Organismid, lipiidid (1)

1. ELU OLEMUS
1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust.
Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele.
2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast.
Tärklis, kloroplast , taimerakk , põhikude, leht, kartul .
3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast.
Glükoos, mitokonder, loomarakk , lihaskude, maks, inimene.
2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS
1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained
organismides.
Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed , alused, soolad . Orgaanilised: valgud , lipiidid , sahhariidid , nukleiinhapped .
2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids.
Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevuse luudele ja hammastele. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist ( struuma ). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku.
3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis.
Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri.
Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid.
Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi.
4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited.
1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos
2. Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos
3. Polüsahhariidid – Tärklis Glükogeen Tselluloos
5) Kuidas jaotatakse lipiidid? Tooge näited.
1. Lihtlipiidid . Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete estrid .
2. Liitlipiidid . Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega.
3. Steroidid ehk tsüklilised lipiidid. Nende koostises esineb tsükliline alkohol .
6) Millest koosnevad valgud ja kuidas jaotatakse valgud kuju järgi? Tooge näited.
Valgud on polüpeptiidid, koosnevad paljudest aminohappejääkidest. Lihtvalgud ehk proteiinid
koosnevad ainult aminohappejääkidest. Liitvalkude on koostises ka teisi aineid.
Kõikidel valkudel on olemas esimest järku struktuur ehk primaarstruktuur . Molekuli kuju iseloomustavad teist ja kolmandat järku struktuur. Kuju järgi jaotatakse valgud kahte rühma:
Esiteks niitja kujuga, mis on näiteks kõõluste, juuste ja lihaste valgud. Teiseks on kerjakujulised, milleks on näiteks antikehad ja ensüümid.
7) Nimetage ja selgitage 2 sahhariidide funktsiooni organismis.
Sahhariidide ülesanded organismides on:

Energeetiline – glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos , laktoos, tärklis, glükogeen.
Glükoos on inimese organismi kõige tähtsam energiaallikas . Glükogeen on varuaine , mida inimese organismis säilitatakse maksas ja lihastes.

Tugikude – tselluloos (annab taimedele tugevuse), kitiin – esineb lülijalgsete skeletis ja seentes.
8) Nimetage ja selgitage 3 lipiidide funktsiooni organismis.
Lipiidide ehk rasvade ülesanded organismis:
1. Energeetiline ülesanne, sest rasvad on põhiliseks energiaallikaks. Näiteks talveuniakuks valmistuvad loomad koguvad sügisel naha alla paksu rasvakihi, mis on nende energiaallikaks.
2. Kaitse liigse jahtumise eest. Kuna nahaalune rasvkude on halb soojusjuht , kaitseb see temperatuurimuutuste eest. Samuti kaitseb nahaalune rasvkude organeid mehaaniliste mõjutuste eest.
3. Rasvade üheks ülesandeks on ka vitamiinide transport ja omastamine ning rasvad reguleerivad ka ainevahetust.
9) Nimetage ja selgitage 4 valkude funktsiooni organismis.
1. Ensümaatiline funktsioon – seda kannavad ensüümid – need on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste rektsioonide kiirust. Ensüümidel on kõrge spetsiifilisus. See tähendab, et igat biokeemilist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Mõnede ensüümide aktiveerimiseks kasutatakse vitamiine.
2. Ehituslik funktsioon – see ilmneb nii rakulisel kui organismilisel tasandil. Kõikide raku organellide ülesehitamiseks on kasutatud valgumolekule. Organismilisel tasandil on valgulise ehitusega juuksed, küüned, karvad .
3. Transpordi funktsioon – seda täidavad nii rakulisel tasandl kui ka organismilisel tasandil olevad valgmolekulid. Raku membraani valgumolekulid viivad erinevaid molekule valikuliselt rakku ja rakust välja.
4. Energeetiline funktsioon – valgu lõplikul lõhustumisel tekib 17, 6 kJ/g energiat. Valke hakkab organism lagundama energeetilisel eesmärgil, siis kui on tarbitud ära nii sahhariidid kui ka rasvades talletatud energia.
10) Kirjeldage DNA ehitust ja selgitage DNA tähtsust organismis.
DNA on kaheahelaline. Ahelate koospüsimise aluseks on komplemantaarsusprintsiip
st.nukleotiidide üksteisele vastavus. A-T ja C-G. Näide: A-T-T-C-A-T-G-G-
T-A-A-G-T-A-C-C- . DNA on koondunud põhiliselt rakutuuma, sest on kromosoomide kõige olulisem koostisosa . DNA säilitab pärilikku infot ning kannab selle täpselt üle raku jagunemisel. Väljaspool rakutuuma on DNA-d ka mõnes suuremas rakuorganellis. DNA sisaldab ka pärilikku infot.
11) Selgitage RNA tähtsust organismis.
RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest, täites järgmisi funktsioone:

• Informatsiooni RNA (mRNA) – see toob geneetilise info valgusünteesiks rakutuumast ribosoomidesse.
  
