Euroopa
muinaskultuuridIArheoloogia mõiste
archaios- vana,
muistne logos - sõna,
kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus
Sõna
''arheoloogia'' kasut I
Platon 4.saj ekr
dialoogis ''Hippius''. Tema
kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia.
Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj .
Pikalt peeti
arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on
omaette ajalooharu.
Arheoloogia uurib ajavahemikku inim
tekkest kuni lähiminevikuni ( sh
II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 %
arheoloogide uurida.
Arheoloogia
jaguneb : - Esiaja arheoloogia
- Keskaja arheoloogia
- Uusaja arheoloogia
Klassikaline
arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada.
Tegelikult on see antiik ( kreeka-
rooma arheoloogia).
Võib ka jagada
uurimisvaldkonna
järgi :
- linnaarheoloogia
- asustusarheoloogia
- majandusarheoloogia
- arhitektuuriarheoloogia
- religiooniarheoloogia( piibliarheoloogia, kristlik arheologia, islamiarheoloogia)
- surmaarheoloogia
- militaararheoloogi
Võib jagada ka
uurimiskeskkonna
järgi
:
- Allveearheoloogia
- Koobastearheoloogia
- Aeroarheoloogia. (õhuarheoloogia, terminit õhuarheoloogia ei kasut eriti tihti , arheoloogilisi obj uuritakse õhust , satelliitpiltide , radarite , helikopterite jms abil. Maapinnal kasvavate taimede järgi on võimalik uurida või mullavärvuse või varjude järgi. Uuritrakse asju , mida maapealt pole enam näha nt Saksamaa pronksiaegsed kalmed .Õhust näeb sageli suuremaid objekte , mida on võimalik avastada .Aeroarheoloogia on öluline seetõttu et sellega saab avastada objekte , mille olemasolust varem ei teatudki. Miinus on see, et see on suhteliselt kallis. Lääne-Euroopas hakati sellega tegelema juba 19 saj. algselt õhupalliga.Õhufotograafia hakkas seevastu ennekõike arenema I MS ajal. Ka Eestis oli vabaduss eraldi luuresalk.Eestis sõjajärgselt uuriti muinasaegseid linnuseid.90ndatel aastatel õnnestus eestlastel minna ka rahvusvahelistele konverentsidele.)
- Eksperimentaalarheoloogia(üritatakse taastada objekte , vastavalt sellele ajastule omastele materjalidega. Oluliseks oli muistse rauasulatamise uurimine . Samuti savinõude valmistamise tehnika tundmaõppimine .Sõjanduse uurimisel võetakse ise relvad kätte ja uuritakse kuidas nendega võideldi. Nt rootsi arheoloogiatudengid ja rõngassärgid.)
Arheoloogia
allikad :
Kinnismuistised
jagunevad:
Elupaigaga seotud muistised ( kõige tavapärasem on asula või asula koht, kindlustatud asulad , linnused , linnad, samuti ka pelgupaigad).
Matusepaigad( olulised , kuid sellega seotud eetikaprobleemid , kas võib ikka välja kaevata uurimise eesmärgil säilmeid ning lisaks puudub ka info kui objektiivsed need on. On olemas erinevat tüüpi haudu : maahaud , kääbashaud ja kivikalme (kivikalmetel dekoratiivsed kaunistused) Eristatakse ka matmisviise :I laibamatus, surres keha pannakse kalmesse terviklikul kujul . II põletusmatus, peale surma põletatakse ja maetakse põlenud luud ja tuhk Põletamise põhjuseid oli erinevaid nt arvati et nii pääseb hing paremini pääseks või teistes kultuurides ka seetõttu et hing tagasi ei pääseks et elavaid kummitama . Hiljem ka põletati ketsereid ja kurjategijaid.III mumifitseerimine , kunstlik muumia tegemine Egiptuses , Peruus. Kõige paremini säilitatud muumia pärit 20 sajandist (Lenin). Muumiad võivad ka looduslikult tekkida kui laip on jäetud kuuma ja kuiva kohta või vastupidiselt külma ja jäisesse kohta.Samuti võib muumia tekkida ka rabas või soos vms väga vesises keskkonnas, kus O2 on väga vähe , kus ei saa teatud mikroobid elada.)
Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised( nt tulekivikaevandused, I juba kiviajal, soolakaevandused, põldude jäänused)
Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid ), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina - ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad)
Liiklemisega seotud muistised
II
Euroopa
muinaskultuuride uurimise ajaloost
Praegustel
andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi
, kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja
kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal
maal muinasaja uurijad välja toonud midagi eriti tähtsat , mille
abil ajalugu selgitada. Nt Tsehhis Konsatinos
ja Methodos,
kes otsisid Clemensi maiseid jäänuseid. Haudu otsisid taevatähtede
kaudu . Keskajal leiti asju , kuid nendega ei osatud õigesti ringi
käia ( neile ei leitud õiget lahendust . Nt kivikirveid peeti
välgunoolteks. Neid raamiti kuld ja hõberaamidega ning nad olid
võrdlemisi eksklusiivsed, esimesena tunti suuremat huvi antiikaja
vastu ( renessansi ajal) , uurimuslike töid siiski ei koostatud .
Otsiti ilusaid esemeid , mida kasutati rkkamate valitsejate hoonete
dekoreerimiseg neid ei uuritud.
I arheoloogiks
peetakse siiski Johann
Joachim Winckelmanni
18 sajandil . Tundis samuti huvi antiikaja vastu . Väljakaevatud leidude põhjal avaldas,, Antiikkunsti ajaloo'' I teos , mis uurib
väljakaevatud leidude järgi antiikaega.
Samuti oluline
uurija on taanist Christian
Jürgensen Thomsen
(1788-1865) hakkas süstematiseerima mitmel pool leitud muinasaegseid
leide. Antiikesemed/ leiud asusid raamatukogudes või muuseumides.
Thomsen oli pankuri poeg , pääses Kopenhageni raamatukokku tööle
, kuhu oli kogunud üle 1000 muinaseseme. Leidis , et muinasaeg on
jagunenud kolmeks põhiperiodiks ( kiviaeg , pronksiaeg ja raua aeg.)
See süsteem meeldis ka teistele , leidsid , et selllega on näha
muinasaja arengut . 1819 avatud näitusel saavutas Thomsen
üleeuroopase tuntuse ( esialgu vaid Skandinaavias , hiljem ka mujal
). Arvati , et ta peaks oma ideed kirja panema , ta pani selle
süsteemi siiski paika , 1836 kirj teose ,, Põhjamaiste maististe
juht'' , kus ta põhjendas , miks on õige nii muinasaega jagada.
Raamat saavutas väga suure tuntuse, tõlgiti ka saksa , pr ja
inglise keelde. Õige pea hakkasid saksa uurijad Thomseni vastu
välja, kes leidsid, et juba antiikaja teostes võib leida selliseid
vihjeid. Kasutas
kolme perioodi süsteemi ja ka esmakordselt praktikas.
Jens Jacob Asmussen Morsaae oli samuti oluline. Oli Thomseni assistent. Käis ka ise muinasobjekte kaevamas. Kui Morsaae isa surma sai sattus Morsaae
finantsilistesse raskustesse ning tahtis praktika eest raha saada.
Kuningad toetasid muinasaja uurimist . Tal õnnestus siiski vahendeid
leida, hakkas käima naabermaades. Nägi , et nendes maades on
muististel eripärad, kuid neil on ka sarnaseid jooni.Võrdleva
arheoloogia rajaja.
Jacques Boucher de Perthes
19 saj, läks ajalukku muinasteaduste alal Puudus otsene eriharidus.
Perthes oli tolliametnik , kes peale tööd käis jalutamas
kruusakarjäärides, kust ta leidis kummalisena tunduva loomaluid
mitme kihi kruusa alt. Leidis ka mitmeid esemeid, mis hakkas teda
paeluma. Pethese
peamiseks saavutuseks oli see ,et ta avastas väga vanad muistised
statigraafilise meetodi(esemete
leiukohta ja kihti abil üritakse vanust kindlaks määrata)
abil .
Augustus Henry Pitt Rivers.
Sõjaväelane elukutselt, võrdlemisi kõrgel tasemel ( kindral ) ,
kogus vanu püsse,kostas nendes arenguridasid. Pani paika püsside
tüpologilise arengu, vaimustas teda sedavõrd, et ta hakkas ka teisi
vanu asju korjama. Nt riideid , muusikariistu , kangastelgi ja paate.
