Bioloogia kokkuvõte DNAst (0)

Bioloogia
Molekulaargeneetika
Geen – DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
Kromosoom koosneb DNAst ja valkudest, asuvad rakutuumas .
DNA – lämmastikaluseid on 4 erinevat: A; T; C; G
G≅C; A≈T
Komplementaarsus – nukleotiidide vastavus üksteisele.
RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A; U; C; G
A≈U; C≅G
DNA replikatsioon
Inimeste keharakkudes 46 kromosoomi.
Replikatsioon – DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. Toimub tuumas, tuumapiirkonnnas, kloroplastides, mitokondrites.
Replikatsioon etapid:

• Ensüüm keerab DNA lahti ja lõhub vesiniksidemed .
  
• Teine ensüüm sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad .
  
• Replikatsioon lõppeb kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul .
  

DNA transkriptsioon
Toimub rakutuumas, saadakse DNA nukleotiidide järjestusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus. Valmis mRNA väljub tuumast tuumapooride kaudu. mRNA liigub valgu sünteesi kohta (ribosoomidesse). mRNA sisaldab informatsiooni mingi valgu kohta. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel.
Transkriptsiooni etapid:

• Lisandub ensüüm RNA-polümeraas.
  
• RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga.
  
• Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti.
  
• RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli.
  
• RNA-polümeraas jõuab terminaatorini.
  
• DNA omandab endise kuju.
  
• RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse.
  

DNA süntees
Valgu süntees toimub ribosoomides, valgud koosnevad aminohapetest.
Valkudel on täita organismis mitmeid olulisi ülesandeid:

• ehitusmaterjali roll;
  
• juhtida ainevahetust;
  
• ainevahetuse korraldamine ja kontrollimine;
  
• lihaste töö;
  
• info vahendamine ;
  
• energeetiline;
  
• transportfunktsioon - valgud transpordivad organismis aineid;
  
• varufunktsioon
  
• kaitsefunktsioon - antikehad , immunoglobuliinid.