• Transpordi RNA (tRNA) – transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse. Dešifreerib geneetilise info.
  
• Ribosoomi RNA (rRNA) – kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis.
  

12) Selgitage, millest on tingitud luude hõrenemine.
Kaltsium esineb peamiselt kaltsiumisoolade ( kaltsiumfosfaat ) koostises, mis annavad
luudele ja hammastele tugevuse. Osteoporoosi e. luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Osteoporoosi tulemusena muutuvad luud hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa , lülisamba ja randme piirkonnas.
13) Selgitage, millest on tingitud veresoonte lupjumine .
Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus , vanus, eluviisid , vähene füüsiline koormus. Kõik need faktorid toetavad teineteist ning suitsetamine suurendab haigestumise riski veelgi.
3. RAKK
1) Tooge näiteid eeltuumsetest ja päristuumsetest ning ainuraksetest ja hulkraksetest
organismidest.
Eeltuumsetest – bakterid ; päristuumsetest - taimed, seened, loomad; ainuraksetest - pärmseened, osad hallitusseened, algloomad; hulkraksetest – taimed, enamik seeni, loomad
2) Selgitage loomaraku rakuorganellide tähtsusi.
Rakumembraan ümbritseb rakku, see eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast. Läbi rakumembraani toimub aine-, energia- ja informatsioonivahetus . Membraan täidab ka kaitseülesannet. Samuti on membraan poolläbilaskev – laseb läbi valikuliselt aineid.
Tsütoplasma – ühendab rakus olevad erinevad organellid ühiseks, hästi funktsioneerivaks tervikuks.
Rakutuum – juhib kõiki raku elutegevuse protsesse.
Tsütoplasmavõrgustik – tsütoplasmat läbiv kanalite ja tsisternide süsteem. Eristatakse siledapinnalist, mille membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist, ning karedapinnalist, millel asuvad ribosüümid, kus toimub valkude süntees.
Lüsosüümid – ainete ensümaatiline lõhustamine.
Golgi kompleks – valkude ümbertöötlemmine ning nende pakkimine lüsosüümidesse.
Mitokondrid – rakuhingamine – ATP süntees.
Tsütoskelett – raku tugi- ja liikumissüsteem.
Tsentrosoom – koosneb 2 tsentrioolist, paikneb rakutuuma lähedal, need osalevad kromosoomide jaotamises tütarrakkude vahel.
Kõik rakuorganellid täidavad kindlat ülesannet, mis tagab raku talitluse. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Seega iga organell omab rakus väga suurt tähtsust.
3) Võrrelge bakteri-, seene- ja taimerakku loomarakuga (tooge välja 2 erinevust ja 2
sarnasust).
Bakterirakk : Eeltuumne organism – puudub rakutuum. Ei sisalda eukarüootstele rakkudele omaseid membraanseid organelle.
Taimerakk: Taimerakku ümbritseb rakukest , mis koosneb tselluloosist. Taimerakus esinevad plastiidid , keskvakuoolid.
Seenerakk : neid on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Seenerakul on kest, mis koosneb kitiinist
Sarnasused: kuigi bakterirakul puudub rakutuum, on neil siiski olemas tuumaaine, mis teistel on ümbritsetud rakutuumaga. Kõigis rakutüüpides esineb DNA.
4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS
1) Selgitage mõisteid autotroofid ja heterotroofid , tooge kummagi kohta 3 näidet.
Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised
ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutavad
valgusenergiat . Autotroofid on enamik taimi, bakterite hulgas on tsüanobakterid ja protistide seas vetikad .
Heterotroofid- Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud
orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest,
energiat saavad toidus sisalduvate orgaaniliste ainete lõplikul lagundamisel. Näiteks: Kõik loomad ja seened ning paljud bakterid.
2) Selgitage fotosünteesi põhimõtet ja tähtsust looduses.
Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rakkudes, mille käigus sünteesitakse anorgaanilistest ainetest orgaanilised ühendid, kasutades seejuures valgusenergiat.
Fotosünteesi kasutegur sõltub:

• Valguse tugevusest
  
• CO2 sisaldusest õhus
  
• Temperatuurist
  
• Taimede varustatus vee ja mineraalainetega
  
• Lehtede vanusest
  
• Taime liigist
  

Tähtsus:

• Taimedes moodustub glükoos, mis on energeetiliselt kasutatav ja millest
  

sünteesitakse ka teised sahhariidid, näiteks tärklis.

• Taimed on orgaanilise aine tootjad, toiduahela esimene lüli. Heterotroofid ei
  

saa elada ilma taimede poolt toodetud orgaanilise aineta.

• Hapnik on vajalik kõikidele organismidele hingamiseks.
  

3) Iseloomustage organismi üldist aine- ja energiavahetust.
Metabolism on organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
4) Nimetage protsessid, millest koosneb metabolism. Selgitage ja tooge kummagi kohta 2
näidet.
METABOLISM ehk aine- ja energiavahetus
Assimilatsioon : organismis toimuvad sünteesiprotsessid, vajatakse energiat.
Dissimilatsioon : organismis toimuvad lagundamisprotsessid, vabaneb energia.
5) Kust saab organism ja milleks kulutab energiat?
Energiat saab organism toidus sisalduvate orgaaniliste ainete - sahhariidide ehk süsivesikute, lipiidide ja valkude lõplikul lagundamisel.
Peamiseks energiaallikaks organismis on glükoos.
6) Selgitage ATP tähtsust.
Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
ATP moodustub glükoosi, käärimise ja hingamise käigus.
7) Selgitage, miks muutuvad lihased sageli pärast intensiivset füüsilist koormust valusaks?
Kui lihaskoe rakkudes on hapniku puudus, toimub glükoosi anaeroobne lagundamine, mis tähendab, et lihastesse kuhjub piimhape , mis põhjustab lihaste väsimust ja valu pärast töötegemist ja jooksmist.
8) Selgitage piimhappe- ja etanoolkäärimist (mikrorganismid, tekkivad ained,
kasutusvaldkonnad).
Piimhappekäärimine. Piimhappekäärimine toimub piimhappebakterite elutegevuse käigus. Piimahappebakteritele on toitaineks süsivesikud (glükoos), tekib piimhape. Piimhappekäärimist kasutatakse hapupiimatoodete valmistamisel, aedviljade hapendamisel ja leiva valmistamisel. Etanoolkäärimine. Etanoolkäärimist põhjustavad pärmseened. Pärmseentele on toitaineks süsivesikud (glükoos), tekivad etanool ja CO2. Seda kasutatakse pagaritööstuses ja alkohoolsete jookide tootmisel. Saiataigna kerkimise põhjustab eralduv CO2.
5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
1) Mõisted mitoos ja meioos.
Mitoosiks nim rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Meioosiks nim rakkude jagunemise viisi, mille korral kromosoomide arv väheneb 2 korda.
2) Selgitage mitoosi ja meioosi eesmärki, tulemust ja tähtsust ning võrrelge.
Mitoos
Meioos
Eesmärk
Saada identsed rakud
Saada geneetiliselt erinevad rakud
Tulemus
2 identset rakku
4 haploidset rakku
Jagunemiste arv
1 jagunemine
2 jagunemist
Erinevused: Meioosis pole tütarrakud geneetiliselt identsed, mitoosisi on aga tütarrakud geneetiliselt identsed.
3) Nimetage organismide paljunemisviisid, selgitage ja tooge näiteid.
Suguline: Uus organism saab alguse viljastatud sugurakust. Nt: Putukad, kalad , linnud , loomad jne.
Mittesuguline – saab alguse ühest vanemast, geneetiline info pärineb ühelt vanemalt - jaguneb kaheks:

• Eoseline – samblad , seened, sõnajalad paljunevad eostega.
  
• Vegetatiivne – bakterid paljunevad pooldudes; pärmseened paljunevad pungumise teel; taimed: sibulad, mugulad , risoomid, võsundid.
  

4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist.
Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Geneetiline info pärineb tavaliselt kahest vanemast.
Uus organism saab alguse ühest vanemast. Geneetiline info pärineb ühest vanemast.
5) Mõiste viljastumine , nimetage viljastumise vormid ja tooge näiteid.
Viljastumine – seemne- ja munaraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile omane diploidne kromosoomistik .
Viljastumise vormid:
1. Kehaväline- kalad, kahepaiksed .
2. Kehasisene- lülijalgsed, roomajad , linnud, imetajad .
6) Nimetage organismide lootejärgse arengu viisid, selgitage ja tooge näiteid.
Organismi lootejärgses arengus eristatakse kolme arengujärku:

• Noorjärk ehk juveniiline staadium – algab organismi sünniga ning kestab sigimisvõime saabumiseni, sel perioodil organism kasvab.
  
