Naermine kui positiivne emotsioon (1)

Naeru õnnehormoonid

Uuritakse naeru mõju tervisele
Vereproovid, mikrokiibid ja kaks koomikut peavad tooma selgust tervise ja naeru vahelisse seosesse. Jaapanis asuva Tsukuba Ülikooli biokeemikust emeriitprofessor Kyazuo Murakami soovib kontrollida, kas naermine on tervisele kasulik. Koomikute duo B&B esinemise käigus vaatleb Murakami töörühm pealtvaatajate immuunsus- ja veresuhkru tasemega seostatavate geenide aktiivsuse muutusi. Mõlemat geenide rühma arvatakse mõjutavat stress . Eksperimendi käigus võetakse osalejatelt vereproov nii enne kui ka pärast etendust. DNA-mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust. Vanematel vaatajatel testitakse ka veresuhkru taset. Murakami sõnul räägitakse vahetpidamata negatiivse stressi mõjudest tervisele. Seekord on eesmärgiks uurida positiivse stressi mõjusid.

• Indias läbi viidud uuringust selgus, et iga päev kolleegidega vähemalt 15 minutit naervad inimesed on tööl teistest efektiivsemad. Veel näitas uuring,et et naeruklubis osalenud töötajatel vähenesid südamerütmi häired, alanes kõrge vererõhk ja kortisooli tase veres.
  
• Stress mõjub töövõimekusele halvasti, naer vähendab stressi ja seetõttu tõuseb ka tööliste efektiivsus.
  
• 
  Kui inimesel on raske ja halb olla, siis tõmbutakse üldjuhul endasse. Tegelikult peaks kas või sundima end kodust välja tulema ja sõprade-tuttavatega suhtlema. Kui enam miski naerma ei aja, siis tuleks ikkagi rõõmule keskenduda. Paraku pärsib meid hirm näida tobe ja lapsemeelne, eriti mehi. Vananedes kaotame tervist ja saame kortsud , kuid peale selle väheneb väidetavalt huumorimeel.
  

• Uuringud näitavad, et mängumeelsus hakkab meis kiiresti kokku kuivama alates 40. eluaastast.
  
• Ameerika teadlased leidsid , et lasteaialapsed naeravad umbes 300 korda päevas, kuid täiskasvanud kõigest 15-17 korda. Kui sedagi !
  

Kõhunaer kaotab kaalu 
Namrevo andis uue tähenduse "kõhunaerule" ning avastas, et naermine 30 sekundit kuni 5 minutit 10 korda päevas aitab söömishullust vähendada. Namrevo kaotas kaalust ning pakatas uuest energiast ja ihast trenni teha. "Naermine on rõõmus ja tervislik asi, mida teha," kinnitab naine.Teaduslikult on tõestatud, et naermine tekitab bioloogilisi tulusid. Marylandi meditsiiniülikool esitles Ameerika kardioloogiaülikooli aastakonverentsil uuringut , mis tõestas, et igapäevane südamest naermine aitab kaasa vereringele, kuna laiendab stressist kokku pitsitatud veresooni.Stanfordi ülikooli kliinilise psühhiaatria emeriitprofessor William F. Fry ütleb, et "kõhunaer" on sisemine jooga. Fry sõnul tekitab naermine tõsisemat füüsilist pingutust ja lihaste toniseerimist - 15 näolihast, lisaks mitmed teised lihased kogu kehas pingulduvad ja lõdvestuvad. Sinu pulss ja hingamine kiirenevad, mis aitavad kehasse rohkem hapnikku tuua.

• 100 naeru päevas = 10 min aerutamist 
  

Naermine 100-200 korda päevas võrdub 10 minutilisele aerutamisele. Kui palju inimesed päevas üldse naeravad? Palju rohkem kui nad ise aru saavad, ning lisab, et naermine aitab hingamisaparaadi tööle ning lihased liikumisse.Teised uuringud kinnitavad, et naermine tugevdab ka immuunsust, reguleerib stressiga kaasnevat südame arütmiat, arendab hingamissüsteemi ja lõdvestab pinges lihaseid.
Väide: Komöödiafilmi vaatamine parandab verevarustust ning vähendab südamehaiguste riski, kinnitavad teadlased.

