50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anni234
Õppematerjali autor
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ri
Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaa
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, v
Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitlu
Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ rak
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede
BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaanil
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monomeeridest) nagu polüsahhar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid