Kontrolltöö bioloogias (0)

Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid( valgud ,süsivesikud, rasvad , vitamiinid )nende olemasolu on üks elu tunnustest.
ELU TUNNUSED:

• Rakuline ehitus
  
• Takson –Perekond , sugukond ,selts
  hõimkond
  keerukas organiseeritus
  
• ainevahetus (metabolism)
  
• energiavahetus(loomad taimedest )
  
• stabiilne sisekeskkond
  
• paljunemine
  
• arenemine ja kasvamine
  

Molekulaarne (valgud, rasvad jne )
Organelliline mitokonder
TASANDID :
Molekulaarne tasand:
Rakuline tase :
Rakuline rakk
Kude sarnased koed -organ -> elundkond
Isend
Liik
Populatsioon
Organismiline tase:
Olulisemad on rakk ja isend , kuna need suudavad eksisteerida iseseisvalt
Ökosüsteem
Biosfäär
Ökosüsteeme tase :
Liik –ilves  Perekond- kass Sugukond –kaslased Selts – kiskja
Klass- imetajad Hõimkond –selgroogsed Riik - Loomad
Elusloodus jaguneb : Bakterid , Protistid , Seened , Taimeriik , Loomariik

Probleemi püstitamine

Taustinfo kogumine

Hüpoteesi sõnastamine

Hüpoteesi kontrollimine

Tulemuste analüüs

Järelduste tegemine

Uute teaduslike faktide saamine

Teadusliku teooria kujundamine ja sõnastamine
Kõik organismid koosnevad : anorgaanilistest ainetest(vesi)Orgaanilistest ainetest -Valgud , rasvad , süsivesikud
Makroelemendid : hapnik , süsinik , vesinik (on palju ka N , P , S)
Anorgaanilised Pealmine koostisosa on vesi 70 -98 %
Vee tähtsus : hea lahusti , esineb paljudes keemilistes reaktsioonides ,tahab siserõhu - turgori
Säilitab keha temp. Vere ja lümfi koostises.
Katioonid
H2 – Vesinikioon
NH4 – ammooniumioon tegeleb valkude lagundamisega
K – kaalium söögisool , vee reguleerimine
Na - sama
Ca – kaltsium – luudes , lihastes , verehüübimine
Mg – magneesium , DNA’s ja RNA’s
Fe – Raud – veres – hemoglobiin
Anioonind
OH – hüdroksiidioon
CO3 – karbonaat – hapniku siduja
H PO4 - Fosfaatioon – nukleiinhapetes ja fosforlipiidides
I – jood – kilpnääre – struuma
Orgaanilised ained – enamik koosneb makroelementidest .
Biomolekulid : süsivesikud – sahhariidid
Rasvad – lipiidid
Valgud –
Nukleiinhapped- DNA , RNA
Bioaktiivsed ained
Vitamiinid
Hormoonid
Ensüümid – lõhustab aineid seedimiseks , kiirendab keemilisi protsesse .
Süsivesikud – sahhariidid
Koosneb süsinikust , vesinikust , hapnikust
MONOSAHARIIDID e suhkrud
Glükoos (viinamarjad ) Fruktoos (puuviljad)
Riboos DNA , RNA
Nad on väga aktiivsed ja reaktsiooni võimelised , esinevad tsüklilisel kujul
Glükoos tekib taimedes fotosünteesi käigus ja annab energiat .
OLIGOSAHARIIDID , üdisahhariidid
Saharoos - suhkrupeet , roosuhkur (tavaline suhkur)
Koosnevad kahest monosahhariidi jäägist
Maltoos e linase suhkur
Laktoos e piima suhkur
Polüsahhariidid e liitsuhkrud
Tärklis –kartul
Glükogeen – lihastes , maksas (loomne)
Koosneb paljudest monoosi jääkidest
Tselluloos – naturaalne vatt on tselluloos , rakukesta koostisaine , paksud rakukestad on puitudel
Kitiin- putukate väliskihi koostisaine ,
Süsivesikute ül :energeetiline , Taimede ja loomade ehituses , ligimeelitav ülesanne , varuaine , kaitseb külmumise eest , toiduks ,on teiste ainete koostisosa
LIPIIDID
Nad ei lahustu vees ,vaid orgaanilistes lahustes
Lihtlipiidid –
A) naturaalrasvad

• Tahked loomsed rasvad
  
• Vedelad taimsed õlid (lina , raps , oliivi )
  

B)Vahad

• Taimsed vahad (puuviljadel , õuntel nt )
  
• Loomsed vahad ( mesilaste tarus , mesilas vaha )
  

Liitlipiidid – fosforlipiid esineb rakumembraanis
Steroidid – Hormoonid. Mees- testosteroon Nais –Östrogeen
D- vitamiin , kolesterool
Lipiidide ül: Annavad 2x rohkem organismile energiat kui sahhariidid .Varuaine , kaitseb loomi külma ja meh . vigastuste eest , Rakumembraani koostis, reguleerivad ainevahetust , lahustiks vitamiinidele , 1kg rasva = 1,1 kg vett
VALGUD
Valgud koosnevad aminohappejääkidest (mõnikümmend kuni tuhat )
Erinevaid aminohappeid on 20
Nende koostises on :

• Asendamatud aminohapped  neid on 8 , organism ei tooda neid ise , vaid saame neid söögiga
  
• Osaliselt asendamatud  neid on 3
  
• Asendatavad neid toodab organism ise , neid on 9
  

Valgustruktuur

• –järku struktuur , so aminohapete järjestus
  

N : A-H-T-L-G
2. – Järku struktuur – keerdumine heeliksiks
3.-järku struktuur – valgu kokkukeerdumine gloobuli e fibrill
4. –järku struktuur – mitme valgu ühinemisel , kaks heeliksit kokku .
Valgu struktuuri saab muuta :

• Denaturatsioon – kõrge temp .UV – kiirgusel , või keemiliste ühendite toimel .
  

Nt muna kalgendumine keetmisel v praadimisel

• Renaturatsioon- toimub vaid siis kui mõju pole olnud liiga suur ja valgustruktuurid pole lõplikult hävinenud .
  

Ülesanded :Ehituslik funktsioon , Ensüümid koosnevad valkudest , need kiirendavad biokeemilisi reaktsioone , Valgud kuuluvad kõigi rakkude koostisesse , osa hormoone on valgud , Transportvalgud , valgulise koostisega on – küüned , karvad , sõrad , sarved , kõõlused , kaitse – antikehad – verehüümimisvalgud .valgud annavad energiat .
NUKLEIINHAPPED
DNA – desoksüribonukleiinhape ,asub rakutuumas , kannab geenilist infot
RNA – Ribonukleiinhape , kopeerib ja salvestab DNA infot .
Koosnevad mõlemad nukeotiididest .
DNA ehitus

• Sõltub nukeotiidide järjekorrast ja arvust .
  
• On 4 erinevat nukeotiidi
  
  • A –sisaldab adeniini
    
  • G- sisaldab guaniini
    
  • C – sisaldab tsütosiini
    
  • T- sisaldab sümiini
    

DNA molekul koosneb kahest ahelast , mis püsib koos üksteisele vastavuse põhimõtte alusel
A -> T G -> C Selline ehitus muudab nad vastupidavaks ning tagab päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias
Nt : A – C – C – T – G – G - A
| | | | | | |
T G G A C C T