Üks esimesi rändnäituste koostajaid . 53. aastaselt sai
päranduseks Inglismaal suured maavaldused, mille ta pühendas
muinasaja uurimisele . Andis need Oxfordi ülikoolile. Asus oma
maavaldustes koostama arheoloogilisi väljakaevamisi . I arheoloog ,
kes korjas üles kõik leiud( varasemad korjasid ainult ilusaid
esemeid).
I korraliku , täpse metoodikaga arheoloog.
Samuti taastas ta kaevukohad , lasi teha spetsiaalse medali , mille
pani kalmu põhja.
Oscar
Montelius
( rootslane) , tundis Morsaae ja Thomseni töid, töötas Stockholmi
muuseumis, töötas seal giidina. Jaotas esemed gruppidesse ning
üritas paika panna esemete arengu ( liik , tüüp , ajaline
järjekord) .Tema poolt loodud meetodit nim tüpoloogiliseks meetodiks . Ajalukku
läks tüpoloogilise meetodi rajana. Suutis
välja mõelda esemete suhtelise vanuse. Alguses uuris vaid Skandinaavia leide, hiljem ka Euroopat, eluaja lõpul täna Lõuna Euroopale sai kätte ka absoluutse vanuse.
Heinrich
Schliemann
. ilmselt kõige tuntum arheoloog üle maailma. Temast on ka kõige
rohkem kirj . Pühendas kogu elu Trooja leidmisele ja
väljakaevamisele. 1870 asus kaevama tp Türgi aladel , leidis
erinevaid esemeid ning linnalaadse ala . Troojaks pidas kohta , kust
ta leidis ühe ehetest aarde . Hiljem selgus , et need ehted polnud
siiski Troojast pärit , kuid terve rida arheolooge arvas siiski, et
Trooja olevat seal asunud. Inspiratsiooniks teistele arheoloogidele ,
et muististes võib leiduda tõde . ( Olemas võib olla ka mitmeid
muid vanu kultuurent Mükeene).
Gustaf Kossinna .
19-20 saj. Asustusarheoloogia rajaja. Sakslane , kes pärast seda oli idabloki maades täiesti maha
vaikitud . Saksa natsionalist . Saavutas suure soosingu saksa
riigivõimude poolt. Täitis saksa vallutusplaane. Leidis , et
muinasgermaanlased elasid Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Aaria rass , kus on kõige intelligentsemad, ilusamad ja targemad rahvad.
Vere Grdon Childe
(1892-1957) . Arheoloogiateoreetik.“Mõiste neoliitiline revolutsioon "20.saj ürit välja pakkuda mitmeid põhjuseid,
miks muistsed kultuurid muutusid (rändude migratsioon ).
Muinasteooria katsetused ajaloos. Vaadetelt oli ta marksist .Neoliitilne revolutsioon . Neoliitikum ,mis toimus
inimarengus tõi kaasa revoultsioon (Inim üleminek põllumajandusele
). ,,Uue arheoloogia'' rajajad 1968 Lewis Roberts Binford ja David
Leonard Clarke . Tõid välja rida uut metoodikat , mille abil on
võimalik saada rohkem ja täpsemat informatsiooni. Kohati hakkasid
tegelema teoreetilise arvamusega. 1970- 1980ndad aastad
pstprotsessuaalne arheoloogia ja suundused ( monomarksism jpt vt
ÕIS-ist) .
1990.a keskpaik
Eri suundumuste
üleandmiskategooriaid ,, tõlgendav arheoloogia". Muististe
uurimisel n kõige olulisemal kohal nende tõlgendus. Midagi välja pakkudes pidi seda ka põhjendama.
III
Muinaskultuuride
uurimine
Arheoloogilised uurimistööd jagatakse laias laastus
kaheks :
- Välitööd:
a)argeoloogiline luure ( maastiku inspekteerimine) , muinasmälestid paiknevad maastikul, meie teame neist ainult osa, kõiki muistiseid me ei tunne, muististe üles leidmine ja fikseerimine. Olulin eriti tp , sest tp käib pidev maastiku muutmine, uued teed, tootmishooned, põldude kuivendamine ja korrastamine. Tööde käigus on juba hävinenud ja ka hävib mitmeid muistiseid mida seni ei teata ja ei tunta. Tp muinasaegsetes piirkondades on maapind tumedam (kunagised küttekolded , mis on pinnasesse sisse imendunud, muudavad pinnase tp tumedaks. Asula kohal võib leida savinõukilde ja poti tükke jms. Samuti on sealne muld teise koostisega. )Arheoloogiliseks luureks on kõige sobivamad ajad oktoober ja aprill, sest siis on maastik suhteliselt lage ja pinnavormid on paremini eristatavad. Sellisele luurele on võimalik kasut ka abivahendeid ( kaardid ja plaanid) ja eelteadmisi. Samuti võib kasut ka tehnilisi abivahendeid nt aeroarheoloogia , geofüüsikalisi meetodeid ( nt magnetluured). Tp olilisel kohal ka georadar.
b)arheoloogilised kaevamised- muinasteadlaste uurimistöö . Kõige tähtsam ja eluliseim etapp, kaevamisel peab arvestama , et see on äärmiselt vastutusrikas, sest kui arheoloog kaevab ühe muistise läbi saab ta sealt informatsiooni, kuid ta hävitab selle objekti. Kaevatud ala ruudustatakse. Olulist informatsiooni annavad kaevandi seinad ( kaevandi profiil), et oleks võimalik jälgida erinevadi kihte. Peale kaevamist järgneb leidude konserveerimise , nummerdamise ja kogu kaevamistöö materjali korrastamine ning aruanne ning selle kõige tõlge ( mida kaevati, mida leiti, kes seal elas, mis ajast on säilmed pärit). Kääpaid kaevatakse lahti nt sektorite kaupa, sest on teada , et need suure tõenäosusega sisaldavad põletusmatuste säilmeid. Kõige olulisem materjali läbitöötamisel on dateerimine. (nt tüpoloogilise meetodi abil( Oskar Monteliuse proksiaja 6 alaperioodi -> relatiivne krooloogia) Absoluutne kronoloogia- dateering , mis aastasadade/tuhandete/kümnete kaupa. Tüpoloogiline meetod võimaldab ka esemete päritolu kindlaks teha ning seeläbi ka teha muid järeldusi( kas tegemist oli lihtsalt kaubandusliku leiuga vm ). Kõige parem võimalus tüpoloogiat kasut on suletud leide kasutades. Pannes rühm esemeid koos maha ( sõja ajal maeti ehteid, münte , leitud alles tp ).-> saab leida ehete kasutusala ja müntide puhul ka ilmselge dateeringu . Suletud leiud on ka põletatud linnad ja linnused. ( kirjalike andmeid on säilinud linnade olemasolust ning nende põlemisajast), saame infot kaasaegsete esemete kohta.
Dendrokronoloogiline meetod- põhineb puu kasvuringidel. Et seda kasut tuleb teha eeltööd. Eestis on selle metoodikaga välja jõutud 11 saj. Kasut palju , kõige täpsem meetod üldse.
Radioaktiivse süsiniku meetodi. Kõige enam kasut, sest praktiliselt igal kaevamisel on võimalik leida sütt . Süsi on väga hea materjal , millest teha radioaktiivsüsiniku meetodi analüüsi. Selle leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949. Selle abil määratakse puidu , söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. Samuti kasut ka termoluminestsents meetodit, kus rad osakesi mõõdetakse tule abil .täpsus on +- 10%.
- Kameraaltööd. varasemate materjalide, välitöö- ja laboriandmete töötlus; - ehitusgeoloogilise aruande koostamine.
IV
Tp
inimahvide geneetikast on võimalik välja selgitada , millal nad
inimes geneetikaharust lahknesid. Prokonsul on üks vanemaid
inimahve. Leiti Aafrikast, I luud leiti 20 a tagasi. I inimahv, mida
valdav osa uurijaid teab, et tegemist on inimahviga. Elas metsas ja
põhiliselt puu otsas. Griphopithecus oli I Euroopas, kuid pole
eurooplaste eelkäija, sest inim on arenema hakanud teistest inimahvi
liikidest.
Ardi
kais kahel jalal , ajumaht võrdlemisi väike , Kahel jalal ei käinud
kogu aeg , vaid lihtsalt rohkem kui teised inimahvid. Varaseid
hominide on keeruline uurida. Järgmine aste, mis inimahvidest eristub on australophitectus. Vahelüli on Ardithecus.
I
australopiteekuse pealuu leiti 1924 Lõuna- Aafrikast, 1912 leiti
Inglismaalt Pildownist ka üks katkendikolju, mida võeti tol ajal
ääretult tõsiselt ja leiti , et see kolju on selge mark inimese
eelkäijast. Eriti vaimustunud oldi sellest ka seetõttu , et leid
leiti Euroopast. Taungi beebil oli ülaosa sarnane inimahvile ja
alaosa inimesele. 20 saj I poolel peeti inim kujuneise juures ka
seda, et tal on suur kolju . Peale pikaajalist Pildowni kolju
uurimist leiti , et tegemist on võltsinguga.
Kõige
kuulsam on Australopithecus Lucy , kelle vanus on 3,2milj , leiti
Etioopiast. Leiti 1974 a , nimi biitlite laulu Lucy in the Sky with
Diamonds järgi .Lucy oli I australopiteek , kes oli kahel jalal
kõndinud. Paar aastat hiljem avastati Tanzaaniast australopiteekide
jalajäljed, mille vanuseks oli 3, 6 milj aastat .
Australopiteegid hakkasid kahel jalal käima , sest oli vaja näha kaugemale rohust,
samuti hakkasid nad esijäsemeid erinevalt kasut. Esijäsemete abil kanti asju kaasas( nt toikaid , toitu ).
Lõunaahvlased
olid selge aste edasi . Mõningas mõttes on õllatav ka see , et
järgmine aste on juba küllaltki kaugele jõudnud oma arengus.
Australopiteeke on samuti päris palju ja neid on jaot erinevatesse
rühmadesse. Välimuselt võisid nad väga erinevad olla.
Australophitecus
africanus läheb Homo habilise juurde. Järgmine rühm kannab juba
homo nime. Homo habilis ->homo erectus . Orduvai mäekuru lõikab
läbi väga erinevate ajastute settekihte ja seal vahepeal on ka
vulkaanilisi kihte. Seal on leide suhteliselt palju. See on olnud ka
üpriski soodne piirkond, mis on ühe inglise päritolu
antropoloogide peamiseks uurimispaigaks .
I homo habilise
e osava inimese luud leiti 1960ndal aastal . Homo habilisega leiti ka
nn euoliite ( eoliidid on kivimunad, mis on mõned killud ära löödud
ja üks serv on terav - terariist . Eoliid-kodiku tööriist. .) Homo
habilised otsisid kive , millel olid teravad served.Samas puidust
tööriistad olid veelgi vanemad. Nt tulega põletati puukepid
teravaks- terariist. Samuti ka luutööriistad. Kuid neid ei ole
silinud. Siit ainus järeldus , et eoliidid olid kõige vanemad
tööriistad.
Homo
erectus e püstine inim – kelle hulgas on sadakond liiki , see on
homiidide üks suuremaid rühmi , neid on leitud väga erinevatelt
mandritelt.
I homo erectuse
luud leiti juba 19 saj lõpus hollandlase Duboisi poolt , kes lidis Jaava inimese luud ( pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene)
. Dubois läks jaava saarele , oli seal sõjaväearst ja hakkas seal otsima inimjäänuseid. Leidis sealt hamba. Kirjanduses nim seda ka
Jaava inim. Esialgu Dubois ei osanud oma leidu täpselt dateerida,
dateeris u poole milj a vanuseks , kuid kümmekond a tagasi toimusid
uued uurimised sealkandis ja leiti uued leiud ja üllatavalt
väljakaevatud luude vanuseks määrati 1, 8 milj .
20
saj alguses leiti ka mujal leide. Nt Zhoukoudianis, Hiinas, leiti
ühest koopast kahe homiini luid ja mõned töödeldud põletutükid.
Leidis üks rootsi arheoloog, hiljem tegid seda ka Hiina arheoloogid.
Hiina arheoloogid leidsid enne I MS 5 pealuud ning leiti ka tule
jäänuseid. Tehti k järeldus et homo erectus oli I kes õppis told kasut. ( ei tähenda et nad ka told tegid . Pekingi Hiina inimene on
ka oluline homo erectusega. Kolmas oluline leid tuli välja
saksamaalt heidenbergist , leiti liivakarjäärist, tegemist on
massiivse alalõualuuga ,millest tehti algselt päris põhjapanevaid
järeldusi . Saksamaal on neid rohkem kui üks.
V
Homo dmanisi ,
Hominiidileiud Georgiast ( 1,8-1,6 milj a ) ilmselt ka homo habilis.
Peale Pekingi
Hiina inim leidmist kuj multiregionaalne arenguteooria. Samuti ka Hiline Aafrikast väljarännu teooria ( Nariokotome poiss, avastati
Keenias, varaste hominiidide hulgas tähelepanu väärne , sest on
säilinud v palju luid, see võimaldas teda mitmekülgselt uurida
ning selgus , et ta oli 15 a ja 1,6 m pikk, sale , pikkade jalgade ja
kitsaste puusadega. Teamst nähti suhteliselt varast homo erectuse
esindajat).Peale teda on leitud ka uusi leide ( homo egaster (
1,9-1,4 milj a) , see hominiid , kellest alates on areng läinud homo
erectuse suunas) . Jaava saarelt leiti ka tööriistu , kuid pakuti
välja , et nad kasut bambusest tööriistu .
Homo ergasteride
ja Homo erectuste juures on selgeid märke , et nad on toitunud
lihast. Homo erectused ilmselt jahti ei pidanud ,lasid kiskjatel toitu hankida ja siis ajasid kiskja massiga minema. On ka pakutud ,
et suurem lihatarbimine võis kaasa tuua aju arengut . Homo erectused
kasutasid ka tuld , mis viitab võimalusele , et nad küpsetasid liha
ja , et nad küpsetasid ka mugulaid . See on küll aga vaid teooria.
Nariokotome poisi luustiku alusel võib väita, et nad ei rääkinud.
Suhtlesid ilmselt küll , kuid klassikaline inimkõne oli tundmatu.
Homo erectused on siisk I Aafrikas kujunenud , kuid suhteliselt
varakult laiali rännanud. Euroopast nad antropoloogiliselt ja
väljanägemiselt sadade aastate jooksul siiski muutusid. Euroopa
puhul leitakse ka , et need h.erectused kes siia u 600 tuh a tagasi
siia jõudsid puutusid kokku kliimakülmenemisega, mistõttu järgi
jäid vaid tugevamad ja jässakamad nt h.heidelbergensise tüüpi
hminiidid võisid olla need, kellest kuj välja neandertaallased.
Euroopas
ja Aasias oli levinud neandertaallased. Nime said I leiu järgi
saksamaalt Neanderi jõe orust 1856. Skelett leiti peaaegu
terviklikult, maetud oli lubjakiviseina orgu , võrdlemisi kõrgele . Neandertallased elasid Euraasias u 200 000 - 30 000 a eKr. Neandertallaste luustiku
põhjal hakati tegema rekonstruktsioone. Lühikesed, jässakad ja
lühikeste luudega. Kolju ajumaht väga suur, keskmiselt 1600cm3 . Tp
inim hulgas leiame väga vähe nii suure ajumahuga inim. Madala
laubaga, esiletungivad kulmud, korralik lõuats puudub. Kolju venis
tahapoole välja. Neandertallasi kujutatakse metsikuna enamasti .
Aines Euroopas neandertallaste kohta vastuoluline . Neandertallaste
hulgas oli ka neid , kes tegelesid kannibalismiga. Teatud paikades
oli komme , et vanemate kõige püham koht oli laste kõhus. V sageli
oli dneandertallaste luud kindlatest kohtadeks puruks murtud ja seal
on terava kiviga jälgi näha. Kui süüa üksteist nälja pärast ,
siis slegelt kindlates kohtades nad lõikeid ei tee. Seega söömine
võis oli ka rituaalne.
Shanidari
koopats Iraagist on leitud kaks naist ja mees, kus matuseid ümbritsev
muld oli täis teatud lillede õietolmu. Sellest järeldati , et enne
kui laibad sinna auku pandi , kaeti laibad lilledega. Samuti on
leitud ka teisi neandertallaste matuseid. Nt on kaasa pandud
loomasarvi ja luid Neandertallastel palju vigastusi , kaklesid
pidevalt omavahel , osa luustikel olevaid vigastusi on olnud tõsised,
kuid need on kinni kasvanud , kuid kuna vigastuste tõttu poleks
vigased mitu aastat toitu ise suutnud endale muretseda, millest võib
järeldada , et neil oli ka teatav sotsiaalne tase omandatud.
Homo sapiens jõudis eurooplaste teadusesse 1868 , kui pr teadlane Louis Lartet
leidis Abri de CroMagnoni koopast säilmeid . Selle lähedal
Aurignaci koopast oli ka palju luustikke, sealt leidis tööristu
samuti Luustik oli huvitav. Kromanjoonlaste keskmine pikkus oli 187
cm, nad olid saledad , ideaalselt püstise hoiakuga, kõrge laubaga
koljuga, v suur koljumaht, 1600 -1900 cm 3. Nad olid
antropoloogiliselt puhtalt europiidid. Kromanjoonlaste luustik
võrreldes neandertallastega võrdlemisi erinev. Kromanjoonlased
jõudsid Euroopasse u 40 tuh a tagasi . Neandertallaste kadumist on
ürit mitmeti seletada. Üks seletus on see, et kromanjoonlased
oskasid loodusressursse kasut ja neandertallased ei osanud ja surid
seetõttu välja. Teine teooria on , et neandertallased polegi välja
surnud .. nt on tegemist lumeinimesega. Teooria on ka , et
neandertallased lihtsalt assimileerusid. Homo sapiens jõudis
Euroopasse u 40 tuh a tagasi.
Viimase 60 a
jooksul on üks neandertallaste kõige vingeimaid uurijaid Svante Pääbo. Tunnustatud ka maailma mastaabis. Tema teadlaste rühm sai kuulsaks sellega, et neil õnnestus kätte saada neandertallaste
DNA-d u 40 tuh a vanusestreieluust. Seda hinnati väga kõrgelt ,
seda võrreldi juba Marsile jõudmisega. DNA kättesaamine ja
uurimine on keeruline ja aeganõudev.
Neandertallased
ja kromanjoonlased on arvatavasti ka omavahel paljunenud , kuid
harva. Tp inimesest vüib olla 1-3 % DNA-st neandertallastelt pärit.
See sai toimuda nii ,et kromanjoonlastest mehed on olnud suhtes
neandertallannadega.Neandertallannad suure tõenäosusega meikisid
ennast... musta, punase ja kollase värviga. Neandertallaste luude
uurimisel rõhutatud seda, et tulemused ei saa olla lõplikud. Koos
homo sapiensiga on elanud maailmas ka paralleelselt teisi hominiide.
2003 leiti Kagu-Aasiast Florese saarelt 800 tuh a vanuseid tööriistu,
hakati uurima , ning ühest koopast leiti kääbuskasvu inimeste
skelettide jäänuseid. Sellele anti nimetus Homo floresiensis .
Pikkus alla meetri , ajumaht 380 cm3 , mida võib võrrelda tänapäeva simpansi ajumahuga. Kõige nooremad florensisised surid välja 12tuh
a tagasi. Seal läheduses toimus vulkaanipurse ning see hävitas elu
sellel saarel.
Altai mäestikus
on koobas, mida nim Denisova koopaks ja sealt leiti 2009a ühed
huvitavad luud ja sealt ühe sõrme luulülist ürit DNA d kätte
saada , mis ka õnnestus ning selgus , et sealt saadud DNA kuulub
ühele hominiidide liigile , millel on teatud sugulus tp inimesega ,
kuid tal ei ole otsest seost neandertallase või homo erectusega.
Vana u 30 tuh a ja nüüd tegeleb Svalte praegu selle inim.
Kirjanduses nim teda Denisova või Siberi inimeseks.
VI
KIVIAEG:
Paleoliitikum –
kõige pikem muinasaja ajajärk .
(2,6/2,5
miljonit – 9500 a eKr)
Varapaleoliitikum:
Olduvai
kultuur (2,6/2,5
miljonit – 1,4 miljonit a tagasi)
I tööriistade valmistamine.
Tööriistad põhiliselt vulkaanilised kivimitükid. Loodus on nad
lihvinud juba ovaalse kujuga tükkideks , ühest servast mõned
killud ära löödud ja tööriistadena kasutatud. Kõige vanemad
eoliidid, teised chopperid. Eoliit on kivitükk , mille puhul
kaheldakse , kas tegemist on inimese poolt valmistatud tööriistaga,
chopper on kindlalt selle ise valmistanud. Kasut liha tükeldamisel ,
purustati konte , samuti ka mugulate väljaurgitsmisel ja
purustamisel.Iseloomulikud homo habilisele. .
Acheuli
kultuur
(1,4 miljonit – 200 000 a tagasi)
Homo erectuse
kultuur. Oskasid kasut täiuslikumaid tööriistu, mida nim
pihukirvesteks . Tagantosast tavaliselt ümaramad ja teravamast
otsast on ära löödud kilde, moodustades tera .
Keskpaleoliitikum:
Moustier `i
kultuur
(200 000 - 40 000 a tagasi)
Neandertallaste
kultuur. Õpiti juba tunduvalt paremini kivist tööriistu
valmistama, üheks uueks võtteks sai levallois´i tehnika. Võeti
suur tulekivimuna , kust osava ja täpse löögiga löödi ära
vajalikud tööriistakujuline tükk .
Hilispaleoliitikum:
Aurignaci
kultuur
(34 000–28 000 a tagasi)
Euroopasse
jõudsi kromanjoonlased, kellega koos erinevate tööriistade arv
kasvas. Iseloomulik see , et võeti tulekivinukleos, löödi ülemine
ja alumine ots ära ning löödi ära laastu kujulisi otsi .
Gravette´i
kultuur
(28 000–22 000 a tagasi)
Solutre
kultuuri (20
000–16 000 eKr)
Tulekivitöötlus
on edasiarenenud , selle juures rõhutatakse, et osati valmistada
ilusaid tulekivist nooleotsi , mis on retuseeritud. See näitab , et
vibust oli kujunenud väga hea ja oluline jahiriist .
Madeleine ´i
kultuur (18
000–15 000/10 000 eKr).
Hilispaleoliitikumi
lõpukultuur. Ajajärk ,kus jääaeg kestab ja on toimunud ajutine
külmenemine. Euroopas inim oskavad küttida ka põhjapõtru ja
põhjapõtrade küttimise asulad iseloomulikud madelaine´i kultuurile . Viskepuu kasutamine.
Hakati ehitama
elamuid. Kütiti mammuteid, üks kõige suuremaid ja kuulsamaid
mammutiküttimise külasid oli Kostenki asulad venemaal . Mammutite
luid kasut sõrestikus ja kuhjati ka elamuäärde.
Hilispaleotliitikumi
matusenäited : Grotte de Enfants(Itaalia) ja Sungir (Venemaa). Matuste hulgas sadu väikseid merekarpe ja loomahambaid , mis on
auguga-> riiete külge kinnitatuna. Sungiris avasstati kaks last
ja mees, mehele oli kaasa pandud ka naise pea . Mehel oli kaasas 3000
mammutikihvast tehtud helmest, helmed kõik ära lihvitud ja augud
sisse puuritud + olid tal mammutikihvast käevõrud. -> võib
viidata tolle aja ühsturktuurile.
Prof kunsti
teke. Valmistati inimkujukesi ja koopamaalinguid. Naistekujutised
olid veenused/villendorffid. Paleoliitilised veenused:kultuslikud või iluideaal . Koopamaalid ajaliselt mõnevõrra hilisemad . I Altamira
koobas Põhja-Hispaanias. Leiti 1868 .Kõik koopad on avastatud
juhuslikult. Neil puudub sissepääs, maaliti seintele ja lakke ,
kasut looduslikke värve , musta pruuni , valget .
Lasceaux koobas
Edela Prantsusmaal , leiti 1940ndal aastal .
VII
Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid põhjapoolses Euroopas
Jääaja
taandumist Skandinaaviasse loetakse jääaja lõpuks. Võib öelda ,
et jääaegu on rohkem olnud , kui jäävaheaegu. Koos jää
pealetungiga muutus kliimavöönd, tundra ulatus kaugele lõunasse ja
inim eluala , kus nad said elada, oli ahenenud. Inim tegelesid jääaja
lõpus põhjapõtrade ja mammutite küttimisega. Jääajad vahelduvad
jäävaheaegadega.Mõnel jäävaheajal võis kliima olla
tänapäevasest tunduvamalt soojem ning siia võis jõuda ka
tolleaegseid hominiide( neadertallasi) , kuid viimane jääpealetung
paiskas maapinna laiali.
Jää taandumine
Eestus võttis 12-10500 ekr. Oli teatud seisakuid ja ajutist
külmenemist, millele viitavad meie kõrgustikualad. Kui oli jää
lõplikult kadunud 10500 ekr saabus veel üks teatud
külmenemisperiood, mida on üritatud tõlgendada ning n toodud
paralleele kaasaega. ( seoses globaalse soojenemisega). 10.
aastatuhande keskpaiku e.Kr. murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus
ookeaniga langetas Läänemere pinda umbkaudu 25 meetri võrra. Eesti
pindala suurenes märgatavalt. Umbes samal ajal soojenes siin kliima
tunduvalt. Levisid kase - ja männimetsad, sisse rändasid põdrad,
karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. 9.
aastatuhande algusest e.Kr. pärineb ka esimene praegu teadaolev
inimeste asulakoht Eestis.
Swidry kultuur
on kultuur , mis on paleoliitiline kultuur, mis on levinud ka läti
ja leedu alal, ulatub kirde nurgast ka vene alaldele. Põhiliselt
põhjapõtrade küttimisest elatuvad hõimud. I inim saabusid 9000
ekr ( Eestisse) .Swindry kultuuri mõjutusi on ka kunda kultuuril .
Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi
9000- 5000 ekr. Teada umbes sadakond asulakohta.
Kõige vanem
asulakoht avastati 1971 ja see oli Pulli asula, asub Pärnu jõe
ääres , Pullis. Pikka aega Pulli asula dateeriti 7500 ekr , kuid
praegu dateeritakse seda u 9000 ekr-iks. Nende elust palju teada
pole, on leitud mõningad lõkkeasemed, kus on süüa tehtud. Leitud
mitmesuguseid esemeid, sh tulekiviesemeid. Eriti palju
tulekiviesemeid ei kasut( ei ole eriti leitud).See on Kunda kultuuri
kõige vanem asupaik. Kunda Lammasmäe asulapaik avastati juba 19
saj, mis oli I kiviaegne asulapaik. Küllaltki varakult leiti , et
Kunda asula on kõige vanem. Märgati ka , et selliseid asju on
leitud ka läti ja Leedu aladelt . Tunnustati kultuurina mistõttu tunnustasid Kunda kultuuri nime ka Läti ja Leedu arheoloogid. Kunda
kutuuri luu ja sarveesemed: harpuunid, nooleotsad ja ahingud. Harpuun on veeloomade püüdmiseks ahing on kalade. Kunda kultuuris lihvitud kivid olid esialgsel kujul olemas, kuid hiljem hakati neid
aktiivsemalt kasutama. Erinevus on tingitud kohalikest loodusoludest
ja maavaradest. Kalapüüdmine heal tasemel. Niinekoorest osati juba
võrke punuda 8500 ekr. Kasut ka luust õngekonkse. Peamiseks osutus
loomade küttimine. Hüljeste küttimine, kobraste ,
põhjapõtrade. Korilus .
Ei tunta
kalmistuid. Eesti alal on vaid paar paika, kus oletatakse kunda
kultuuri kalmistuid. Kivisaare kalmist, kust n leitud paarkümmend
luustikku ,panuseid on vähe kaasas, peamiselt loomahambad. Mistõttu
on neid raske dateerida. Veibrist leiti vaid üks haud dateeringuga 5200 ekr . Põhja lätis on aga Zvejnieki kalmistu , mis on kogu
keskmise kiviaja ida euroopa küige suurem kalmistu . Sealt on leitud
üle 300 luustiku , neist kõige vanemad on dateeritud 7000 ekr.
Panuseid palju ei ole, on üksikuid tööriistu ja loomahambaid ,
millel on sälk tahaotsa ligatud. Loomahambaid kanti riiete küljes
ja pea ümber.Ilmselt viidi seal läbi ka igasuguseid rituaale ,
luude peal on leitud ookri jäänuseid, millega on ilmselt teatud osa
surnuid kaetud.Võimalik , et osa surnuid oli mässitud loomanahkade
sisse. On leitud ka hauakohtadest purustatud linnuluid, mis võib
vihjata ka rituaalsetele sööminstele. On olemas ka üksikuid
kunstipäraseid esemeid- on olemas üks luust hoolsast lihvitud
kujuke. Rästikukuju , mis on põdrasarvest tehtud leiti tõrvalast ,
samuti leiti ka mitu pistoda. I blondiinid tek 100000ekr.
Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik
Ülemineku
tunnused: lihvitud kiviriistade valmistamine, keraamika kasutuselevõtt(hakati savinõusid tegema, savinõud olid I
kunstlikult tehtud toidunõud, millega saab toitu keeta) ja üleminek
viljelusmajandusele ( üleminek erinevates piirkondades eri aegadel ,
I Lähis idas 9000 eKr. Hirssi on kasvatatud tp Hiinas, Kagu Aasias riis .Aafrika keskkosas kasvatati samuti hirssi, maisi kasvatati vahe
ameerikas, seal kasvatati siis ka ube). Hakati tegelema ka loomade
kodustamisega. I koduloom oli neoliitikumi alguses juba ammu olemas,
selleks oli koer, kuid ta on rohkem inimese abiline ja tuli ise inim
lähedusse( sealt oli võimalik toitu kergelt saada).I koduloomadeks
olid lambad . Hakati kodustama ka kitsi, sigu ja vesiseid. Loomi
kasvatati eelkõige liha pärast.Veist kasut ilmselt mingil
rituaalsel eesmärgil.Kassid: viljasäilitamine->hiired->kassid->inim
head suhted. Viljelusmajandus levis üle Vahemere, Kreeka ja Balkan on I piirkonnad, kuhu on jõudnud oskused ise vilja kasvatada. See
oskus on toimunud teatud rahvarännetega. Lähis-Ida inim tulid
Balkanile ja Kreekasse ja hakkasid seal vilja kasvatama. Üleminek
viljelusmaj-> rohkem lapsi( mehed ei läinud enam nii palju
jahile, vähem surdi nälga)-> rahvastiku kasv. Balkan->
Vahemere rannik -> kesk –Euroopa. Toimub teatud seisak,
põhjapoolsetel aladel toimub viljelusmaj levik kultuurilaenu.
Neoliitikum
Baltimaades ( Läänemere idakalda maades)
Mesoliitikumis
oli 1 kultuur, mis oli väga pikaajaline, neoliitikumis levinud kolm
. Eristatav eelkõige savinõude ja nende arvu järgi. :
- Narva kultuur. I keraamikatüüp . Euroopas isegi tuntub kultuur kui Kunda kultuur. Läti ja Leedu aladelt leitud seda isegi rohkem kui Eestist.Küllaltki robustne ja primitiimne keraamika. Segu sisse on sõtkutud lisaks savile ka taimi ja tigusid. Potid suured. Eesti alale jõuab u 5000 ekr. Eestison teada u 25 narva kultuuri asulat . Keraamika oli piirkonniti natuke erinev. Kunda kultuuri järglane.
- Kammkeraamika kultuur. Suure suualaga ja teravneva põhjaga. Tuli tehti ümber poti ja pott asetseti maha. Tunduvalt korralikumad savinõud, mis on üle pinna ilustatud mingi kammilaatse riistaga jakepiga. Pottide kuju samasugune nagu narva kultuuris. Rikkaliku ornamendiga. Asulaid on Eesti aladelt avastatud üle 50 . Levinud ka Lätis, Loode Venemaal, Soomes, Karjalas. Kohati ka Leedus ja Valgevenes . 4000 ekr jõudis siia. Majad neljanurgelised, keerulise vaiade süsteemiga. Jõe äärsed olid peataumispaik, vastavalt aastaajale. Kammkeraamika kultuuri ajast korralikult teada ka matused( teatakse u 25 matust)Matused paiknevad asula territooriumil, sageli ka omaaegse elamu all.Asulaterritooriumile maeti ainult kõige tähtsamad. Panused väga erinevad. Elanikevahel tihedad suhted, aktiivne kaubavahetus. Kammkeraamikas valmistati ka ripatseid, nägudel oli religioosne tähendus. Hing võis rännata inim kuju sisse. Matustelt kus on hauas palju selliseid riptseid peetakse samaanideks. Kammkeraamika kultuuri ajast on Eesti soodest võetud turbaproove , leitud kultuurtaimede õietolmu. Siin on tuntud kaer ja oder
- Nöörkeraamika kultuur. Varasemad nimetudes venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur. Jõudis u 3000 ekr. Ilusad lihvitud kivikirved, millel on olemas silmaaugud. Meenutavad paati.Arvatavasti oli tegemist sõjakirvega. Sõjakas rahvasm levinud kuskilt kesk euroopa aladelt. Arvatavasti seotud maaviljeluse levikuga . Maaviljelejad ja karjakasvatajad. Üksikpere kultuur. Savinõusid ilustati nööri abil. Matustel surnud konksus. Võibolla olid nad surres loomanahkadesse mässitud või kinni seotud. Kui enne surnud maeti asulasse, siis nüüd hakati surnuid kartma ja maeti kalmistule.
IX
20saj 20-30 a
hakkasid keeleteadlased , arheoloogid ja antropoloogid koostööd
tegema ning hakati rahvaste päritolu määrama, kus nad on tulnud ja
millal ta on selllele territooriumile saabunud. Eestlaste kujunemine
nn keelepuu teooria järgi ehk kolm kiviaegset rahvastikurännet.Eesti
rahva kujunemislooga tuldi välja 50ndate a IIp. I arheoloogiline kultuur oli mesoliitikumi kundakultuur. Kundakultuuri puhul oli
selge, et see elanikkond olli tulnud lõuna poolt. Kui avastati Pulli
asula leiti arheoloogilisi tõendeid et ta tõepoolest tuli lõuna
poolt.Ka eesti teadlased arvasid, et kunda kultuur võis kujutada
endast protoeuroopa rahvast. Protoeurooplastelt tuli meie kõnepruuki
sõnad nagu oja, eile jms. Sellel teoorial ei ole veel täielikku nimetust . Kammkeraamika kultuuri säilmeid on leitud idaaladelt.
Võiks öelda , et see oli periood , kus ala, kus oli hiljemgi teada
soome. ugri rahvastikku on teiste kultuuridega sarnane. Varasemal ajal
olid kultuurid erinevad ja ka hilisemal ajal on kultuuride lahknevus
suurem.
Järgmine
oluline kultuur mis mõjutas euroopa rahvastikku oli nöörkeraamika
kultuur. See oli sõjaka rahva kultuur , kuid selle kandjad olid ka
maaviljelejad. Tegemist oli indoeuroopa rahvastega. U 3000 ekr saabus
uus rahvastik .Antropoloogiliselt on eestlastele kõige lähedasemad
lätlased ja leedukad, keeleliselt soome-ugrilased.
Valma asula oli
tüüpilise kammkeraamika esindaja, 50 a hakati seda kutsuma
protolakoniidse väljanägemisega inim. Sarnanes väga uuralites elavate soome-ugri rahvastega , kuid samas sarnanes ka laplastega.
Ardu mees (asula) oli nöörkeraamika tüüpesindaja. Tüüpiline
europiidse rassi esindaja. Valma oli siis algsoomeugri rahvastiku
esindaja, teine europiid. Assimileerumise tulemusena eurooplased kaotasid mongoliidse välimuse ja omandasid europiidse välimuse.
Etnogeneesi
uurimine on muutunud ibterdistsiplinaarseks. Järjest on pakutud
välja uusi lahendusi, mis teatud määral erinevad varasematest. Tp
ei rõhuta enam laialdasele ümberasumisprotsessile nagu varem, tp
ürit erinevaid teadusharusid leida keele ja rahvastiku kujunemislugu
interdistsiplinaarselt. Mitmed muutused on toimunud keel vahendusel.
Arheoloogid on ka üha enam hakanud muutusi seostama kultuuriliste muutustega , oluline oli majandusviis, üleminek viljelusmaj tõi
kaasa olulisi muutusi , ei tähendanud siiski igal pool mitte
rahvastiku rännet. Eestlaste kujunemise uus teooria : keelepõõsa
teooria.
Slaidid.Kunda
kultuuri üheks lähtekohaks on ilmselt svidri kultuur.
Seoses
maaviljelejate saatmisega hakkab pilt muutuma . Euroopasse u 7ooo ekr
hakkavad saabuma maaviljelusega tegelevadhõimud, kõige esimesena
Kreeka ja Balkani aladega, uurijad on seda seost indo euroopa
rahvastega. Viljelusmaj jätab ellu tunduvamalt rohem lapsi( mehed
muutusid paikseks, võib olla kasvas ka inim keskmine eluiga,
viljeleusmaj võis rahvaarvu suurendada 100- 150 x)-> maa
puudumisel on nad sunnitud rändama. Viljelusmaj tegelevad inim tulid
paremini toime, neid vaadeldi kui eliiti, neil olid suuremad oskused,
on pakutud ka välja, miks võiid üle võtta nende keel. Viljelusmaj
levikuga on sageli seotud nöörkeraamika hõime .Nende keraamikast
on leitud kultuurteraviljade terade jälgi+ esemed, mis haudadesse
kaasa on pandud on kõik tehtud koduloomaluust.
Pronksiaeg
I metallesemed ,
mis Lähis-Idast on leitud on erinevast metallist( vask , metall ,
raud, metriitsest rauast. Vanimad leiud on lihtsad esemed või on
need ainult metallitükid. Ei eristata perioode , sest tegenist on
üliharuldased, esemete kasutuselevõtmine ei tooma midagi olulist
kaasa. 4 atuh mõnes piirkonnas Lähis-Idas ja Balkanil jms on
vaskesemeid mõnevõrra enam. Teadlikult on loodysest otsitud vase
tükki, tagumise teel ürit nende kuju muuta et neile kasutusotstarve
leida. Seal, kus toimuvad põhjapanevamad muutused, seal eristatakse
perioodi mida nim eneoliitikumiks.Erist välja Lähis-Idas, Balkanil
ja tp Ukraina alal. 4atuh märgati et metallist on esemeid parem
valamise teel kui tagudes->avastati pronks. Pronk= vask+tina.
Pronks avastati u 5 atuh Lähis-Idas, üsna pea levis Euroopasse üle
Balkani või tulles üle Väike- Aasia ja Kaukaasia. I pronksesemed
jõudsid Eestise üle Kaukaasia. Balkanil arvestatakse 4 atuh pronksi
levikut. Põhjapoolse Euroopa jaoks oli oluline Kesk Euroopa , kust
leidus ka vase ja tina maake.pronksi kasutuselevõtt tõi kaasa
muudatused, sest pronksiks vajalikke metalle leidus suhteliselt vähe
üksikutes piirkondades. Seal kus neid leidus ja kus need tulid
tekkisid suured rikkused. Teatud piirkonnad hakkavad kiiremini
arenema, toimub arengu ebavõrdsus. I pronksesemed olid ilmselt
piisavalt kallid ja kus neid kaevandati said suurt tulu. Seal kust
seda leitakse hakkavad kujunema kõrgemad kultuurid.
20 saj üheks
kõige sensatsioonilisemaks leiuks on mumifitseerunud Ötzi mees.
Ötzi surma põhjuseks selgalastud nool . Nebra taevaketas ka Euroopa
pronksiajastu sensatsiooniline leid. Pronksketas, millel on kuj
päikest, kuud ja tähti, kuid need on tehtud kuldlehtedest. Stonehenge tuntuim arheoloogiline mälestis. Ehit hakati enne
pronksiaega. Rajatis seotud omaaegsete pööripäevadega. Peale rajamist võis omandada suurema tähenduse, tp teadmiste põhjal olid
sellel raviomadused . Ps veel mitmeid hüpoteese, nt muusikud on tegelenud selle uurimisega, nel tekkis idee, et kui see on täiesti
terve , siis võib see paik tekitada erilise kõlakoja.
Eestis
pronksiaeg 1800- 500 ekr. I etapp 1800 – 1100 ekr, noorem
pronksiaeg 1100 – 500 ekr. Puuduvad selged muistised vaneast
pronksiajast. I pronksesemed jõudsid siia kagu poolt. Nooremast
pronksiajast on leitud terve rida uut tüüpi muistiseid. Eesti
rannikuvööndis ilmuvad kindlustatud asulad. Kõik need paigad sisuliselt olid pronksesemete valamispaigad. Asulates I korda märgata
nelinurkseid elamishooneid. Iseloomulikud ka I nähtavd põllud.
Hakati rajama ppõlde, põldudelt korjatud kivid on korjatud
põlllupiirdeks. Uut moodi kalmed, kivikirstkalmed, maapealsed
hauarajatised, kus surnu maetakse keskelolevasse kirstu ja ümber on
laetud kivirind ja kaetakse pealt kivide ja mullaga.
XI
Esmalt õpiti
raudesemeid töötlema ja tootma hetiitide poolt umbes 1500 ekr.
Suutsid ise hakata tootma mitmesuguseid raudesemeid ( rauast relvi ,
tänu millele suutis see riik muutuda suureks ja võimsaks.) Oluline
on ka see, et nad suutsid rauatootmist hoida saladuses ja alles u
1200 , kui hetiide riik hävis levis rauatöötlemise saladus mujale.
