DNA - analüüsid (0)
Meeldetuletuseks..
· DNA ehk desoksüribonukleiinhape
· On enamikus elusorganismides
pärilikku informatsiooni säilitav aine
· Keemiliselt desoksüriboosist,
lämmastikalustest ja
fosforhappejääkidest koosnev
polümeer
· Harilikult koosneb adeniinist (A),
guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja
tümiinist (T).
DNA-analüüse kasutatakse
· Isikute identifitseerimiseks
· Bioloogilise põlvnemise tuvastamiseks,
peamiselt isaduse määramiseks
· Kurjategijate paljastamiseks
· Meditsiinis geneetiliste haiguste
diagnoosimiseks
DNA-analüüs polümeraasi (PCR)
ahelreaktsiooni meetodil
· Tänapäeva molekulaarbioloogia üks
põhimeetoditest
· Meetodi aluseks on DNA-s olevad STR
järjestused
· Leiab rakendamist fundamentaaluuringutes,
kliinilises ja ka kohtupraktikas
· Võimaldab mõne tunniga tekitada miljoneid
koopiaid DNA järjestusi
PCRi etapid
· DNA denaturatsioon - kaksikheeliks
laguneb kaheks üksikahelaks
· Annealing e. praimerite seostumine
DNA-le
· DNA fragmendi süntees termostabiilse
DNA polümeraasiga
PCR-i eelised
· Lihtne ja kiire kasutada
· Väga tundlik meetod
· DNA puhtus pole väga oluline
· Võimalik kasutada algmaterjalina väga
erinevaid asju ja aineid
PCR-i puudused
· Vajadus eelnevalt teada DNA
järjestust,mille alusel sünteesida praimerid
· PCR-i fragmendid jäävad suhteliselt
lühikeseks
· DNA replikatsiooni käigus võivad tekkida
vead
Isaduse tuvastamine
· DNA analüüs on kättesaadav igaühele, kuid kulukas
· Testimiseks võetakse koha peal süljeproov suust
vatitampoonile
· Isadustesti lõppjäreldus võib olla kahesugune:
bioloogilise isaduse välistus ja bioloogilise isaduse
kinnitus
· Bioloogilise isaduse kinnituse puhul on mehel ja
lapsel kõikides lookustes vähemalt üks ühine alleel
Kurjategijate tuvastamine
· Kriminaaljuhtumite korral on analüüs aeganõudvam
· Sündmuspaigalt leitud DNA-d võrreldakse kahtlusaluse
DNA-ga
· Võrreldes isadustestidega lisandub ka DNA puhtuse
probleem: on alati oht, et sündmuspaigalt leitud DNA on
reostunud
· Analüüs ei ole siiski 100 protsenti kindel- teatud eksimine
on võimalik
· Tulemuste väljendamisel võetakse aluseks elanikkonna
uuring alleelide sagedusest
Meditsiinis geneetiliste haiguste
diagnoosimine
· On võimalik haigust tekitavaid mutantseid geene
inimorganismist tuvastada
· Aitab otsustada, millist ravi ja hooldust patsient
vajab
· Oluline on sünnieelne diagnostika, kui vanemate
suguvõsas on esinenud geneetilisi haigusi
· Nt tsüstilise fibroosi, sirprakulise aneemia või
Duchenne lihasdüstroofia puhul
Isikute identifitseerimine
· Kasutatakse siis, kui leitakse inimlaip,
kelle isikut on vaja tuvastada
· Siia alla käivad juhtumid, kus on vaja
kindlaks teha inimmaterjali pärinemist
mingilt konkreetselt isikult
· Võrdlusmaterjaliks on kas antud isiku
lähisugulased või DNA isikuga kontakti
omanud esemetelt.
DNA restriktsioonanalüüs: DNA-
sõrmejäljed
DNA-analüüsi edasine areng
· Proovitakse teha kõike veelgi
efektiivsemaks, lihtsamaks ja odavamaks
· Riik peaks analüüse rohkem inimestele
kompenseerima
· Analüüs peaks olema kättesaadavam
erinevates asutustes
· DNA-analüüsist ei tohiks saada vabalt
leviv teenus - kindlad reeglid ja
kokkulepped on hädavajalikud
Ajalugu
· 1952.a leiti kinnitust Hersey ja Chase poolt,
et DNA on pärilikkuse kandja
· 1953.a - avaldasid James Watson ja Francis
Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri.
· 1983.a PCR ahelreaktsiooni leiutamine Kary
Mullise poolt
· 1988.a suudeti eraldada puhas
termostabiilne DNA polümeraas
Kasutatud materjal
· http://www.ebu.ee/doc/DNA_analuus.pdf
· http://et.wikipedia.org/wiki/Desoks%C3%BCribonukleiinhape
· http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/sissejuhatus.htm
· http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/01/25/teadus.htm#teine
· http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng4_
2007.pdf
· http://www.horisont.ee/node/205
· M. Viikmaa, U.Tartes, Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3.
kursus
PowerPoint'i ettekanne DNA-analüüsist.
Sarnased õppematerjalid
96
doc
Sissejuhatus geneetikasse
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1
1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval:
rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine,
geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad
mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses
põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism.
2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja
prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku
jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline
tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude
moodustumine taimedel.
3. Mendelism: pärilikkuse ?
94
doc
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika
rakendus kaasajal
Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine
Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel
aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli
ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist
informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad
uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja
Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid,
et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja
Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi des
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid