5C suhkrust ehk pentoosist N-alusest ühest või mitmest fosforhappe jäägist Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks() mitmed nukleotiidid on liitensüümides( ) mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendi d ehk käskjalad) 4
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
Katalüütiline funktsioon (ensüümid) Ehitusmaterjal (naha-, küünte, karvade jmt valgud) Transpordifunktsioon ( hemoglobiin) Retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt) Regulatoorne funktsioon ( hormoonid-insuliin) Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.
guaniin guanosiin guanüülhape GMP dGMP tsütosiin tsütidiin tsütosüülhape CMP dCMP tümiin tümidiin tümidüülhape dTMP uratsiil uridiin uridüülhape UMP Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukliinhappeid: desoksüribonukleiinhape DNA ribonukleiinhape RNA ________________________________________________________________________________ Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Omadused sõltuvad neil järjestusest ja hulgast. DNA koostises neli nukleotiidi : adenosiinfosfaat A guanosiinfosfaat G tsütidiinfosfaat C
nukleiinhapped. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine- ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulideks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapetele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt.). Mõnikord käsitletakse biomolekulide all eraldi veel bioaktiivseid aineid. Need on ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi (põhilised: ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). 4. Süsivesikud, nende jaotus, omadused ja tähtsus organismis. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik
· kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. 4.Nukleotiidide lühiiseloomustus Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus:
glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) – geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: RNA – riboos, DNA- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: RNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil.
võimaldab valkudel täita ainuoaseid ülesandeid. Nt. lihasraku ehituses olevad valgud (müofibrillid) muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid ja selle tulemusena lihasrakk kas lüheneb või pikeneb. Samas kõik valgu molekulid ei muuda oma kuju karvade, ripsmete ja juuste koostises olevad valgud ei muuda kunagi iseseisvalt ona mõõtmeid. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust (S), P fosfaatrühmast (P) ja lämmastikalusest (A). S A Desoksüribunukleiinhape ehk DNA
Kõik kommentaarid