11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad (2)

Q: Millised on organismide paljunemisviisid?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Q: Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel kumb on looduses valdav miks?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Q: Millistest perioodidest koosneb rakutsükkel?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Q: Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Q: Milline on kromosoomi ehitus?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Q: Milles seisneb mitoosi tähtsus?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Q: Milles seisneb meioosi tähtsus?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Q: Mis on kromosoomide ristsiire sele tähtsus?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Q: Kuidas ja kus moodustuvad mehe sugurakud?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Q: Kuidas ja kus moodustuvad naise sugurakud?

Vastus leiad õppematerjalist: 11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on organismide paljunemisviisid?
Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel kumb on looduses valdav miks?
Millistest perioodidest koosneb rakutsükkel?
Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis?
Milline on kromosoomi ehitus?
Milles seisneb mitoosi tähtsus?
Milles seisneb meioosi tähtsus?
Mis on kromosoomide ristsiire sele tähtsus?
Kuidas ja kus moodustuvad mehe sugurakud?
Kuidas ja kus moodustuvad naise sugurakud?
Mis on viljastumine kus see inimesel toimub?
Mis on biogeneetiline reegel?
Mis on platsenta ja mis ülesandeid see täidab?
Millised on inimese lootelise arengu peamised etapid?
Mis on replikatsioon ja kuidas see toimub?
Mis on transkriptsioon ja kuidas see toimub?
Kuidas toimub translatsioon?
Milline on viiruse ehitus?
Kuidas toimub viiruste paljunemine lüütilises ja lüsogeenses tsüklis?
Mis on modifikatsiooniline muutlikkus?
Millised on pärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused?
Mis on biotehnoloogia?
Kuidas kasutatakse baktereid biotehnoloogias?
Kuidas toimub taimede meristeempaljundus?
Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi?
Kuidas toimub embrüosiirdamine ja mis on sellise tegevuse eesmärgiks?
Mis on rakuteraapia?
Mis on transgeensed organismid ja kuidas neid saada?
Mis on geeninokaut?
Milles seisneb geeniteraapia?

Kordamine bioloogia tasemetööks

Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta.
Mittesuguline paljunemine:
* Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad .
* Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed , seened, protistid , taimed, alamad loomad
# Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks ( bakterid , ainuraksed )
# Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend , kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad)
# Taime osadega – risoomidega ( orashein , piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul , liilia), juurevõrsetega ( lepp , vaarikas ), võsunditega (hanijalg, maasikas), võrsetega ( karusmari , mustsõstar), pistikutega(paju), lehtedega (nõelköis, aas-jürilill)

Milline vahe on sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel, kumb on looduses valdav, miks?
Suguliseks paljunemiseks on tarvis kahte vanemorganismi, mittesuguliseks vaid üht. Mittesuguline paljunemine on looduses valdav, sest lühikese ajaga saadakse vanemaga geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.

Millistest perioodidest koosneb rakutsükkel?
Interfaasist ja mitoosist

Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis?
Interfaas on kahe mitoosi vaheline faas. Seal toimub DNA replikatsioon kahekordistumine. Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv. Tsentrioolid kahestuvad. APT süntees.

Milline on kromosoomi ehitus?
Kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab kromosoomi 2-ks ning neid osi nimetatakse kromosoomi õlgadeks.

Mitoosifaasud, nended toimuv.
Interfaas (kahe mitoosi vaheline faas): DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid kahestuvad, APT sünteer
Profaas ( ettevalmistav faas): kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine, tsentrioolid liiguvad poolustele , tuum suurenev , tuumamembraanid lõhustuvad, tuumakesed kaovad
Metafaas (rändamisfaas): kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge
Anafaas (eraldumisfaas): kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia abil), kääviniidid lühenevad)
Telofaas (rekonstrueerimisfaas): kääviniidid kaovad, tuumakesed tekivad, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees (tsütoplasma jagunemine): loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein.

Milles seisneb mitoosi tähtsus?
Mitoos tagab organismi kasvamise ja aregu. Surnud rakkude asendamine, vajalik paljunemiseks ja päristuumsete rakkude jagunemiseks.

Meioosifaasid, neis toimuv.
Meioosi I jagunemine
Profaasis lagundatakse tuumamembraanid, tuumakesed kaovad. Moodustatakse kääviniidid.
Metafaasiks pole homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud, liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid.
Anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega ja lõpeb kromosoomide jõudmisega poolustele.
Telofaasis kahestub tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvads(tsentrioomis 2 paari tütarrakke)
Meioosi II jagunemine
Interfaas liitub teise jagunemiose profaasiga.
Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele, nendest lähtuvad kääviniidid.
Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.
Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Kromatiidid lahknevad ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele.
Telofaasis keerduvad kromatiidid lahti, tekivad tuumakesed ja tuumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taasrub tsütoskelett.

Milles seisneb meioosi tähtsus?

tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku
kromosoomide arv väheneb 2 korda

Meioosi ja Mitoosi võrdlus
Meioosi II jagunemine on peaaegu sama, mis mitoos.

Mis on kromosoomide ristsiire , sele tähtsus?
Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus.

Kuidas ja kus moodustuvad mehe sugurakud ?
Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid – igast spermatogoonist 4 spermi.

Kuidas ja kus moodustuvad naise sugurakud?
Moodustuvad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Ovotsüüdid moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ovogeneesi käigus moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polütsüüti, mis hukuvad.

Mis on viljastumine , kus see inimesel toimub?
Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik kromosoomistik. See paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule. Inimesel toimub viljastumine kehasiseselt.

Mis on biogeneetiline reegel?
Lootelise arengu algusetappidel toimub liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi lühike ja kiire kordus.

Mis on platsenta ja mis ülesandeid see täidab?
Platsenta e. emakakook on lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism ühenduses. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Samuti takistab platsenta uute munarakkude küpsemise rasedusperioodi lõpuni ja tagab raseduse normaalse arengu.

Millised on inimese lootelise arengu peamised etapid?
Juveniilne staadium(noorjärk) – algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Reflektoorse tegevuse areng võib seisneda nt. kõndima õppimises, toitumisharjumuste omandamises ja elukeskkonnaga kohanemises. Sel perioodil hõlmavad muutused kõiki elundkondi: tugevneb liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond . Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab spermatogenees või ovogenees .
Generatiivne staadium(sigimisvõimeline elujärk) – arenguetapp , mille käigus toimub suguline paljunemine.
Nendele staadiumitele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Isendi individuaalne areng lõppeb surmaga.
Vananemisperiood – elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme.

DNA ehitus
Desoksüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C) ja tümidiinfosfaat(T). Desoksüribonukleotiidid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel.
Komplementaarsusprintsiip – nukleotiidide üksteisele vastavus. A-T (2 vesiniksidet) ; G-C (3 vesiniksidet) DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse.

Mis on replikatsioon ja kuidas see toimub?
Replikatsioon on DNA süntees. Matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi.
Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega.

Mis on transkriptsioon ja kuidas see toimub?
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplemenaatrne RNA molekul . Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm (RNA-polümeraas), mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. Promootoriks nimetatakse DNA nukelotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul.

Geneetiline kood.
Igale aminohappele vastab DNA molekulis kolmest nukleotiidist koosnev koodon (triplett)
mRNA molekuli kolm järjestikkust nukeotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis – Geneetiline kood.
Omadused:

universaalne
Sünonüümne st. ühele aminohappele vastab mitu koodonit .
Ühetähenduslik st. ühele koodonile ei vasta mitut aminohapet
Mittekattuv st. ükski nukelotiid ei kuulu ühel ja samal ajal kahte kõrvuti olevasse koodonisse

Initsiaatorkoodoniks on AUG, millele vastab aminohape metioniin.
Stopp - ehk terminaatorkoodoneid on kolm.

Kuidas toimub translatsioon ?
mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud informatsiooni ülekandmine aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoomides.
Protsess algab initsiaatodkoodoniga, lõpeb stoppkoodonia.
Algab mRNA ühinemisest ribosoomiga.

Milline on viiruse ehitus?
Viirusosakeste suurus jääb vahemikku 0,01 … 0,3 µm. Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga.
DNA-viiruste koostises on vaid üks DNA molekul - see on kas lineaarne või rõngakujuline.
RNA-viiruste ehituses võib aga olla üks või mitu RNA molekuli.
Peremeesrakust välaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris.

Kuidas toimub viiruste paljunemine lüütilises ja lüsogeenses tsüklis?
Lüütilises: Viirus kinnitub rakule, viiruse koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks.Sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed , mis lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Viirusosakeste vabanemisega kaasneb bakteri hukkumine.
Lüsogeenses: Rakku sisenenud viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse. Sel juhul ei pea järgnema uute viirusosakeste moodustumist ja viiruse DNA võib rakus säilida lühemat või pikemat aega mitteaktiivses olekus. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viirusgeenid jaguneva põlvkonna tütarrakkudesse.

Geneetikaülesanded (monohübriidne ristamine, veregrupid , suguliiteline pärandumine)

Mis on modifikatsiooniline muutlikkus?
Modifikatsiooniline muutlikus on mittepärilik muutlikkus, keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Ei kaasne muutusi kromosoomides.

Millised on pärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused?
Pärilikeks võib nimetada haigusi, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. Pärilikke haigus põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel.Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed alleelid , mis määravadki päriliku haiguse esinemise. ( kurtus , lühinägevus, hemofiilia, daltonism )
Päriliku eelsoodumusega haigusteks nimetatakse haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Nende teke eeldab vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes. (kõrgvererõhutõbi, lühinägevus. Suhkrutõbi, aökoholism, rasvtõbi, kopsuvähm jm.)

Mis on biotehnoloogia ?
Biotehnoloogia on rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid (bakterid, seened, GM taimed/loomad)

Kuidas kasutatakse baktereid biotehnoloogias?
Toiduainetööstus: Piimhappebakterid ( kurgi , kapsa, piima jt. hapendamine)
Bakteritoksiin putukatevastu: pinnases elava bakteri Bacillus thurigensis toksiin . Bakter sünteesib spooride moodustaise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma.

Kuidas toimub taimede meristeempaljundus ?
Meristeempaljundus on taimede vegetatiivse paljundamise e. kloonimise üks meetod.

Eraldatakse varre kasvukuhikust (vm. Meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule e. söötmele.
Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele.
Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid.
Juuurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse

Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi?

Teatud kindla aine olemasolu tuvastamiseks mingis keerulises bioloogilises segus (vereseerumis, uriinis).
Vastava antigeeni esinemise ja konsentratsiooni määramiseks rakus.
Meditsiiniliseks javeterinaarseks diagnostikaks (rasedustestid)

Kuidas toimub embrüosiirdamine ja mis on sellise tegevuse eesmärgiks?
Embrüsiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüs ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse.
Loomal:
* lehmal kutsutakse esile superovulatsioon , mille korral üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku
*teostatakse kunstlik seemendamine ja 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja
* embrüoid hoitakse söötmes, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod.
* valitud embrüod võib kohe siirata või säilitada arenguvõimelisena pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus
* embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat - e. asendusemaks.
Inimesel:
* naisel võetakse munarakud otse munasarjast, kasutades nõelpipetti.
* munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermidega vajalikke tooraineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 °C juurde.
* valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed rakud)
* sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse.
* 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod.

Milles seisneb tuumkloonimine ja embrüokloonimine, millistel eesmärkidel neid protseduure sooritatakse ?
Embrüokloonimine – varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
Tuumkloonimine – selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud.

Mis on rakuteraapia ?
Rakuteraapia on ravimeetodid , mille puhul organism hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega.

Mis on transgeensed organismid ja kuidas neid saada?
Transgeensete organismide all mõeldakse geneetiliselt muundatud organisme e. tehnogeneetiliselt muundatud organisme,
Neid saadakse geeni või geeni osade viimisel ühest organismist teise või muul viisil geenide muutmisel.

Mis on geeninokaut?
GM-organism, mille muunsamine on oma olemuselt transgeneesile vastupidine . Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse ta funktsioon, kuna muutus toimub DNA struktuuris, pärandub see geneetiline muutus ka järgalsete – siis, kui muundatud organism on elu- ja paljunemisvõimeline.

Milles seisneb geeniteraapia ?
Geeniteraapia ehk geenravi esineb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osadel juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 160 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

160 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisha! Õppematerjali autor

Kordamine bioloogia tasemetööks

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või er

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otse

Bioloogia

doc

11. klassi bioloogia

Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistummise tagajärjel on k

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sammal- ja sõnajalgtai

Bioloogia

odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat karüokinees ra

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng.

Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed Eoskupar- sammaltaimede org

Bioloogia

rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga

Bioloogia

docx

PALJUNEMINE spikker

PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liig

Bioloogia

Rohkem sarnaseid