• Sigimisvõimeline arengujärk.
  
• Vananemis - ehk raukumisperiood.
  

7) Selgitage, millest sõltub organismide eluiga.
Eluea pikkus sõltub eelkõige isendist ja organismide eluolust.
8) Mõisted spermatogenees ja ovogenees.
Spermatogenees on seemnerakkude ehk spermatosoidide areng mehel.
Ovogenees on munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel.
9) Võrrelge spermatogeneesi ja ovogeneesi.
Spermatogenees – spermatogooni küpsemine küpseks spermiks, mehel vahetuvad spermid teatud aja tagant.
Ovogenees – ovogooni küpsemine ovotsüüdiks ehk küpseks munarakuks, naisel uusi munarakke ei teki, nende areng algab juba looteeas.
Mõlemas läbitavad etapid:

• Jagunemine mitoosi teel
  
• Kasvamine
  
• Meioos
  

10) Mõiste menstruaaltsükkel, iseloomustage menstruaaltsükliga kaasnevaid muutusi naise
organismis.
Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni nim menstruaaltsükliks. Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Siin on oluline osa munasarjast verre erituvatel hormoonidel. Nii toimub igakordne ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Enamikul juhtudel aga munaraku viljastamist ei toimu ning emaka pehme ja vooderdav limaskest osutub tarbetuks. See eraldub ja heidetakse kehast välja.
11) Mõiste ovulatsioon, kui kaua püsib munarakk ovulatsioonijärgselt viljastumisvõimeline?
Kui kaua püsivad seemnerakud naise organismis elujõulistena? Millisel menstruaaltsükli
ajal on kõige tõenäolisem rasestuda?
Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munsarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Seemnerakud püsivad elujõulistena naise organismis kuni kaks ööpäeva. Kõige tõenäolisem rasestumise periood on 12...16 päeva enne oodatavat menstruatsiooni.
12) Nimetage 4 rasestumise vältimise võimalust, selgitage toimet.
Kondoom - spermid ei satu naise organismi, kaitseb suguhaiguste eest.
Spiraal - takistab embrüo kinnitumist emakaseinale
Hormoontabletid – pidurdavad ovulatsiooni, takistavad viljastunud munaraku kinnitumist emakaseinale.
Bioloogiline – ebaefektiivne variant, suguühte vältimine ovulatsiooniperioodil.
13 ) Nimetage 4 loodet kahjustavat tegurit. Millisel raseduse perioodil ja miks on mõju
suurem?
Loodet kahjustavad tegurid:

• Ravimid
  
• Alkohol
  

Ema haigestumine :

• Punetised
  
• Toksoplasmoos
  

Loode on eriti tundlik kahjustavatele teguritele paari esimese kuu jooksul, kuna sel ajal kujunevad välja kõikide elundkondade alged , jäsemed võivad vääralt areneda, närvisüsteem kahjustuda jne.
14) Kui kaua kestab naise rasedus ja millised on vastsündinu keskmised mõõtmed?
Rasedus kestab 40 nädalat. Vastsündinu keskmised mõõtmed on 45-55 cm ja kaal 2,7-5 kg.
15) Nimetage inimese sünnijärgse arengu etapid ja selgitage.
Noorjärk ehk juveniilne staadium. Vananemis- ehk raukumisperiood. Sigimisvõimeline elujärk.
6. PÄRILIKKUS
1) Põhimõisted: Geneetika . Pärilikkus. Muutlikkus. Geen. Dominantne alleel . Retsessiivne
alleel. Genotüüp. Fenotüüp.
Geneetika on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.
Pärilikkus on organismi võime taastoota endasarnaseid või endasamaseid järglasi.
Muutlikkus on organismide omadus erineda üksteisest.
Geen on kromosoomi (DNA) lõik, mis osaleb mingi päriliku tunnuse määramisel/ on DNA
lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
Dominantne alleel on allel , mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurte tähtedega).
Retsesiivne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub ainult siis kui dominantne alleel puudub (tähistatakse väikeste tähtedega).
Genotüüp on ühe isendi kromosoomistikus paiknev kromosoomide ja nende erivormide ehk alleelide kogum.
Fenotüüp on isendi tunnuste kogum. See sõltub genotüübist, kuid tunnusre avaldumist mõjutavad keskkonnategurid, nad võivad soodustada või pidurdada või muuta tunnuste avaldumise laadi .
2. Selgitage molekulaarbioloogilisi põhiprotsesse: Replikatsioon . Transkriptsioon .
Translatsioon .
Replikatsioon ehk DNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal enne raku jagunemist (mitoosi ja meioosi esimese jagunemise eel). Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas, mis keerab lahti DNA biheeliksi ning karüoplasmas olevatest nukleotiididest, vastavalt komplementaarsus printsiibile, moodustub kummalegi esialgsele ahelale kõrvale uus ahel.
Transkriptsioon ehk RNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal, läbiviijaks on ensüüm RNA-polümeraas. Sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNAmolekule. Selline protsess toimub nii eel- kui päristuumsetes organismides.
Translastsioon ehk valgu süntees – mRNA-s on salvestatud info amonohapete järjestuse kohta sünteesitavas valgumolekulis. mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgumolekulis, sellist vastavust nim. Geneetiliseks koodiks.
3) Iseloomustage inimese kromosoomistikku (autosoomid ja sugukromosoomid ), kuidas
määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu?
Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi. Need jaotuvad 23 paariks. 22 paari on
kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, neid nimetatakse autosoomideks. 1
paar on mehel ja naisel erinevad, neid nimetatakse sugukromosoomideks. Igas keharakus
on naisel kaks X-kromosoomi, mehel X ja Y. Sugurakkudes on 23 kromosoomi. Igas
munarakus on üks X- kromosoom , pooltes seemnerakkudes on X-kromosoom ja pooltes Y-kromosoom.
4) Millest tulenevad suguliitelised haigused? Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad
meeste hulgas?
Suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikke puudeid nimetatakse suguliitelisteks puueteks.
Enamlevinud suguliitelised puuded on daltonism ja hemofiilia, mis on meeste hulgas sagedasemad. Kuna meestel on ainult üks X-kromosoom, siis hemofiilia või daltonism avaldub kohe kui X-kromosoom sisaldab haigust määravat retsessiivset alleeli.
5. Selgitage pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust ning tooge näiteid.
Pärilik muutlikkus on genotüübilistest erinevustest tulenev fenotüübiliste tunnuste
varieerumine. Pärilikku muutlikkust on kahte tüüpi: kombinatiivne ja mutatsiooniline.
Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus on keskkonnatingimustest tulenev
fenotüübiliste tunnuste varieerumine.
6) Selgitage päriliku muutlikkuse vorme: kombinatiivne muutlikkus ja mutatsiooniline
muutlikkus ( geenmutatsioonid , kromosoommutatsioonid ja genoommutatsioonid ) ning
tooge näiteid.
Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkorraldumises järglaste genotüüpides. See toimub meioosi ja viljastumise käigus.
Mutatsiooniline muutlikkus on tingitud muutustest raku geneetilises materjalis . Muutusi raku geneetilises materjalis nimetatakse mutatsioonideks, mis jagunevad kolme rühma:

• Geenmutatsioonid – väikesed muutused DNA struktuuris. Need hõlmavad ühte või mõnda nukleotiidi geeni sees. Näiteks: hemofiilia, daltonism, sukruhaigus, kalasoomustõbi.
  
• Kromosoommutatsioonid – seisnevad kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes. Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomilõik ära kaduda või kahekordistuda, muutuda võib geenide järjestus või asukoht. Näiteks: kassikisa sündroom.
  
• Genoommutatsioonid – seisnevad kromosoomide arvu muutustes. Sagedaseim on Downi sündroom. Sel juhul on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47, mis tähendab, et 21 kromosoom on kolmekordistunud.
  

7) Võrrelge ühemunakaksikute ja erimunakaksikute genotüüpe. Kuidas rakendatakse
kaksikute meetodit inimesegeneetikas?
Ühemunakaksikud on ühesuguste genotüüpidega. Sel juhul viljastatakse üks munarakk, millest areneb kaks loodet. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud mittepärilikust muutlikkusest. Erimunakaksikud on geneetiliselt erinevad. Sel juhul viljastatakse kaks munarakku.
8) Geneetika ülesanded (vt. eestpoolt ): Dominantsed ja retsessiivsed tunnused.
Intermediaarsus . Polüalleelsus. Suguliitelised puuded.
Dominantne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus organismis alati avaldub
Gv Retsessiivne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub ainult siis, kui
dominantne alleel puudub.