• Marylandi Ülikooli Meditsiinikeskuse uurijad võrdlesid naljafilmide ja draamade mõju inimesele, vahendab BBC.
  
• Pisarakiskujate toimel vähenes inimestel verevool umbes 35 protsenti, ent naermine parandas verevarustust 22 protsenti.
  
• Uuringus osales 20 tervet , mittesuitsetavat vabatahtlikku, kelle keskmine vanus oli 33 eluaastat .
  

Teadlaste arvates parandab naermine organismi verevarustust, kuna selle mõjul laieneb veresoonte sisekest ehk endoteel , mis võimaldab suuremal  kogusel verel liikvele pääseda.Endoteeli kahjustused mängivad südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkes olulist rolli.Südamearstid ei pea avastust üllatavaks, sest aina suurem hulk teaduslikke leide viitab tõsiasjale, et positiivsed emotsioonid mõjuvad tervisele hästi.

• Uuringut juhtinud Michael Miller soovitas südamehaiguste ennetamiseks regulaarselt trenni teha ja iga päev 15 minutit naerda.
  

6 soovitust tervise loomulikuks edendamiseks:
NAERMINE
Koos naermine vabastab lihased pingest ning lõõgastab meeli, tekib lahe ja reibas olek. Mõnus naer võib avada tee ummikust välja. Naermise ajal teevad kõhulihased aktiivseid liigutusi, paraja trenni saavad ka süda ning kopsud , aju toodab heaoluhormoone ning stressihormoonide hulk veres väheneb, tugevneb immuunsüsteem.
LIIKUMINE
Pool tundi liikumist päevas loetakse parajaks stressimaandajaks. Veerandtunnine ühine võimlemispaus võib olla töö juures põnevaks vahelduseks. Kiire tööaeg ja edasilükkamatud asjatoimetused pole mingi tõsiselt võetav põhjus, et liikumispausist loobuda . Pärast väikest liigutamispausi sujub mõttetöö palju tõhusamalt ja täpsemini.
HINGAMINE
Hingamisharjutused on üks meelte rahustamise paremaid vahendeid. Hinga võimalikult sügavalt, nii saavad kõik keharakud piisavalt hapnikku ning organism lõõgastub. Stress muudab hingamise kiireks ja pinnapealseks – rahuliku ja sügava hingamise paus taastab aga rahuliku oleku.
UNELEMINE
Kujuta endale ette nii palju ilusaid asju, head enesetunnet andvaid juhtumisi ja kauneid kohti, kui vähegi soovid: unista ja fantaseeri. Mõtle ennast kaunile päikesepaistelisele rannale või kujuta ette rõõmu õnnestunud ettevõtmisest.
LIHASTE LÕDVESTAMINE
Päeva jooksul lihased pingestuvad – sageli ühed rohkem kui teised. Teatud olukordades pingutame lihaseid enesele teadvustamata (näiteks klammerdume pingelises liiklusolukorras autorooli külge, kuigi liiklusolukorda selline tegevus ju ei paranda). Lõdvesta oma lihaseid, lase neil passiivselt puhata .
UNI
Lõuna-eurooplaste komme keskpäeval siestat pidada on tervislik ja tervitatav tava, mida võiks järgida. Veerandtunnine unepaus kella kahe ja nelja vahel võib olla vägagi tõhus stressi ja läbipõlemissündroomi tõkestaja. Seejuures on kvaliteetne ööuni üks kindlamaid looduslikke tervise
Kasutatud materjal
http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=12841&hi=naermine
http://www.tarbija24.ee/041007/esileht/olulised_teemad/tarbija24/too/287354.php
http://www.toitjatervis.ee/?arhiiv&ajakiri=20
http://www.postimees.ee/080305/online_uudised/159656.php
http://www.anne.ee/artikkel.php?id=4861
http://www.genomics.ee/files/menu/200302.ht m