sahhariidid, nukleotiidid, valgud (0)

Anneli Minjo
SAHHARIIDID
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud
Monosahhariidide ühinemisel tekivad:

• oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos )
  
• kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos )
  

ehitus:

• üks karbonüülrühm
  
• mitu hüdroksüülrühma
  
• süsinikuahel tavaliselt hargnemata
  
• ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid)
  

sahhariidi lõppliide –oos
näited:

• glükoos C6H12O6
  
• fruktoos C6H12O6
  
• riboos C5H10O5
  
• desoksüriboos C5H10O4
  

Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel.
Isomeeridel on kaks vormi:
- a-vorm
- b-vorm
Disahhariidid (C12H22O11)
Disahhariidid – kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid.
Glükosiidside – hapnikside, kahe molekuli osa vahel.
Peale disahhariide esineb looduses veel trisahhariide ja oligosahhariide.
Tuntumad disahhariidid:
- sahharoos (glükoos + fruktoos) – kristalne aine, sulab temp. 185 C, kõrgemal temp. tekib karamell
NT: roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur)
- maltoos (glükoos + glükoos) – lahustub vees hästi ja on magusa maitsega
NT: linnasesuhkur
- laktoos (galaktoon + glükoos) – lahustuvus väiksem, pole nii magus, sisaldub piimas
NT: piimasuhkur
Invertsuhkur – glükoosi ja fruktoosi segu. Tuntuim on mesi. Kasutatakse kondiitritoodete ja jookide valmistamisel.
Polüsahhariidid
Polüsahhariidid – kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikaks, tekkel eraldub igas vaheastmes vesi.
Polümeeri hüdrolüüs on polükondensatsiooni pöördreaktisoon.
Polüsahhariidid:
- struktuursed polüsahhariidid – bakterid , taimed, vetikad ja seened ehitavad sellest oma rakukestad
NT: tselluloos
- varupolüsahhariidid - loomad ja taimed loovad selle varal energiavarusid
NT: tärklis ja glükogeen
- muude ülesannetega polüsahhariidid – pektiinid puuviljades ja marjadest tekitavad tarretisi
tselluloos:
- ehitatud glükoosi jääkidest
- sirge ahel koosneb mõnest tuhandest kuni kümnest tuhandest lülist
- polümeeri molaarmass võib ulatuda üle miljoni ühiku
- paberi, etanooli, mitmete tehiskuidude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks
- hüdrofiilne
- imavad niiskust
tärklis:
- ehitatud glükoosi jääkidest
- taimede varupolüsahhariidid
- kaks vormi: amüloos ja amülopektiin( sellega sarnane on glükogeen)
- hüdroskoopne aine
- vees ei lahustu, pundub vees ja soojendamisel moodustub tärklisekliister
- polümeerahel ahrgneb
NUKLEOTIIDID
Nukleosiidid ja nukleotiidid
Nukleotiinhapete ehituseks on heterotsüklilised lämmastikalused, kaks sarnast pentoosi (riboos ja desoksüriboos) ning fosforhape .
Lämmastikaluste aluselisus on tingitud sellest, et kõik nad on amiinid . Jaotatakse tüviühendi nimetuse järgi puriin - ja pürimidiinalusteks.
Lämmastikaluse ühend ühega riboosidest kannab üldnimetust nukleosiid .
Nukleosiid on riboos tsüklilises vormis.
Nukleosiidide nimetused:
A – adenosiin, 2´-desoküadenosiin
G – guanosiin, 2´-desoküguanosiin
C – tsütidiin, 2´-desokütsütidiin
U – uridiin
T – tümidiin, 2´-desokütümidiin
Nukleotiidid – estrid, käituvad hapetena.
Tihedamini esinevad nukleotiidid:
- adenüülhape (adenosiinfosfaat)
- guanüülhape (guanosiinfosfaat)
- tsütidüülhape (tsütidiinfosfaat)
- uridüülhape (uridiinfosfaat)
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped – polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained. Organismides on DNA ja RNA.
DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks . Selle moodustavad kaks antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. DNA ahelate koospüsimise aluseks on nukleotiidide üksteisele vastavus igas ahela lülis. Kehtib A-T ja G-C reegel.
RNA ahelad ei põimu omavahel nii ega võta heeliksi kuju, sest hüdroksüülrühma asendis on 2´piisavalt suur, et takistada ahelate keerdumist.
Keemiline kantserogenees
Kantserogeensed ained tekitavad vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid. Tekivad tehnoloogilistes protsessides (kivisöe või põlevkivi töötlemisel, kütuste mittetäielikul põlemisel) ja esinevad tõrvas või õlis ning levivad suitsus või tahmas. Nende tekitatud kahjustus põhjustab väärarengu sealsamas ja kohe, kui rakk või organ ei tule toime vigade kõrvaldamisega.
Kantserogeensed ained:
- polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (NT: bensobüreen)
- aromaatsed amiinid
- anorgaanilised ained ja materjalid (NT: nikkel , asbest)
- looduslikud ühendid (NT: hallitusseente mürgid alfatoksiinid)
- sünteetilised ühendid pestitsiidide, värvainete ja ravimite hulgast
VALGUD
Kodeeritavad aminohapped
Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Valgu omadused tulenevad aminohappelisest järjestusest. Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid.
Peptiidid
Peptiidid – bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega.
Peptiidside – petiidi moleukuli amiidrühm.
Polüpeptiidid – kui aminohappeid on üle 10. nende hulka kuuluvad ka valgumolekulide polüamiidahelad.
Peptiidahel – peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnev ahel. Tavaliselt lineaarne, võib olla tsükliline.
Oligopeptiidid - 2 kuni 10 aminohappejäägist koosnevad peptiidid. Nende hulgas on antibiootikume, hormoone ning ohtlikke mürkaineid.
Valgud ehk proteiinid
Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Molaarmass asetseb piirides 10 astmes 4 – 6 korda 10 astmes 7. Valgud erinevad üksteisest ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Ruumiline struktuur on ebapüsiv.
Temp. tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid.
Valgud hüdrolüüsuvad hapete, leeliste, eriliste ensüümide ja proteaaside toimel, saaduseks on aminohapped.
Valkude ruumiline ehitus:
- fibrillaarvalgud – vees lahustumatud ja enamasti kiulised .
NT: kollageenid (sidekoe, kõhrede, luude ja naha struktuurivalgud), keratiinid ( vill , karvad, küünised), müosiinid ( lihasvalgud )
- globulaarvalgud – korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad
NT: ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad
Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest.
Veidi toidukeemiast
Asendamatute aminohapete keskmine sisaldus grammides /100 g puhta valgu kohta
aminohape
Ideaalvalk
Kaseiin
(piimavalk)
Kollageen
(kõhre-ja nahavalk)
nisuvalk
Loomaliha
( filee )
Kala
( tursk )
sojaoad
Isoleutsiin
4,0
6,1
2,6
4,0
4,3
4,4
5,2
Fenüülalaniin
(+türosiin)
6,0
11,3
3,5
>5
>4
>5
>5
Leutsiin
7,0
9,2
3,0
7,5
7,5
8,1
7,7
Lüsiin
5,5
8,2
4,4
2,5
8,0
9,4
6,1
Metioniin
(+tsüsteiin)
3,5
3,1
0,8
>3
>3
>3
>1,5
Treoniin
4,0
4,9
2,3
2,8
4,0
5,6
4,0
Trüptofaan
1,0
1,2
~0
1,1
1,3
1,2
1,3
valiin
5,0
7,2
3,4
4,5
5,3
5,6
6,1