Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

DNA, RNA, valgud (0)

1 Hindamata
Punktid
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes . Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium , raud, vask, koobalt , tsink , jood , seleen . MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik . SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas); struktuurne ( selgroo välistoes, taime, seeneraku kestas ); varuaine (tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse( antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID – koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergemad ja hüdrofoobsed. Jagataske lihtlipiidid(naturaalrasvad); liitlipiidid( fosfolipiidid );tsüklilised lipiidid ( steroidid ). ÜL: energeetiline;ehitluslik(membraani koostises);varuaine;ainevahetuslik funkstioon . DNA – polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. TÄHTSUS – päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku. EHITUS: Esmane s-nukleotiidijääkide hulk, esineb rakus sünteesiptosessides ja viirustes. Sekundaarne s- DNA levinum esinemisvorm( biheeliks ja kaksikspiraal) Tetsiaars – tekib DNA ja valkude koosmõjul.DNA+ valgud =nukleoproteiinid( kromosoomid ) Biheeliksi eripära- koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje) ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused.(A jaT)( GjaC )-komplementaarsed. Komplementaarsus , teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela.
RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Tähtsus – päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud .TÄHTSUS:mRNA-informatsiooni toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta, valkude süntees; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA – moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. EHITUS: esmane s-nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisane s- molekul , milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikude omadega. VALGUD( proteiinid ) – aminohapetest moodustunud polümeerid. JAOTUS: Lihtvalgud -koosnevad aminohappejääkidest, nt munavalge ja Liitvalgud , koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast.(kromosoomid) ÜL: ensümaatiline funktsioon- ensüümid kiirendavad reaktsioone; ehituslik( karvad , suled,kabjad); transport(juhivad molekule raku sisse ja välja, hemoglobiin transpordib hapnikku) ; retseptoorne.(välissignaale annavad edasi rakumembraani); regulatoorne(hormoonid, ( insuliin ) histoonid osalevad geeni regulatsioonis, kaitse(antikehad); varuaine(munavalge, piim) STRUKTUUR: primaars(kõigil valkudel on, aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega) sekundaars(seotud vesiniksidemetega, kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud) tertsiaars( seotud vesiniksidemetega, gloobul-ensüümid ,vereplsama ,valgud ja fribill-verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud) kvaternaars (mitme polüpetiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud, nt hemoglobiin) KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid. joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes, veres esineb soolasid( leidub maomahlas ) saab vee kaudu, floor – on vajalik hammaste jaoks DNA: A- adeniin , G- guaniin , T-tümiin, C-tsütosiin A=T G=C RNA: A=U T=A G=C C=G U- uratsiil Joonis- vesinikside, fosforhape, desoksuriboos, lämmastikalus.
DNA-RNA-valgud #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor briti Õppematerjali autor
Konspekt, mõistete seletused

Sarnased õppematerjalid

Organismide keemiline koostis
39
ppt

Organismide keemiline koostis

Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises

Bioloogia
Organismide koostis - konspekt
4
docx

Organismide koostis - konspekt

pH? peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi iseloomustab orgaanilist ainet? hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad transpordiprotsessid raku tasandil. Kaltsium Ca70 organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere energiat.Süsivesikud, lipiidid, valgud, hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), nukleiinhapped.(Bioaktiivsed ained on ensüümid, reguleerib vee hulka organismis. Magneesium vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) Mg70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.Kloor iseloomustab orgaanilist ainet? Cl70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad

Bioloogia
Organismide koostis
14
doc

Organismide koostis

Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: · Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine ­ kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped) LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I LIHTLIPIIDID EHK NEUTRAALRASVAD · Vedelad rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad

Bioloogia
Kokkuvõte 11-st klassist
3
doc

Kokkuvõte 11-st klassist

Koosnevad nukleotiididest, mis moodustuvad pikki ahelaid.Lämmastikalused : A-adeniin;G-guaniin;T-tümiin;C-tsütosiin. DNA ­ polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Komplementaarsus ­ nukleotiidide vastavus üksteisele.Tähtsus ­ päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku.RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Siin lisaks teistele lämmastikalustele ka U-uratsiil. Tähtsus ­ päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.3 tüüp RNA-sid . mRNA- informatsiooni oma; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA ­ moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. 3)Erinvate rakkude ehitus,organellid, nende ül.Taimeraku ja seeneraku iseärasused. Rakud jagunevad ­ prokarüootsed e. eeltuumsed (bakterid); eukarüootsed e päristuumsed(looma,taime,seene).*Tsütoplasmavõrgustik- tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem

Bioloogia
Organismi keemiline koostis
5
docx

Organismi keemiline koostis

V: Glükogeen ja tärklis. 8. Milline on lipiidide ehitus ja ülesanne? Millised ühendid kuuluvad veel lipiidide hulka? V: Lipiidid on estrilise ehitusega (hüdrofiilne ehk vetthoidev pea ning hüdrofoorne ehk vetthoidev saba) biomolekulid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Lipiidid täidavad organismis energeetilist funktsiooni, varuaine, kaitseaine, lahusti, ehitusmaterjal, regulaatorained. Rasvad, vahad, õlid, steroidid, vahad. 9. Mis on valgud? V: Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 10. Millest koosnevad valgud? Mis omadused on aminohapetel? V: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar- tertsiaarstruktuur)Oskate iga

Bioloogia
Orgaanilised ja anorgaanilised ained
4
pdf

Orgaanilised ja anorgaanilised ained

1. Energeetiline ­ lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast, lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 2. Ehituslik ­ rakumembraani koostises 3. Varuaine ­ loomadel varurasv, taimedel õlid 4. Ainevahetuslik ­ täielikul lõhustumisel tekib vesi ja süsihappegaas, nt kaamelid 5. Kaitse ­ põrutuste, liigse külma ja kuuma eest, taimeorganite kaitsja 6. Lahusti ­ kannavad vitamiine 7. Biregulatoorne ­ hormoonid Valgud ­ koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2), karboksüülrühmast (COOH) ja radikaalist (R). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomis. Kahe aminohappe omavahelisel liitumisel tekib peptiidside ­ kovalentne side süsiniku ja lämmastiku aatomi vahel. Valkude jaotus 1. Lihtvalgud ­ koosnebad aminohappejääkidest, nt munavalge 2. Liitvalgud ­ koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid

Bioloogia
Elu olemus
4
rtf

Elu olemus

Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides?

Bioloogia
Organismide keemiline koostis
6
docx

Organismide keemiline koostis

hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis kolesterool-lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi transrasvhapped-mono või polü küllastumata rasvad, mis sisaldavad transiomeerseid rasvhappeid peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel ribosoom-moodustavad valgud ehk proteiin denaturatsioon-valgustruktuuri muutus ehk hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuuri (muna vahustamine) renaturatsioon-Kõrgemat järku struktuurid taastuvad(vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm-valgud mis osalevad keemiliste reaktsioonide ja protsesside kiirendajana ja aeglustajana ehk biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk vitamiin-bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun