Vastus leiad õppematerjalist: Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega (3)

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Geenitehnoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid rakke ümbritseb rakukest?
Mis on plasmiid?
Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi?
Mis on moorula blastula gastrula?
Mis on alleel homosügootsus heterosügootsus?
Mis põhjustab geenide ahelduse?
Mis on replikatsioon?
Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest?
Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias?
Mille poolest erineb automaatsekveneerimine klassikalisest manuaalsest sekveneerimisest?
Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma?
Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?
Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid?
Mida kasutatakse molekulaarbioloogias?
Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks?
Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid kõrgemate taimede hulgas ja miks?

Geenitehnoloogia arvestuse küsimused
1.Suhkrute lühiiseloomustus
Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma:
1) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on:

5-süsinikuga e pentoosid

riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse.

desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse.

6-süsinikuga e heksoosid

glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas . Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.

Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid . Seda samuti kasutatakse energiaallikana.
2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid:

sahharoos ( lauasuhkur )- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades.
maltoos ( linnasesuhkur )- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades .
laktoos ( piimasuhkur )- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. On piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.

3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on:

tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana.
tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad ).
kitiin - koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel.

Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus

Struktuurne : kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad)
Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades)
Toite: piimasuhkur imetajate piimas

2.Lipiidide lühiiseloomustus
Lipiidid - ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa – rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks:
1) Lihtlipiidid :

vedelad rasvad - taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped –enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks.
tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.

2)Vahad- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga ( lanoliin ).
3)Liitlipiidid e fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus)
4)Tsüklilised lipiidid e steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu.
Esinevad loomakudedes. Nt

kolesterool - on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus)
hormoonid-

testosteroon (meessuguhormoon),

östrogeen (naissuguhormoon),

progesteroon (naissuguhormoon).

neerupealiste hormoonid.

D- vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
Kokkuvõte- liipide funktsioonid

Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal
Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad).
Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo.
Kaitsefunktsioon.

Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest.

Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest.

Veelindudel kaitseks märgumise eest.

Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid).

Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.

Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
3.Valkude lühiiseloomustus
Valgud e proteiinid - on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped . On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja
karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett (OH от карбоновой группы и H от аминогруппы)Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminus→C-terminus. Valkude omadused sõltuvad:

aminohapete järjestusest valgu molekulis

aminohapete arvust (DNA→valk→tunnus)
Oluline on, et valgumolekul on lineaarne, ei hargne ega on tsülklis. Valgu süntees vt. küsimus 28
Valke jagatakse:

lihtvalgud -koosnevad aminohappejääkidest;

liitvalgud - koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast.
Valkudel on neli struktuuri:
1) primaarstruktuur - on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.
Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks -α- heeliks - või kõrvalahelate kokkuvoltimisel-
b – struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud )
3) tertsiaalstruktuur - moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valgu nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad , vereplasma valgud)
4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. ( hemoglobiin )
Valkude struktuur võib muutuda järgmiste protsdesside tulemusena:

denaturatsioon - hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks. See võib toimuda
Mehaanilisel teel

Kõrge temperatuuriga

Keemilisel teel

Kiirguse toimel

renaturatsioon - valkude kõrgemat järku struktuuri taastamine.
Valkude ülesanned:

ensümaatiline - ensüümid kiirendavad reaktsioone. Ensüümi tööks on vaja kindla vitamiini juuresolek.
struktuurne - rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste kapslid .
transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin).
retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi.
liikumise- algloomade viburid , ripsmed , lihaskoe valgud ( aktiin , müosiin), mitoosi kääviniidid .
kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen - võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud.
energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide .

4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus
Nukleiinhapped - on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid . Nukleiinhappeteks on :

RNA ( ribonukleiinhape ) – geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest.

DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja , mis koosneb desoksüribonukleotiididest.
Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist :

viiesüsinikuline suhkur e pentoos :

RNA´s – riboos,
DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H)

lämmastikalus:

RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil.
DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin.

fosfaatrühm.
DNA ehitus:

DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots+ 3´ (prim) ots.

Kahealaline, nn biheeliks . Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots.

Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed: A jaTvahel 2 ja G ja C vahel 3 veseniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip : A=T, G=C.

DNA´l on kolm strisktuuri:

DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes .
2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = kromosoomid .

RNA ehitus:

RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt.

Teisane struktuur. Molekul , milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA)
RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti vastata väliskeskkonnast telenevatele signaalidele.
5.Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel:
Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4
Tunnus
DNA
RNA
1) monomeer
desoksüribonukleotiid
ribonukleotiid
2)pentoos
desoksüriboos
riboos
3)N-alused
A=T, G=C
A=U, G=C
4)struktuur
biheeliks , so kaks ahelat , mis on kruvikujuliselt keerdunud
üks ahel
5) klassid
tRNA, rRNA, mRNA jt
6)ülesanne
päriliku informatsiooni säilitamine ja edasiandmine
pärilikkuse realiseerimine
7)leidmine
tuumas, mitokondrites, kloroplastides
tuumas, mitokondrites, klooplastides, ribosoomis, tsütoplasmas
6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid
On kolm põhilist RNA-de klassi:

informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse.

transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ”õiged” aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon .Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet.

ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib piptiidsidemeid aminohapete vahel.
Kujundlikult öeldes mRNA ”ütleb, kuidas valku teha”,tRNA toob selleks ”ehituskive” ning rRNA on ”tootmishoone” üheks moodustajaks.
7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused
Prokarüootsed e eeltumsed rakud
Eukarüootsed e päristuumsed rakud
1)tüübid
bakterid
taimede, loomade, seente rakud ja protistid
2)tuum
puudub, selle asemel on tuumapiirkond
on kaksikmembraaniga ümbritsetud tuum
3) tuumamebraan
puudub
on olemas
4)DNA
Dna hulk on väiksem, on üks rõngaskromosoom
DNA´d on rohkem, on lineaarsed (alguse ja lõpuga) kromosoomid
5)sisemembraanistik(tsütopalsma-võrgustik, organellid)
puudub
on arenenud(nt.sER, rER)
6)tsütoplasma
jäik ja liikumatu
vedelam ja liikuv
8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus
Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam.
Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb membraani dünaamilisus, aga just sellised molekulid reguleerivad rakumembraani dünaamilisust. Üheks selliseks ühendiks on kolesterool, mis paikneb lipiidide vahel. Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terve valk), mis koosneb aminohapetest, mis ei lahustu vees, pannakse membraani sisse. Sel korral tekib staabiilne olukord ja valgu hoidmiseks membraani sees ei ole vaja kuulutada energiaat. Kahe kõrval asuvate valkude vahel toimub ainete liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi.
Selline membraan on vaga mugav selle poolest, et see on stabliiilne, lubab aine vahetust ja on dünaamiline (rakk ju kasvab, jagab jne).
Iga membraan koosneb lipiitide kaksikkihist, kaksikmembraan aga koosneb kahest lipiitide kaksikkihist(vt.konspekt).
9.Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus
Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatilise retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatkse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstik.

siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport.

karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. rER pinnal paiknevad ribosoomid , mis sünteesivad valku. Peale seda rER ülesannek on ainete transport raku sees.
10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon
Ribosoom on rakuorganell, mis koosneb kahest oasta: suur ja väike subühikud. Need omakorda kosnevad valkudest ja rRNA´st. Suur ja väike subühik on suurem osa ajst eraldatud taine teisest ja ühinevad ainult valgu sünteesiks.
Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees.
Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides.
11. Lüsosoomide funktsioon
Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodukte ja surnud organelle.
Ühed lüsoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme.
12. Golgi kompleksi funktsioon
Golgi kompleks on lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem.
Golgi kompleksi ülesanneks on valkude kõrgemat järki struktuuride kujundamine ja pakkkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises.
13. Mitokondrite funktsioon
Mitokonder on rakuoranell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides.
Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine , energiarikaste ühendite(ATP) süntees (raku varustamine energiaga).
14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon
Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes.
Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid . Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke.
Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil.
15. Tsütoskeleti funktsioonid
Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem.
Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi.
16. Kromosoomide struktuur
Kromosoom - DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail)
Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid.
17. Milliseid rakke ümbritseb rakukest ?
Bakterirakk , taimerakk(tselluloosist) ja seenerakk(kitiinist).
18. Mis on plasmiid ?
Plasmiid- rõngas DNA molekul, mis aub bakterirakkudes. Plasmiidid sisisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkkona eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. need aitavad lagunadada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Nii näiteks sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteritel elada antibiootikumide keskkonnas.
19. Rakutsükli etapid
Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.Rakutsükli etapid on järgmised:

interfaas - selles toimuvad järgmised protsessid, mis valmistavad uut raku jagunemist:

DNA replikatsioon (e kahekordistumine), seega kromosoomid muutuvad kahekromotiidilisteks;
rakuorganellide hulka suurenemine;
makroergiliste ühendite süntees;
raku ainevahetuse intevsiivistumine, ensüümide süntees.

mitoos või meioos

mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks.

mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees ja tsütoplasma jagunemine e tsütokinees. Etapideks on pro-, meta -, ana- ja telofaasa.
meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüttarrakkudes väheneb kaks korda. See koosneb kahest jagunemisest, kumbki jagunemine koosneb pro-, meta-, ana- ja telofaasisdest. Põhiline erinevus mitoosist seisneb selles, et esimese jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire - kromosoomid libuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks.

20. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi?
Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud( spermid ).
Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik . Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos.
21. Mis on moorula, blastula, gastrula ?
Moorula ( kobarloode )- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium.
Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas)
Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba eristunud ja sel on eristatv kaks, hiljem kolm lootelehte. Igast lootelehest arenevad hiljem välja kindlad elundid ja elundkonnad (vt. koduõpetajs lk.78). Eristatakse välimist lootelehte e ektodermi, sisemist lootelehte e entodermi ja keksmist lootelehte e mesodermi (kujuneb gastrulal kõige hiljem).
22. Mis on alleel , homosügootsus, heterosügootsus?
Alleel- ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide (sisaldavad sama pärilikke tunnuseid määravaid geene ) samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Diploidses (kahekordse kromosoomistikuga) rakus paiknevad alleelid erinevates homoloogilistes kromosoomides. Need on sama pikkuse ja kujuga kromosoomid, milles paiknevad samad geenid samas järjestuses. (näiteks kollast seemne värvust määrav geen A ja rohelist värvust määrav a on sama geeni erinevad vormid)
Homosügootsus- aleelipaari (e geenipaari) seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt. aa või AA; bb või BB).
Heterosügootsus- aleelipaari (e geenipaari) seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. (nt. Aa või Bb).
?23.Mis põhjustab geenide ahelduse ?
Geenide aheldus (заковывать )- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult.
Konplementaarsusprintsiip.
24. Mis on replikatsioon?
Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi. (учить сам процесс из конспекта). Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne.
25. Mis on geen?
Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees.
26. Transkriptsioon
Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. (protsess vt. vihikust, pähe!!!)
27. Geneetiline kood
Geneetiline kood- on vastavus, kus mRNA kolm järjestikust nukleotiidi (st. koodon ) määravad ära ühe aminohappe paigutuse valgu molekulis. Geneetiline kood on unuversaalne ja oma kõikidele orgasmidele Maal.
28. Translatsioon
Translatsioon- valgu süntees ribosoomides.(protsess õpi konspektist)
29. Valgusünteesi regulatsioon
vt. koduõpetaja lk. 90
30. Ribosüümid
Ribosüüm- ensüüm, mis ei ole valguline, aga koosneb RNA ahelatest. Sellks on näiteks ribisoom.Seda peetakse ensüümiks, sest ribosooomi koosseisu kuuluv rRNA valgusünteesi käigus süntessib peptiididemeid aminohapete vahel.
31. Geenmutatsioon, kromosoommutatsioon
Geenmutatsioon- vt. koduõpetaja lk.94
Kromosoomutatsioon- vt. õpik lk.171.
Kromosoomi mutatsioonide tüübid:
Kromosoommutatsiooniks (KM) loetakse geenide ümberpaiknemist kromosoomisiseselt või kromosoomidevaheliselt või mõne geeni kromosoomist väljalangemist. KM-e on nelja tüüpi:
a) deletsioonid ehk kaod:
b) duplikatsioonid e. kahekordistumised
c) inversioonid e. ümberpöördumised;
d) translokatsioonid e. ümberpaiknemised.
Kromosoommutatsiooniks on ka kromosoomide normaalse arvu muutumine, kusjuures kromosoomide sisene struktuur võib jääda muutumatuks.
32. Viiruste ehitus
Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.
Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt:

genoom ( nukleiinhape - DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info. Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni
kapsiid (valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku.

Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest : lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks ( taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab , et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust.
33. Viiruste paljunemine
vt. vihikust ja koduõpetaja lk 99
34. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest?
vt. koduõpetaja lk.101( biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid)
Paljud inimeste haigused on tingitud viirusnakkustest. Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis ( immuun - süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti:
a) antikehad
b) T-lümfotsüüdid
Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades sellega nakkuse levikut.
Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise.
Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile.
35. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias ?
Geeniteraapias
Viiruste kasutamine geenitehnoloogias :

Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga

Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga

Lisatud geen integreerub raku genoomiga

Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku
36. Bakteriraku ehitus
vt. biloogia lk.127
37. Bakterite kasv ja paljunemine
Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome.
Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks, st. rakkude arvu kahekordistumiseks. See on liigiti erinev ja sõltub oluliselt keskkonnatingimustest .
38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused
Taimed, loomad, proistid, seened
39. Seeneraku ehitus
vt. bioloogia lk.127
40. Taimeraku ehitus
vt.koduõpetaja lk.41 ja bioloogia lk.128
41. Restriktaasid
Restriktaasid- restriktaasid on ensüümid, mia lõigavad katki DNA´d. On järjestusspetsiifilised ristriktaasid ja need restriktaasid, mis lõigavd DNA ahelat suvalistes kohtades.
Restriktaasidel on omadus lôigata DNA topeltahel läbi kindlas piirkonnas (lôikepiirkond- ingl. k. cleavage site), mille määrab ära antud piirkonna DNA nukleiinhappeline-järjestus (äratundmis-järjestused; ingl. k. recognition sequences- koosnevad 4-8 nukleotiidipaarist), kusjuures iga ensüümi jaoks on see erinev.
Kasutades erinevaid restriktaase, võime saada DNA fragmente, millel on kas tömbid (Hpa I) vôi siduvad otsad (ingl. k. cohesive ends). Viimased kujutavad endast lühikesi ühekordse ahela juppe. Siduvate otsadega fragmente vôib omavahel taas liita. Seega vôib teoreetiliselt mistahes geene omavahel liita.
Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad – “kleepuvad otsad”.
Selliste otstega DNA juppe on komplemen-taarsuse tõttu võimalik mugavalt liita.
Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA.
(vt. ka fail)
42. DNA kloneerimise etapid
DNA kloneerimine - ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bekteri paljundamise tulemusena.
Plasmiidide abil geeni paljundamise pôhietapid on järgmised:
1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide);
2) plasmiidi "lôikamine" spetsiifilise restriktaasiga;
3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalôikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o. geeni isoleerimine;
4) isoleeritud geeni "istutamine" plasmiidi
5) plasmiidi viimine bakterirakku ja bakteri kasvatamine, mille käigus paljuneb ka vastav plasmiid.
6) paljundatud geeni isoleerimine plasmiididest.
43. DNA sekveneerimise põhimõte
DNA sekveneerimine - DNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine.
Ensümaatilise meetodi puhul kasutatakse DNA-polümeraasi abil toimuva topeltahela sünteesi blokeerimist kindla nukleotiidi kohal. Tulemuseks on erineva pikkusega fragmendid , mille elektroforeesil joonistub välja DNA molekuli NH järjestus.
vt. konspekt (05.11)
44. Mille poolest erineb automaatsekveneerimine klassikalisest manuaalsest sekveneerimisest?
Maanualne sekveneerimine seisneb selles, et igasse katseklaasi lisati didesoksünukleotiide, mille üks aatom ole radioaktiivne. Kui DNA molekulid läksid ööda geeli (vt. elektroforees meetod), siis saadud geelist tehti röntgen pildi. Ja seal oli näha neid redioaktiivseid nukleotiide .Kuna teatakse , ku sasub kindla nukleotiidida lõppev DNA lõik, loetakse manuaalselt matrits-DNA järjestuse.
Automaatsekvenerimisel listakse igasse katseklaasi mitte radioaktiivne nukleotiid , vaid nukleotiid, millel on fosforistentne märk. Ja geelis on spetsiaalne auk laseri jaoks. Nüüd kui toimub elektroforees laser paneb floristentsida molekuli ja molekulid ergastuvad teatud lainepikkusega kiirguse, mida vastu võtab detektor . Arvuti programm, mis on ühendatud detektoriga, loeb lainepikkuse järgi DNA nukleotiidset järjestust.
45. Polümeraasi ahelreaktsioon
vt. konspekt (12.11)
PCR viiakse läbi biokeemilise reaktsioonina ja selle puhul ei vajata elusorganisme DNA kopeerimiseks. Reaktsioon pôhineb ensüümi- DNA-polümeraas kasutamisel , mis katalüüsib DNA komplementaarse ahela sünteesi. PCR on DNA-molekuli paljundamine kunstlikes tingimustes.
Reaktsiooni läbiviimiseks on vajalik teada uuritava DNA lôigu otste nukleotiidset järjestust.
Reaktsiooni käivitamiseks kasutatakse kahte oligonukleotiidset (väiksest arvust nukleotiididest koosnevat- 8..30) praimerit (ingl. k. primer), mis kumbki vastavad ühe komplementaarse DNA ahela alguse nukleotiidsele järjestusele ja talitlevad kui ensüümi substraat , kuna neil on vabad otsad uute nukleotiidide sidumiseks.
PCR pôhietapid on järgmised:

topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek);

praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks;

komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI).
Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi . Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni efektiivsus väiksem, kuna ensüümi aktiivsus langeb, samuti lôpevad otsa vabad nukleotiidid. Neid juurde pole aga vôimalik lisada. Saadud koopiate arv ulatub aga 30 tsükli järel juba miljonitesse, mis on rohkem kui küll olenematra, mis eesmärgil reaktsioon läbi viidi.
PCR produkt eraldatakse lahusest elektroforeesiga agargeelis.
PCR-i saab kasutada ka diagnostilisel eesmärgil: teatud DNA vôi RNA järjestuse (viiruste vôi bakterite) avastamiseks uuritavas materjalis vôi näiteks geenidefektide avastamiseks genoomis. Tema tundlikkus on teoreetiliselt selline, et kui uuritavas materjalis on üks DNA-molekul, mille järjestus ühtub materjalile lisatava praimeriga, siis me selle ka avastame. PCR- on kôrvaletôrjumas DNA sondide meetodit geneetiliste haiguste uurimisel , viirusinfektsioonide tuvastamisel ja mikroobide tüpiseerimisel.
46. Kromatograafia
vt. konspekt (18.11)
47. Elektroforees
vt. konspekt (5.11)
48. Nukleiinhapete hübridiseerimine
NH hübridiseerimine pôhineb denatureerunud DNA ja RNA renatureerumise fenomenil, mis seisneb selles, et teatud tingimustel denatureeritud NH ahelad on vôimelised uuesti renatureeruma ja moodustama ka vabade komplementaarsete NH ahelatega topeltahelaid.
See on vôimaldanud luua kôrge tundlikkusega meetodid spetsiifiliste NH järjestuste avastamiseks uuritavas materjalis.
Selleks kasutatakse puhastatud vôi kloonitud NH ahelate fragmente, millel on kindlaksmääratud NH järjestus ja mis on märgistatud kas keemilise markeri vôi radioaktiivse isotoobiga (signaal). Selliselt töödeldud DNA fragmente nimetatakse DNA sondideks (ingl. k. probes).
Sondide abil on vôimalik määrata geenide lokalisatsiooni kromosoomides, defektgeenide olemasolu, geenide talitluslikku aktiivsust määrates nende poolt produtseeritava informatsiooni RNA hulka tsütoplasmas, aga ka näiteks viirusliku RNA vôi DNA olemasolu ja lokalisatsiooni kudedes ning rakkudes.
NH hübridiseerimise eri juhuks on ka sellised meetodid nagu Southern blotting ja Northern blotting ("lõuna" ja "pôhja" märgistamine). E.M. Southern töötas välja meetodi DNA fragmentide kindlakstegemiseks agaroosgeelis.
Restrikataasi abil lôhustatud kaksikahelalise DNA fragmentide elektroforeetilise lahutamise järel denatureeritakse DNA topeltahelad üksikahelateks NaOH abil. Denatureeritud ahelad kantakse üle nitrotselluloos kilele. Kile viiakse sondi sisaldavasse lahusesse. Sond hübridiseerub vastava üksikahelise DNA fragmendiga ja tema asukoht elektroforegrammil on vôimalik kindlaks määrata, kuna sond on märgistatud.
Northern blotting'iks nimetatakse RNA fragmentide määramist samal meetodil.
49. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias
Flourentsmikroskoopia:
Väga laialt on levinud rakubioloogias nn. immuunfluorestsentsi meetod, mis põhineb fluorestseeruvat värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisele. Enamlevinud fluorokroomidena antikehade märgistamiseks kasutatakse FITC (fluorestsiin-isotiotsüanaat), TRITC (tetrametüül-rodamiin- isotiotsüanaat ) PE (fükoerütriin) jt. Fluorestsentsmikros-koobis on valgusallikaks elavhõbedalamp, mis annab lühilainelist kiirgust (paljudel lainepikkustel).
Immuunfluorestsents:
Elavhõbedalambiga valgustatakse helendavate värvainetega märgistatud antikehasid.
50. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma?
Transgeenne loom- loom, mille kõikide rakkude DNA järjestused sisaldavad võrra DNA-järjestuse.
Et saada ühet transgeenset looma võib:

võtta viljastatud munarakku ja viia selle tummasse plasmiidi abil laboris valmispandud DNA-lõigu.Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist.

võtta looma emakast blastotsüsdid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakksse.Oodata laste sündi.Sellisel juhul sündivad nn kimäärsed loomad, milleosa rakkudest on transgeensed ja osa rakkudest on „normaalsed“.
51. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
Kloneerimine- DNA, raku või geneetiliselt ideeentse järglaskonna saamine, olemasolevate geenikoopiate tekitamine.
DNA kloonimine - on teatud DNA lõigu paljunemine. St. meil on juba üks DNA lõik ja me tahame saada selle koopiad. Ja DNA kloonerimist me võime läbi viia katseklaasis. Me saame täpset DNA koopiaid .
Orgaanismide kloonerimisel me peame toimima keerulisemalt: tuleb eraldada viljastatud munarakust tuum, ja viia selle tuuma asemele teise looma somatilise raku tuum. Siis seda munarakku viiakse asendusema emaksse ja sündib klooneetitud loom. See loom ei ole 100% oma ema (kellest somaatilisest rakust on võetud tuum) koopia, vaid see on väga sarnane loom.
52. Geeniteraapia
vt. kospekt ja õpik
53. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?
Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste “mudelitena”. Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile.
54. Miks tekib organismis vähkkasvaja
vt. koduõpetaja lk.102.
55. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid ?
Soolekepike järgi on mugav uurida bakteerite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, seda on kerge paljunada. On väikesed.
Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad neid on suhteliselt kerge paljundada. On väikesed.
56. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena.
Caenorhabditis elegans (C.elegans)on väike ussike (ca 1 mm pikk), mida kasutatakse mitmerakkuliste organismide elutegevuse ja paljundamise uurimiseks. Caenorhabditis elegans omab paljud elundkonnad (nt. närvisisteem) ja ta on läbipasitev, mispärast on kerge jälgida temas toimuvaid protsesse. Caenorhabditis elegans on tähtis mudel arengubioloogia jaoks: kuna tal on kõik naise ja mehe suguorgannid ning ta on läbipaistev, siis mikroskoobi abil võib vaadelda, kuidas areneb temas uus organism. Nii on tehtud kõikide tema rakkude (neid on 950) sugupuu . Caenorhabditis elegans on mugav mudelobejkt, kuna ta toitub soolekepikestest ning tema järgi on lihtne uurida palju hulkrakkuistee organismisdes toimuvaid protsesse. Ta on ideaalne kompromiss keerulikususe ja mugavuse vahel.
Drosophila melanogaster (Drosphia) on äädikkärbes, mida kasutatakse molekulaarbioloogias?. Drosphia on keerukama ehitusega kui C.elegans. Drosphia on vaike ja seda on kerge ning odav pidada suuremates kogudes. Tal on väike elutsükkel (2 nädalat). Naisoost kärbes annab tuhandeid muna, seppärast kärbseid on lihtne paljunada ja kuna kärbes areneb umbes nelja ja poole aega jooksul, võib saada päris kiitesti uut põlvkonda. Suur hulk uuritavaid isendeid annab lihtsaid ja uusaldusväärseid statiistilisi andmeid.
57. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks?

Mus musculus e koduhiir. Kuigi neil on vähem geeni kui inmestel, kõik nendes leiduvad geenid on olemas ka inimese organismis ning nad täitavad sama ülesandeid. Seepärast hiirte järgi on võimalik jälida geenide avaldumist ka inimestes. Peale seda hiired on odavad, kiiresti paljunevad ja nende eluiga on kuni kaks aastat.

Rattus norvegicus e rändrott. Nende järgi uuritakse inimeste füsioloogiat ja haigusi. Rottidega on kergemini töötada, sest nad õpivad kiiremine ja on mugavad käitumise uurimiseks. Rottid on füsioloogiliselt lahedased inimesele, kui hiired, ja nede prganism käitub stressi ajal samasuguselt nagu inimese organism. Kuna rotidel on suhteliselt väike elutsükkel, neid on kerge uurida kogu eluiga jooksul või põlvkondade jooksul. Rottide ja hiirte korral on kerge reguleerida nende elutingimusi.
58. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid kõrgemate taimede hulgas ja miks?

Arabidopsis thaliana e müürlook. Kasutatakse taimede uurijate poolt taimede arengu uurimiseks. Ta on mugav, sest tal on väike genoom (ca 100 Mbp), kiire elutsükkel (ca 5 nädalat), viljaks ning kergelt kultiveeruv ja kättesaadav.

Oryza sativa e riis . Tal on kõige väiksem genoom teraviljade sees, aga vaatamata sellel, ta on mudeliks ühe suure õistaimede grupi- Üheidulehelised- geenoomiks. Teda võib kasvatada erinevates oludes.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 165 allalaadimist

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #1

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #2

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #3

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #4

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #5

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #6

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #7

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #8

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #9

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #10

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega #11

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

165 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

arkiana Õppematerjali autor

Konspekt

geenitehnoloogia sahhaariidid raku organellid nukleiinhapped prokarüootsed rakud eukarüootsed rakud geenitehnoloogia meetodid mudelobjektid

Sarnased õppematerjalid

docx

Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.

VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos molekulaargeneetikaga) Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia RAKU tase - rakubioloogia KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia vastused

Valke jagatakse: vii. lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest; viii. liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Valkudel on 4 struktuuri: 1)primaarstruktuur- on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- b struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valku nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin)

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia vastused

Valke jagatakse: i. lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest; ii. liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Valkudel on 4 struktuuri: 1)primaarstruktuur- on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valku nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin)

Keemia

docx

Geenitehnoloogia I konspekt

ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3. Suhkrute lühiiseloomustus

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia I konspekt

ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. - LIIGI tase üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ÖKÖSÜSTEEMI TASE organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus ökoloogia). Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid Kogu ELU KÕRGEIM TASE BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 3. Suhkrute lühiiseloomustus

Geneetika

doc

Geenitehnoloogia 2010

sisestat viiruse DNA, mille alusel sünteesitakse regulaatorvalgud, mis korraldavad umber raku ainevahetuse, pidurdub raku nende geenide transkriptsioon mis pole viiruse paljunemiseks vajalikud, moodustuvad uued viirusosakese, mis hävitavad raku ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda viiruse lüütiline tsükkel. Mõnikord lülitub viiruse genoom peremeesraku kromosoomi, säilib seal ning viirus kandub koos raku jagunemisega edasi tütarrakkudesse, võib tingimuste muutudes avalduda viiruse lüsosüümne tsükkel. · RNA- viiruse genoom satub rakku, käitub seal nagu mRNA, sünteesib viirusele omaseid valke ning viiruse RNAga komplementaarne RNA, virus paljuneb. Osade viiruste paljunemiseks sünteesitakse viiruse RNAga kompl DNA, mis lülitub peremeesraku kromosoomi. 38

Geenitehnoloogia

doc

Geenitehnoloogia

hormoonid ja neerupealse hormoonid) ning ka vitamiin D(kaltsiferool). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põh mood loomorganismide sisekretsiooninäärmetes. Väga väikestes kogustes mõjuvad. Reguleerivad ainevahetust ja kogu org talitlust. Kolesterool moodustub organismis, kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut. Kolesteroool on samuti üks steroididest. Kolesterool kuulub kõigi membraanide koostisesse(muudab elastseks??!?!). Liigne kolesterool võib koos rasvhapete ja kaltsiumisooladega ladestuda arterite seintele ja põh veresoonte lupjumist e ateroskleroosi. 3. Valkude lühiiseloomustus. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet. Väheste valkude koostisest leiame aga kõik 20 aminohappe jääki. Aminohapped on amforteesed ühendid, sest iga aminohappe koostisesse kuulub aluseliste

Biotehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused

talitlusega rakud moodustavadki koe. 5) ELUNDI tase – ERI KOED moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. 6) ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad 7) POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. (Kadrioru oravad, Peipsi kilud) 8) LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära (pruunkaru, valgejänes) 9) ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Nt taimekooslus, loomakooslus, muldkeskkond. 10) Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU

Geenitehnoloogia

Rohkem sarnaseid