Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Veterinaargeneetika ja aretus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on rekombinant-DNA?
  • Millised on rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid?
  • Mis on restriktaasid?
  • Mis on plasmiid?
  • Millised on PCRi põhietapid?
  • Millised on RT-PCRi põhietapid?
  • Mille poolest PCR erineb RT-PCR-st?
  • Millal leiab aset geneetiline muundamine?
  • Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks?
  • Mis on loomade geneetilise muundamise eesmärgiks?
  • Mida tähendab mõiste organismi kloonimine?
  • Milles nähakse geenitehnoloogia hüvesid?
  • Milles nähakse geenitehnoloogia ohte?
  • Millised geneetilised anomaaliad on päritavad millised mitte?
  • Mis on lävitunnus haiguse soodumus ja haiguse lävi?
  • Kuidas jaotuvad defektgeeniga isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma defektgeeni mittetäieliku penetrantsuse korral?
  • Kuidas jaotuvad kogu populatsiooni isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel?
  • Millised on mitme lävega haigused?
  • Kuidas on seotud soodumus ja haiguse raskusaste?
  • Millisel juhul on võimalik haiguse esinemissagedust populatsioonis muuta selektsiooni teel?
  • Mis on populatsioon mis on geeni- ja genotüübisagedus?
  • Kuidas arvutada geenisagedust genotüübisageduse põhjal?
  • Millisel juhul on seda võimalik teha?
  • Milles seisneb pärilike haiguste diagnoosimine?
  • Kuidas toimub haiguse perekondliku iseloomu selgitamine?
  • Millist informatsiooni on võimalik saada põlvnemisandmete uurimisel?
  • Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje?
  • Kuidas mõjutab pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje defektgeeni sagedust populatsioonis kui ravitud loomi paarituses ei kasutata?
  • Milles seisneb pärilike haiguste geneetiline tõrje?
  • Kuidas on võimalik vältida retsessiivsete defektide esinemist olukorras kus heterosügootseid isendeid populatsioonist ei kõrvaldata?
  • Mis on retsessiivse päriliku haiguse tõrjeprogrammi esmane eesmärk?
  • Mis on kliiniline seire?
  • Kuidas on võimalik kliinilise seire puhul selgitada välja dominantseid homosügoote?
  • Milles seisneb DNA-seire?
  • Milles seisneb ontogeneetiline adaptatsioon?
  • Millised faktorid reguleerivad geenide talitlust organismi hilisemates arengustaadiumides?
  • Millised perioodid on organismi arengus fenokriitilised?
  • Mis on peamised välistegurid mis mõjutavad eluea pikkust?
  • Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis?
  • Milline pigment tagab heleda karvavärvuse milline tumeda millest tuleneb valge karvavärvus?
  • Millised on värvuse pärandumise üldised seaduspärasused?
  • Mis on geneetilised markerid DNA mikrosatelliidid SNP-d PCR-RFLP?
  • Milleks kasutatakse põllumajandusloomade aretuses ja veterinaarmeditsiinis geneetilisi markerid ?
Vasakule Paremale
Veterinaargeneetika ja aretus #1 Veterinaargeneetika ja aretus #2 Veterinaargeneetika ja aretus #3 Veterinaargeneetika ja aretus #4 Veterinaargeneetika ja aretus #5 Veterinaargeneetika ja aretus #6 Veterinaargeneetika ja aretus #7 Veterinaargeneetika ja aretus #8 Veterinaargeneetika ja aretus #9 Veterinaargeneetika ja aretus #10 Veterinaargeneetika ja aretus #11 Veterinaargeneetika ja aretus #12 Veterinaargeneetika ja aretus #13 Veterinaargeneetika ja aretus #14 Veterinaargeneetika ja aretus #15 Veterinaargeneetika ja aretus #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PannaCotta Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
docx

Veterinaarne geneetika

1. kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel. Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine.

Mikrobioloogia
thumbnail
21
docx

VETERINAARGENEETIKA

VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust ­ parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega.

Geneetika
thumbnail
11
docx

Veterinaargeneetika I KT kordamisküsimused

1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus

Veterinaargeneetika
thumbnail
9
docx

Veterinaargeneetika ja aretus

Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon ­ geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas

Loodus
thumbnail
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3

Geneetika
thumbnail
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid,

Geneetika
thumbnail
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust ­ pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide

Aretusõpetus
thumbnail
48
rtf

Geneetika eksami vastused

Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) ­ isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum

Geneetika



Lisainfo

Veterinaargeneetika 2. kontrolltöö kordamisküsimuste vastused.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun