasarjade punktsioon ja munarakkude viljastamine .
Munasarjade punktsioonil eraldatakse ultraheli kontrolli all nõela abil folliiklitest munarakud.
III etapp: Embrüote kasvatamine ja siirdamine.
Viljastunud munarakke kasvatatakse inkubaatoris maksimaalselt 5 päeva. Seejärel valitakse emakasse siirdamiseks 1-2 embrüot
Kehavälise viljastamise tulemuslikkust mõjutab mitu tegurit:

• siiratud embrüote kvaliteet
  
• viljatust põhjustavad faktorid
  
• naise vanus ja kaasnevad haigused.
  

Lisaks kliiniku tehniline varustus , ravimid ja spetsialistide kogemused.
Bioonika
Mis on bioonika?

• Bioonika on tuletis mõistetest BIOloogia ja tehNIKA ning tähendab “õppimist looduselt tehnoloogia jaoks”
  

Mida uurib bioonika?

• Bioonikateadus uurib, kuidas saaks seadmeid ja masinaid konstrueerides ja materjale arendades rakendada loodusest pärit põhimõtteid
  

Kuidas loodus tehnikaga sobib?

• Loodusel on olnud sadu miljoneid aastaid aega, et arendada välja otstarbekaid lahendusi. Loodusel on õnnestunud suurepäraselt toime tulla kõige erinevamate nõuetega. Tehnikal on selles osas veel palju arenguruumi. Nii on BIOONIKA hea töövahend homse päeva konstruktorite jaoks. Bioloogid toovad päevavalgele looduse leiutisi ja insenerid üritavad neidsamu põhimõtteid rakendada ka tehnikas.
  

Biotehnoloogia

• Biotehnoloogiaks nimetatakse rakendusbioloogilisi meetoteid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja päriliku muutmiseks.
  

PIIMATOOTED
Probiootikumid (tõlkes ladina k. „elu jaoks”) on inimese soolestikust isoleeritud bakteritüved, mille omadusi on põhjalikult uuritud.
Probiootikumid ei asenda inimese oma mikrofloorat, vaid aitavad selle muutuste korral uuesti tasakaalu viia.

• Probiootikumid
  

seedefloora tasakaalusuatmine
laktoositalumatuse leevendamine
positiivne mõju immuunsusele
toiduallergiate ravi
vähi ennetamine
Antibiootikumid

• Antibiootikumid on mikroorganisme hävitavad või nende kasvu pärssivad ained.Haigusetekitajate seas kiiresti leviv resistentsus pikka aega kasutusel olnud antibiootikumidele suniib välja töötama uusi ravimeid.
  

3 RÜHMA ANTIBIOOTIKUMEID

• Raku seina sünteesi pärssivad ained(pensiliin).
  
• Ained, mis pärsivad bakteri ribosoomis toimuvat valgusünteesi.
  
• Ained, mis mõjutavad nukleiinhapete (DNA,RNA) ainevahetust pärssides baktereid.
  

Seened

• HALLITUSSEENED
  

• Hallitusseened on mikroorganismid , mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda  ning mis  võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid.
  

• PÄRMSEENED
  

• Pärmseened toituvad vees lahustunud suhkrust ja mineraalidest.
  
• Nende toitumisel hapnikuga juurdepääsuta tekib alkohol ja süsihappegaas.
  
• Nad paljunevad pungumise teel.
  
• Alkohoolsed joogid ja pagritooted.
  

Geenitehnoloogia – molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega.
Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel –

• põllumajanduses,
  
• toiduainete tootmises,
  
• inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises,
  
• haiguste diagnoosimises ja ravis .
  

…on uu(t)e geeni(de) viimine geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse, eesmärgiga ravida eelkõige pärilikke haigusi ja vähki.
Erinevus transgeneesist:

• siirdatakse sama liigi geene
  
• neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse
  
• siiratud geenid ei pärandu järglastele
  

Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi.
Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele.
Transgeensed organismid

• Geneetiliselt muundatud organismid (lühendatult GMO) - nim organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad.
  

Transgeensed organismide
tähtsus

• Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendid, antikehi, verehüübimisfaktoreid, kasvufaktoreid.
  
• Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks.
  
• Erinevate kultuurtaimedel parandatakse haigus-, lamandumis-, põua- ja külmakindlust, saagikust, säilivust kui ka maitseomadusi.
  

Keskkonna puhastamine

• Geneetiliselt muundatud mikroorganisme kasutatakse õlireostuse kõrvaldamiseks.
  
• Pesu- ja puhastusvahendid kasutavad bakteritest kasvatatud ensüüme, mis omakorda lagundavad rasvu, valke, värvaineid ja muud.
  

Kloonimine
Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.

• Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum
  
• See süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud.
  
• Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist.
  
• Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse.
  
• Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana.
  

Isikute tuvastamine

• Bioloogilise põlvnemise tuvastamine (peamiselt isaduse määramiseks).
  
• DNA analüüsi tulemus võib olla kahesugune:
  1) välistus, et uuritud meesisik ei saa olla uuritud lapse bioloogiline isa;
  2) kinnitus , et uuritud meesisikul on olemas just sellised DNA variandid, mille uuritud laps on saanud oma bioloogiliselt isalt. Lähtudes isalt saadud DNA variantide esinemissagedusest arvutatakse välja tulemuse tõestusjõud.
  

Isikute tuvastamine

• Võrreldakse mingil objektil (näiteks kuritegude puhul sündmuskohalt) leitud DNA-jälgi konkreetsete isikute (näiteks kahtlusaluste) DNA-ga.
  
• DNA ekspertiisil analüüsitakse mitmeid kindlaid lookusi ja kontrollitakse, kas alleelid on samad. Ühel DNA lookusel on piiratud arvul tavalised alleelid, kuid kombinatsioon, mis nendest moodustub, võib olla üsna unikaalne .
  
• Eksperdid tähistavad DNA lookuste alleelide kombinatsiooni terminiga DNA profiil .
  

Isikute tuvastamine

• Analüüsid isikute identifitseerimiseks. Siia alla käivad juhtumid, kus on vaja kindlaks teha inimmaterjali ( skelett , kehaosad vms) pärinemist mingilt konkreetselt isikult. Võrdlusmaterjaliks on kas antud isiku lähisugulased või DNA isikuga kontakti omanud esemetelt.
  
• Mida rohkem lookusi analüüsida ja võrrelda, seda suurem on võimalus, et kahel mittesuguluses oleval isikul ilmneb erinev DNA profiil.
  

Isikute tuvastamine

• DNA tüpiseerimine ise koosneb mitmest etapist. Kõigepealt on vaja proovi, mida analüüsida: see võib olla veri või sülg, luu või hammas, kõõm või juuksed jne. Bioloogilises proovis, mis talletatakse kuriteo sündmuskohal või võetakse võrdlemiseks kahtlusaluselt või võrdlusisikult, sisaldub lisaks DNA-le veel muudki .