Raud levis kiiresti Kreetale ja Kreekasse 12 saj oli seal juba raud
tuntud, sealt edasi Itaaliasse ning hiljem ka kesk-Euroopasse.
Hallstatt varane rauaaja kultuur , mis mõjutas olulisel määral
kogu põhja poolset Euroopat.. Hallstati kultuur näitab selgelt,
mida endaga võis kaasa tuua raua kasutuselevõtt ( üh suurema
diferentseerumise). Et oma vara kaitsta rajati linnuseid. Üks
tuntumaid on Heuneburgi linnus Lõuna-Saksamaal.
Hallstatile
järgnes La- Tene kultuur, sai alguse u 500 ekr , kestab kuni
ajaarvamise vahetuseni. Alguse sai Sveitsist, kuid levis laialdaselt
. Leiti Neuenburgi järvest , kus madala veetasemega tõusid esile vaiad . Oppidiumid on kõige varasemad linnalaadsed asulad Seal elasid
põhiliselt käsitöölised, kaubitsemis ja pol ja üh elu keskus.
Samuti ka kaitsekeskus. Opiidiumides tegeletakse laialdaselt
rauasulatamisega. Enamuse opiidiumite läheduses on olemas rauamaagi
leiukohad.
Eesti rauaaeg 500 ekr-1225
Vanem rauaaeg
500ekr-450 pkr
Eelrooma rauaaeg
500ekr-50 pkr Kasut kivikirstkalmeid edasi, mõnele on tekkinud
päris suured ja uhked mõõtmed. Lohukivide levik kattub
kivikirtkalmete levikuga. Kusagil keskel toimus suur muutus, mis
haarab paljusi asju nt matmiskombestik kivikirstkalme ->tarandkalme.Ilmuvad nelinurksed tarandid kuhu
surnuid hakatakse maksma. Kalmevormi muutus väljendab muutust
tolleaegsete inimeste ühiskonnas ja uskumustes .Õllel oli oluline
roll, pruugiti erinevatel tähtpäevadel ja tegemist oli rituaalse
joogiga.
Eelroomarauaaegsed
kinnismuistised veelgi huvitavad. Tavaasulate kõrval mitmesuguseid
teisi tüüpe. On Asulatüüp , mis paikneb järsku künka peal
Erinevad
ringvalllinnuste tüübid.
Rooma rauaeg
50-450
Eesti
rauaaeg 500
eKr – 1225
Vanem rauaaeg
500 eKr – 450 pKr
Eelrooma
rauaaeg 500 eKr – 50 pKr
Rooma rauaaeg
50 – 450
Keskmine
rauaaeg 450-800
rahvasterännuaeg
450-600
Eelviikingiaeg
600-800
Noorem
rauaaeg
Viikingiaeg 800 – 1050
Hilisrauaaeg 105b0 – 1225
Roomarauaaja muistendid on kõige enam uuritud. Roomlased olid Läänest huvitatud
seetõttu, et siin leidus merevaiku. Ei ole välistatud , et seda
leiti ka Eestist ( Saaremaalt ). Samuti ostis Rooma riik
põhjapoolsetelt aladelt karusnahku, mida tarbiti palju, nende kõrval
pälvisid tähelepanu ka tavalised nahad , mis leidsid mitmel pool
rakendust (nt Rooma armees telkideks, kaitserõivastuseks,
purjeteks.) Lisaks hangiti põhja poolt ka orje. Üheks märgiks
rooma mõjust on mitmesugused Rooma riigist ja provintsidest
pärinevad esemeid, Skandinaavias leidub neid tunduvamalt rohkem.
Ilmselt sattusid sinna tänu teistele germaani hõimudele.
Skandinaavias leidub ka uhkeid klaasanumaid, mida kasut veinijoomise
juures. Ida poole Läänemerd neid ei jõudnud.
79 a sattus
Pompei Vesuuvi purske alla , seal on säilinud väga hästi erinevad
muistised. 86 algas süstemaatiline kaevamine , mis kestab
tänapäevani. Vaatamisväärsuseks on ka omaaegsed inim, kes sinna
jäid. Kivistunud tuhal olid tühemikud, neid valati täis ja saadi
kätte inimese või looma surmaeelse asendi. Neid on kokku kuni 2000.
2010 sügisel varises seal kokku gladiaatorite maja. Viimane Vesuuvi
purse oli 1944.
Pronkslamp, mis
on leitud soost , on unikaalne , tegemist on Rooma territooriumil
valmistatud. Neid pole leitud rohkem kui üks eksemplar Pompeist,
Aafrikast ja Eestist. Kõige rikkamate panustega on tarandkalmed .
Need hakkasid levima eelroomarauaajal 3-4 ekr. Need olid väikeste
taranditega, tüüpilised/klassikalised tarandkalmed pärinevad I
saj. Alates 19 saj on neid palju kaevatud, sest neis leidub palju
ilusaid/väärtuslikke esemeid. 19 saj baltisaksa uurijaid paelusid
tarandkalmed , sest nad arvasid , et need kuuluvad muistsetele
germaanlastele. Arvasid , et germaanlased olnud siin põliselanikud u
2 saj ajal ning tarandkalmed olid gooti matmispaigad. 19 saj gooti
teooria oli võrdlemisi laialt levinud.
Teooria kohaselt
lasti laipadel liha pealt ära kõduneda enne kui neid tuleriidale
pandi, teine teooria on ,et neilt võeti vaid skalpe( mitte eestis).
Kivikirstkalmed olid eliidi matmispaigad , kus keskmine isik oli
eriti oluline . Tarandkalmes olid segamini nii meeste kui naiste
luud. Pole võimalik kindlaks teha, et keegi oleks tähtsam olnud või
rohkem austatud. Tõenäoliselt olid tarandkalmed siiski jõukama
ülikkonna või jõukamate taluperede matmispaigad. Kus maeti
vaesemaid inimesi, ei teata. Tarandkalmete seas on peamiselt ehted.
Levinud ka erinevad ripatsid , mille hulgas on näha ka geomeetrilisi motiive ( romb, ruut, kuu) , valmistati ka klaashelmestest
kaelakeesid. Kuldfoolidega helmed olid rooma klaasikunsti
tehnoloogiliselt hästi välja tulnud ehted. Sõled tulevad u I saj
keskel, Iseloomulikd on keerlevad motiivid.
XIII loeng-
Keskmine rauaaeg ( keskaeg , rahvasterännuaeg)
Ajajärk, mida
võib nim ka rahvasterändeajaks, lõuna pool oli siis juba keskaeg.
Põhja-Euroopas:
Rahvasterännuaeg 4. – 6. saj
Vendeliaeg
(merovingide aeg) 7. – 8. saj
Eestis:
keskmine rauaaeg 450 – 800
Rahvasterännuaeg 450– 600
Eelviikingiaeg
600 – 800
Rohkem
kuldesemeid kui teistel perioodidel.
Keskmise rauaaja
üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks oli see, et hakati arvukalt
rajama linnuseid. Kõige linnusterikkam periood üldse. Linnuseid
lähemalt vaadates leiame, et neid on kõige rohkem Ida – ja
Kagu-Eestis. Võib märgata erinevaid linnustetüüpe. Linnuseid oli
hädasti vaja, ürit ära kasut kohalikud looduslikud kaitseeldused.
Kuna maastik oli erinev , vastavalt sellele kujunevad erinevat
tüüpi linnused:
- Mägilinnused- Otepää linnus.
- Neemiklinnus- looduslikult hästi kaitstud paik, nt kahe jõe vahel , kaks külge väga järsud, kolmas külg on lauge , neemiku otsa rajatud linnus, sobiva koha peale rajati ka otsavall. Rõuge linnus.
- „Kalevipoja säng“ - rahvapärane termin, paiknevad Põhja- Tartumaal , voorelinnused. Voore peal otsitud sobiv koht , kahel pool ääres on järsud nõlvad , kahte otsa rajatud vallid. Kaugelt meenutasid voori , vanarahvas kutsus neid sängideks.
- Pöide maalinn - Levinud Läänepoolses Eestis ja Saaremaal. Seal puuduvad kõrgemad nõlvad, rajati ringvalle Mõnes mõttes on muinasaja linnused huvitavad sellepoolest, et linnuse kõrval on avar asula. Vahetult linnuse kõrval on asula, kus on ridamisi hooneid ja kus elatakse. Rõuges on nii , et neemiku otsas on linnus, siis selle ees on veel suur asula.
*Kivikalmed:
- vanad tarandkalmed- uusi tarandeid ei rajata , kasu t vanu. Kui uusi rajatakse , siis neil ei ole sisemist konstruktsiooni. Varasemate perioodide puhul oli kivikirstkalme ja tarandkalme aga uued kalmed olid tihedad kivilademed, kuid neil puudub korralik sisekonstruktsioon. Eristatakse erinevate tüüpi kalmed:
- kangurkalmed- enam-vähem ringija põhiplaaniga kuhjatud kivid
- kivivarekalmed- kivid on korrapäratult kuhjatud. Üldiselt kalmetes vähe panuseid, leidub erandeid väga rikaste panustega.
- kamberkivikalmed? – Lepna, Proosa, Paju- pm nagu kivivarekalmed aga neil on keskel kividest laotud kambrilaadne ase.
- laevmatused kivikalmes . Kalmetes palju neete, mis võivad olla omased omaaegsetele laevadele. Surnu ise on eelnevalt põletatud laevas ja hiljem on laevapõletuses säilinud needid samuti viidud kalmesse. Võib-olla toimusid ka põletused kalme peal.
* Laevkalmed –
Salme, Saaremaal, maetud 7 meest, paat üle 10 meetri. Paadist järgi
vaid roostetanud needid.
*Maahaudadega
põletusmatused – Kirimäe
*Kääpad (pikad
kääpad ja ümarkääpad) kääpad- algselt suur liivakuhi , 3-4 m
läbimõõduga, 1 m kõrge. Sinna sisse on maetud põletatud surnu+
panused. Eriti levinud Kagu-Eesti idapoolsel alal.
Aarde peitleiud
, koosnevad hõbe- ja kuldesemetest.
Viikingiaeg
800- 1050.
19 saj suhtumine
viikingitesse negatiivne, põhjuseks omaaegsete kroonikute negatiivne
hinnang. Kuna nad olid paganad kujutati neid metslastena. Seoses
viikingite arheoloogilise uurimistööna on pilt nendest mõnevõrra paranenud . Tegemist on teatud kirjalike allikate ümberlükkamisega. Viikingid olid suurte avastuste ja saavutuste , meresõidu ja
laevanduse tegijad . Nende laevad olid väikesed ja kerged aga väga
merekõlbulikud ja nendega oli võimalik teha väga pikki kaugretki.
Läänemerel võtavad kasutusele purje ( u 750 a paiku), see põhineb
kaudsetel andmetel aga teine Salme laev on I konkreetne tõend, et 8
saj keskpaigas oli laevadel puri peal. Viikingitel oli oluline roll
Põhja-Euroopas rahvusvahelise kaubanduse arengus ja linnade
kujunemise protsessis. Tänu neile hakkavad Põhja-Euroopas kujunema
linnad. Tänu kaevamistele on avastatud viikingite kunstistiilid ,
laiem kirjaoskuse levik( ruunide kasut), vaimne kultuur on samuti
ääretult olulisel kohal.
Vallutuspunktid
ära osaliselt ära jaot. Taani viikingid reisisid eelkõige
Prantsusmaale ja Suurbritanniasse. Neid ründasid ka norralased(+
island, Gröönimaa, sotimaa, usa jne) , Rootsi viikingid rändasid itta . Kõige sõjakamad olid taani viikingid , kõige rahumeelsemad rootslased , kellel oli suurem huvi kaubanduse vastu.
I olulisemaid
linnu rootsi aladel on Birka , mis on olnud tähtsaks linnaks alates
10 saj, asub Kesk-Rootsi alal. 9-10 saj on ta juba oluline
kaubanduskeskus. Kuna viikingid sõdisid ka omavahel oli Birka
kaitstud kaitserajatistega. Laevadega sai läheneda sinna sadamasse
vaid siis, kui oi teada kuidas täpselt sinna saab.
Laevadele mahtus keskmiselt 30-60 meest, kiired , kasut sõudelaevadena ja tuulega liikusid nad ka. Purjed tihti triibulised. Valmistati linasest riidest , triibulised, sest erinevad kangad õmmeldi kokku. Oli eraldi
ka kaubalaevu, mis ei olnud nii voolujoonelised. Viikingid reisid tihti Araabiamaadesse, Eksportisid karusnahku Araabiamaadesse. Orava nahk maksis Põhja-Euroopas 1 tirheni, araabias 10 . samuti kaubeldi
orjadega. Ori maksis Põhjalas 100 tirhemit, Bütsantsis 900 g
hõbemünti. Suuremat kasu sai blondide orjataride eest.
Eelistasid sõita
rannikulähedases vööndis. Vana- Ladoga oli viikingite tugipunkt
753. Sealt leitud mitmesuguseid skandinaaviapäraseid leide. Aasta
nii täpselt paika pandud tendrokronoloogia abil. Vana-Ladoga puhul
on oluline ka see , et 862 on sinna saabunud Rjurik, kes on tähtsat
rolli mänginud vana vene riigi loomisel. Laevad panti ümarpalkide
peale ja niiviisi suudeti neid ka mööda maismaad vedada.
Ülevedamiskohtade juurde on kujundatud ka käsitööliste asulad,
kes laevu parandasid.
Viikingite
linnused on ääretult korrapärased, geomeetrilised . Võrreldes
teiste linnustega samal ajal leiti frykati linnuses vaid 1 odaots,
mida on ääretult vähe , sest relvad olid olulised. Kuninglikud kääpad olid võrdlemisi silmatorkavad.nt Vana-Uppsalas Rootsi
kuningate kääpad. Kõige vingemad norra kuningate kääpad, sest
need sisaldavad väga hästi säilinud esemeid. Sh hästi säilinud
ka puuesemed. Osebergi kääpa leidudes oli nii laev kui ka saan, kus
oli skandinaavia kunstkäsitöö ilmekalt peal.
Kunst seot ka
ruunikividega. Osadel ruunidel kuj mitmesuguseid legende, kogu sõnum
on piltides edasi antud. Mõnevõrra hilisemad ruunikivid on tekstiga , milles kirj kes selle kivi ja kelle mälestuseks on see
püstitatud. Ruunikivid pole hauakivid vaid on pühendatud tähtsate
oluliste viikingite mälestuseks, kuid nad on tihti langenud võõrsil
ja kodukanti on nende mälestuseks püstitatud ruunikivisid.
Viikigiajal viikingid tegelikult ei leiutanud, algeline ruunikiri oli
juba varem tuntud. Tähed aga aja jooksul muutusid ja nende arv
vähenes Tähed koosnesid põhiliselt püstistest kriipsudest,
millele lisandusid kaldkriipsud,
Viikingid olid
osavad sõjamehed, saagadest veel erilised berserkerid,kes olid
sõdalased, kes oskasid ennast enne lahingut transsi viia, täis
viha ja valu ei tundnud . Lahingusse mineku soov oli nii suur et nad
selle ootuses närisid nad ka kilbiserva. Suure tõenäosusega sõid
või jõid nad kärbseseene leotist.
Viikingiaeg
Eestis 800-1050
Levima hakkavad
jäänaelad nii meestele kui hobustele. Kapjade alla löödi
hobustele naelad . Mööda jääd oli nendega tunduvamalt mugavam liikuda , kui metsas, kus oli lund palju. Jääteid kasut üpriski
palju. 11 saj I p algas Eestis elavnemine , osade arvates algas siis
eestlaste enda viikingiaeg. Palju leitud eestist viikingiaegseid
relvi. Matusepanuseid hakkab 10-11 saj rohkem esinema . Varem olid
üksikud väga rikaste panustega haudu , nüüd rohkem levinud., taas
hakkab levima maalaibaga hauamatus. 10 saj sai alguse Virumaal, vaikselt levib lõuna poole. Palju relvi kaasa pandud
Põhja-Eestist
on leitud Essu aare, mis koosneb 5 kuldripatsist ja ühest 1
kuldmündist. Leitud soost. Kuldaarete puhul on norra arheoloogid
veendunud , et seda ohverdati jumalatele , eelkõige Odinile. Norrast
on leitud 1 kuldripats.
Hilisrauaaeg
(1050-1225)
Noorema rahuaja II p . I pool oli viikingiaeg. 1225 kokkuleppeline. 1227 alistus
Saaremaa, 1224-1225 alistati suurem osa mandri-Eestist. Suurem osa
linnustest jäetakse maha, hakatakse ehitama suuremaid ja võimsamaid
linnuseid. On paiku, kus linnused edasi eksisteerivad, kuid valdavalt
olid need siiski enne suuremad ja võimsamad. Iseloomulik muinasaja
lõpulinnustele ringvall. Kivist vall , u kümnekonna meetri kõrgusel,
seal otsas veel puukaitserajatised.
Kõik kommentaarid