Elu olemus (0)

ELU OLEMUS
Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid .
Tsütoloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust.
Morfoloogia – teadus, mis uurib organismide välisehitust.
Anatoomia – teadus, mis uurib organismide siseehitust.
Füsioloogia – teadus, mis organismide talitlusi ja regulatsioone.
Ökoloogia – teadus, mis uurib organismide ning organismide keskkonna vahelisi seoseid .
Etoloogia – teadus, mis uurib loomade käitumist.
Botaanika – teadus, mis uurib taimi.
Zooloogia – teadus, mis uurib loomi.
Mükoloogia – teadus, mis uurib seeni.
Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.
ELU OMADUSED
7 omadust, millele peab vastama korraga:

Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused.

Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid.

Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine ja energia vahetus ehk metabolism .

Kõikidel elusorganismidel on stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. (Tagatakse ainevahetuslike protsessidega e. metabolismiga.)

Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik paljunemine.

Kõik elusorganismid arenevad.

Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele.
Taksis – ainuraksete reageerimine ärritusele.
Organismis toimuvad regulatsioonid neuraalselt e närvide abil ja humoraalselt e hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil.
ELUS LOODUS ORGANISEERITUSE TASEMED

Organell – raku osake.
Histoloogia – teadus, mis uurib kudesid.

Kude – sarnase ehituse, talitlusega rakkude kogumik.
4 põhikudet: lihaskude, närvikude, sidekude, epiteelkude .
Vere vormelemendid :
Erütrotsüüdid – punased verelibled, ülesanne on hapniku transport.
Leukotsüüdid – valged verelibled, ülesanne on osaleda immuunsussüteemi töös.
Trombotsüüdid – vereliistakud , ülesanne on osaleda vere hüübimisel.
Emofiilia – veri ei hüübi.
Plasma – raku vaheaine, mis seob kõik verekomponendid ühtseks tervikuks.

Organ e elund – on kudede kogum.

Elundkond - organsüsteem.
Taimedel pole elundkondi aga organid on.

Populatsioon – ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine . Nt Hiiumaa rebased .

Liik – paljud ühe liigi populatsioonid kokku.

Ökosüsteem – ise reguleeruv seostatud tervik, kus kõik on toiduahelate ja aine ringluse kaudu seotud nii elusorganismid kui ka keskkond. Nt mets, järv, raba , linn.

Biosfäär – kõige suurem ökosüsteem.
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS
Jood – kilpnäärme hormooni sünteesiks vajalik.
Raud – hemoglobiini koostises. Hemoglobiin on punavereliblede koostisosa , aitab täita hapniku transpordi ülesannet. Hemoglobiini taset aitavad tõsta väga hästi rosinad.
Hapnik – kuulub kõikide biomolekulide koostisesse (koos süsiniku ja vesinikuga ). Hapnik on tugev oksüdeerija ja kindlustab hingamise (rakusisene hingamine e energia tootmine).
Lämmastik – valkude koostisosa.
Fosfor – nukliinhapete koostises.
Naatrium, kaalium – osalevad närviimpulsi tekkes.
VEE BIOLOOGILISED ÜLESANDED:

Vesi on hea lahusti.

Osaleb enamikes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides.

Vesi hoiab rakus stabiilset temperatuuri.
Füsioloogiline lahus – 0.9% NaCl lahus, kasutatakse vere ja vee kaotuse korral. NB! Verd ei asenda
Miks on väikestel lastel tugevamad luud kui vanadel ? Lastel on elastsemad aga nõrgemad, vanematel on kaltsiumsoolade sisaldus suurenenud, luud on tugevamad aga hapramad.
ORGAANILISED AINED ORGANISMIDES
Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi aineid. Põhilised orgaanilised ained on: süsivesikud, lipiidid , valgud ja nukliinhapped. Kui nad on bioloogilist päritolu, nimetatakse biomolekulideks.
Bioaktiivsed ained: vitamiinid , hormoonid ja ensüümid.
SÜSIVESIKUD E. SAHHARIIDID
Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse monosahhariidideks ehk lihtsuhkruteks, oligosahhariidideks/ disahhariidid ehk liitsuhkrud ja polüsahhariidid.
MONOSAHHARIIDID
Madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomi arv on 3-6. Näiteks glükoos e viinamarjasuhkur , fruktoos e puuviljasuhkur, desoksüriboos, riboos .
OLIGOSAHHARIIDID
Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organismides moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Fruktoosi ja glükoosi liitumisel tekib sahharoos . Laktoos e piimasuhkur . Kaks glükoosimolekuli liituvad, tekib linnasesuhkur e maltoos .
POLÜSAHHARIIDID
Kõrgmolekulaarsed ühendid (biopolümeerid), mille ehituslikeks elementideks e monomeerideks on monosahhariidid. Näiteks tärklis e taimne varuaine , saab kartulist ja maisist. Loomne varuaine on glükogeen, talletatakse lihastes ja maksas . Tselluloos on taimeraku kestades, ülesanne on kaitsesüsteem. Kitiin on seeneraku kestades, põrnikate kestades.
Polümeer – palju komponente
Monomeer – ehituslik üksus
SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED:

• Annavad energiat, mis tuleb glükoosist.
  
• Ehituslik funktsioon
  
• Glükogeen ja tärklis täidavad varuaine funktsiooni
  
• Ligimeelitamise funktsioon, et ära tolmelda
  
• Kaitsefunktsioon enne külma, taimed tõstavad süsivesiku hulka ja viivad allapoofle külmumistemperatuuri
  

LIPIIDID
Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid jagunevad: lihtlipiidid e rasvad, liitlipiidid ja steroidid.
Üks osa lipiidimolekulidest armastab vett – hüdrofiilne, teine osa kardab vett – hüdrofoobne.
STEROIDID
Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees praktiliselt ei lahustu. Näiteks vitamiin D, kolesterool, osad suguhormoonid nt östrogeen ja testosteroon.
LIPIIDIDE BIOLOOGILISED FUNKTSIOONID:

• Energiaallikas
  
• Kaitse
  
• Ehituslik funktsioon
  
• Varuaine funktsioon
  
• Ainevahetuslik funktsioon
  
• Rasvades lahustuvad vitamiinid
  

VALGUD E PROTEIINID
Valgud on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohapetel on igal oma nimi ja kolmetäheline lühend. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemega. Valgust koosnevad inimese juuksed, küüned jm.
Valkude erinevad omadused tulenevad:

• Aminohappejääkide järjestusest
  
• Aminohapete hulgast
  

Millised struktuurid on valgumolekulidel?
Esimest järku struktuur – peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel
Teist järku struktuur – keerdunud/kokkuvoltunud peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel ( heeliks )
Kolmandat järku struktuur – heeliksi kokkukägardunud kerajas gloobul
Neljandat järku struktuur – 2 või enam polüpeptiidi.
Denaturatsioon – selle käigus (valkude mehaanilisel töötlemisel või kuumutamisel) kaotab valk oma kõrgemat järku struktuuri ja alles jääb madalama/lihtsama struktuuriga valk.
Renaturatsioon – denaturatsiooni pöördprotsess, kus valk püüab taastada oma kõrgemat järku struktuuri (kuumutamisel ei toimu)
Proteiidid e liitvalgud
Antikeha võitleb võõrvalkude ja võõrnukliidhapete (viiruste) vastu. HEA
Antigeen - võõrvalk, mis organismi tungides tingib antikehade tekke. HALB
NUKLIINHAPPED
On biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
DNA
On biopolümeer, mille monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA kuju on kaksikspiraal e biheeliks . DNA molekul on kokku pandud kolmest osast: fosfaatrühm, desoksüriboos ja lämmastikalus.
Desoksüribonukleiidid erinevad ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline.
Komplementaarsusprintsiip – DNA molekulis esinev printsiip e. ahelatele üksteisele vastavus, A=T, C=G.
DNA tähtsus – salvestab päriliku informatsiooni ning tagab, et informatsioon kanduks edasi. DNA on kromosoomide olulisim ehitusmaterjal.
Replikatsioon – DNA kahekordistamine, selle tulemusena saab ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.
DNA polümeraas – sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni.
RNA
ehk ribonukliinhape, on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Koosneb kolmest komponendist : fosfaatrühm, monosahhariid ja lämmastikalus.
RNA puhul C=G, aga A=U
Tavaliselt RNA molekul on heeliksi kujuline.
RNA tähtsus – osaleb geneetilise info realiseerimisel.
RNA polümeraas – sünteesiv ensüüm
RNA’d on 3 erinevat sorti:

• mRNA – informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas olevatest kromosoomidest tsütoplasmasse, kus on ribosoomid .
  
• tRNA – transpordiRNA mõtestab mRNAga saabunud geneetilise info lahti, osaleb valgu tekkimises
  
• rRNA – ribosoomiRNA kuulub ribosoomide ehitsuse ja osaleb valgusünteesis