Orgaanilised ained organismides (0)

Organismide koostis
Org ühendid iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku, vesinikku. Põhilised elemendid (O, C, H, N, P, S) on makroelemendid. Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD . Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat -, kloriid- ja jodiidioonid.
Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid , lipiidid , valgud ja nukleiinhapped , teisisõnu biomolekulid . Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne.
Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Olulisemad neist riboos, desoksüriboos (3C) ja glükoos, fruktoos (6C). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, mis on moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Tähtsamad on maltoos, mis koosneb kahest glükoosijäägist ning laktoos, mille molekul koosneb glükoolist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Looduslikud sellised ained on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärkis on taimedel varuaine . Kokkuvõttes on sahhariididel organismis kaks ülesannet : energeetiline ja ehituslik.
Lipiidid - rasvad , õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse.Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel. Veelise eluviisiga loomadel aitab rasvkiht vältida ka liigset jahtumist. Vahad kaitsevad taimi auramise eest ning on koduks mesilastele . Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid ja kolesterool . Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid, moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.
Valgud on aminohappetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad ainult elusorganismides, mistõttu nim. neid biopolümeerideks. Kõigi aminoh koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest ning mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks. Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks. Juuste, küünte valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur, mida nimetatakse gloobuliks. Neljandat järku struktuur tekib kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiiti. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Näiteks munavalge vahustamine. Denaturatsiooni käigus peptiidsidemed ei katke, seetõttu jääb peptiidahel püsima ning säilib esmane struktuur. Renaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine .Valgud, mis reguleerivad rektsioonide kiirust nim. ensüümideks. Näiteks inimese süljes süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. Valgud kuuluvad ka kõigi rakuorganellide koostisse. Valkudel on mitmeid ülesandeid: ehituslik, transportlik, energeetiline, kaitslik, retseptor, regulatoorne. Kontraktsioonivalkudeks nim. valke, millel on võime muuta oma struktuuri.
Nukleiinhapped – biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid . Eristatatke desoksüribonukleotiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). DNA on moodustunud lämmastikaluse (A≡T, G=C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. DNA koosneb kahest ühinenud ahelast, koospüsimise aluseks on kompelmentaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus). DNA ja RNA esimest järku struktuuriks nim nukleotiidide järjestust molekulis. Teist järku strukt DNA’l on keerdunud biheeliksisse. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemisel tütarrakkudele. Enne jagunemist toimub kahekordistamine. Biheeliks on paljude füüs ja keem tegurite suhtes vastupidav. See tagab kogu päriliku info esinemise kahes koopias. RNA-l on T asemel U. Teist järku strukt on ristikulehe sarnane, nukleotiidide vahel vesinikside, paardumata otsas aminohape . On olemas mRNA (toob geneetilise info kromosoomidest ribosoomidesse), tRNA (mõtestab lahti ribosoomidesse saabunud geneetilise info) ja rRNA (kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis).