4 tsükkel
4 tsükkel 1Pärilikkus 3
Pärilikkuse põhimõisted : 3
Gregor Mendeli seadused : 3
Monohübriidne
ristamine : 3
Dihübriidne ristamine: 4
Vererühmade
geneetika : 5
Geenide
koostoime : 5
Inimese
dominantsed ja
retsessiivsed tunnused : 5
Mendeli seaduste kehtivuse eeldused : 5
Mendelismi põhiseisukohad : 5
Soo geneetika : 5
Organismide jaotus soolisuse alusel : 6
Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused : 6
Soost sõltuvad tunnused : 6
Sugukromosoomides leiduvad
geenid : 6
Geenide
aheldatus ja geenivahetus : 6
Äädikakärbeste
sobivus geneetilisteks uuringuteks : 7
Geenivahetuse olemus ja tähtsus : 7
Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus : 7
Muutlikkus : 8
Muutlikkus jaguneb : 8
Mutatiivne muutlikkus : 8
Mutageenid : 8
Supermutageenid : 8
Geenmutatsioonid : 8
Geenmutatsioonide mõju tunnustele : 9
Geenmutatsioonide mõju kahjulikkuse ja kasulikkuse tasandil : 9
Geenmutatsioonid jagunevad : 9
Kromosoommutatsioonid : 9
Kromosoommutatsioonid jagunevad : 9
Genoommutatsioonid : 9
Genoommutatsioonide tekkepõhjused : 10
Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest : 10
Inimese
mutatsioonid : 10
Inimese geenmutatsioonid jagunevad : 11
Suguliitelised geenmutatsioonid : 11
Kombinatiivne muutlikkus : 11
Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus : 12
Modifikatsioonilise muutlikkuse mõjul ilmnevad tunnused : 12
Tunnuste jaotus : 12
Tunnused jagunevad veel : 12
Tunnused jagunevad VEEL : 12
Tunnuste mittepärilik muutumine taimedel, loomadel ja inimestel : 12
Inimese geneetika : 13
Inimese geneetikat soodustavad tegurid : 13
Inimese geneetikat häirivad tegurid : 13
Inimse geneetika meetodid : 13
Kaksikute sünnisagedust määravad tegurid : 13
Mitmikute kasutus meditsiinis : 14
Tsütogeneetika : 14
Ekspressdiagnostika : 14
Eestis
testitakse lapsi ekspressdiagnostikaga 2 ainevahetushäire suhtes : 14
DNA analüüs : 14
Ökogeneetika : 15
Bioloogilised ökogeneetilised tegurid : 15
Füüsikalised ökogeneetilised tegurid : 15
Ökogeneetiline tundlikkus toiteliste tegurite suhtes : 15
Keemilised ökogeneetilised tegurid : 15
Ökogeneetika põhiseisukohad : 16
Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused : 16
Populatsiooni geneetika : 17
Ideaalse populatsiooni tunnused : 17
Hardy -
Weinbergi seaduste tõestus : 17
Populatsioonigeneetika seaduste rakendamine : 17
Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis : 17
Molekulaarbioloogia : 19
Molekulaarbioloogia
postulaat : 19
Matriitsreaktsioonid : 19
Matriitsreaktsioonid jagunevad leviku alusel : 19
Jagunevad reaktsiooni
olemuselt : 19
DNA
replikatsioon : 19
DNA
reparatsioon : 20
RNA süntees e.
transkriptsioon 20
Geneetiline kood : 20
Eritähenduslikud
koodonid : 21
Valgusüntees e.
translatsioon : 21
Pärilikkus
Pärilikkuse põhimõisted :
Pärilikkus
– organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid
järglasi.
Geneetika
–
teadusharu , mis uurib pärilikkust ja
muutlikust .
Geen
– DNA lõik, mis määrab ühe RNA
moleuli sünteesi(ja ka
tavaliselt ühe tunnuse).
Alleel
– Geeni üks esinemisvorm.
dialleelsus – geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi)
polüalleelsus – geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni)
Dominantne
alleel –
alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse
suurtähega)
Retsessiivne
alleel –
alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse
alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema
retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega).
Homosügootsus
– homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades
piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid.
antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke .
Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu.
Heterosügoot
– homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni
erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne).
heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel.
Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine .
Genotüüp
– organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku
puhul)
Fenotüüp
– organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp
määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus.
Geenifond
– organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused.
Feenifond
– organismide rühmale omaste tunnuste kogum.
Genoom
– haploidne kromosoomistik.
Muutlikkus
– organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja
mittepärilikuks.
Lookus
– piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen.
Gregor Mendeli seadused :
Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi.
Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani).
P – parentes(vanemad)
F – filia, filialis (tütar ja poeg)
X – ristamine
0-> - isane
+0 – emane
F1, F2, F3 – põlvkonnad.
rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks. St. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga .
Mendel avastas ja sõnastas pärilikkuse üldised seaduspärasused, ja neid tuntakse mendeli seaduste e. mendelismi nime all.
Mendel teostas katseid aedhernega(hea valik).
seemneid (kollane – dominantne, roheline – retsessiivne)
seemnete kuju(sile – dominantne, krobeline – retsessiivne)
Monohübriidne ristamine :
-
vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel.
AA X aa (homosügoodid)
A a ( sugurakud )
F1 Aa (heterosügoot)
Mendeli
esimene seadus(ühtlikuse seadus) – homosügootide omavahelisel
ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno - ja
fenotüübiliselt ühtne.
Aa X Aa (heterosügoodid)
AA, Aa, Aa, aa (F1)
Mendeli
teine e. lahknemisseadus – heterosügootide omavahelisel ristamisel
toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt
suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1
Erandid :
Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill)
P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed
F1 Roosad kroonlehed
P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed
F2 1 osa valgeid, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid.
(retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist )
must kukk + valge kana = hallid tibud
lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed
Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused.
P Must naarits X Valge naarits
F1 Kirjud naaritsad
F2 1 osa musti , 2 osa kirjusid , 1 osa valgeid
NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast
hukkumist.
Dihübriidne ristamine:
- vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
- dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena
P AABB X aabb
(kollane, sile) (roheline, krobeline)
F1 AaBb
( b
tähendab seemnete pinna kuju, a tähendeab värvust)
NB! Need geenid peavad asuma
erinevates kromosoomides
AaBb X AaBb (P)
AB, Ab, aB, ab AB, Ab, aB, ab (sugurakud)
Sugurakkude
ühinemisel moodustub 16 kombinatsiooni, ja neid avaldatakse tabelis:
AB
Ab
aB
ab
AB
AABB
AAbb
ABBa
ABab
Ab
ABAb
AAbb
ABab
Abab
aB
ABBa
ABab
BBaa
Baab
ab
ABab
Abab
Baab
abab
- ALATI DOMINANTNE GEEN EES!
- Kollaste suhe on 12:4 e. 3:1
- Siledate suhe on 12:4 e. 3:1
9:3:3:1 = fenotüübiline
lahknemissuhe
9 tk. – kollased siledad
3 tk. – kollased krobelised
3 tk. – rohelised siledad
1 tk. – rohelised krobelised
Mendeli
3 seadus – di(polü)hübriidsel ristamisel moodustuvad F2
põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta
teise alleelipaari lahknemist.
NB!
Geenid peavad asuma eri kromosoomides.
Vererühmade geneetika :
- inimesel on üle paarikümne vererühma süsteemi.
- Tuntuim on AB0 süsteem.
- Tuntud on veel Reesussüsteem.
- Olemas on veel MN süsteem.
Fenotüüp
Genotüüp
0
ii
A
IaIa / Iai
B
IbIb / Ibi
AB
IaIb
NB !
Seda tabelit peab peast teadma.
- esimesena tekkis 0 vererühm
- 10 000 aastat tagasi tekkis A vererühm (parem vastupidavus nakkushaigustele)
- 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele)
- 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik)
Geenide koostoime :
- komplementaarsus – kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus.
- Epistaas – ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise.
- Duplikaatsus – kaks geeni võimendavad koosmõjul tunnuse kujunemist.
- Polümeersus – mitu geeni võimendavad või nõrgendavad tunnuse kujunemist. Kusjuures mõju sõltub geenide arvust.
Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused :
Tunnus Dominantne
Retsessiivne
Tedretähnid
Jaa
Ei
Huled
Paksud
Kitsad
Slmad
Suured
Väikesed
Juksekasvupiir
Kolmnurkne
Sirge
Keel
Võime rulli keerata
Suutmatus rulli keerata
Kõrvanibu
Lahtin
Kokku kasvanud
Nina
Kongus
Sirge
Karvakasv
Tugev
Nõrk
Kiilanemine
Varajane
Ei
Käe kasutamine
Parem
Vasak
Sõrmed
Kõverad
sirged
Mendeli seaduste kehtivuse eeldused :
- vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid
- kõikide genotüüpidega indiviidid peavad olema võrdse eluvusega.
- Järglaste arv peab olema piisavalt suur
- Mendeli seaduste kehtimiseks peab aarvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist.
Mendelismi põhiseisukohad :
- mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossing over.
- Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel.
Soo geneetika :
- erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust :
sugu määratakse ploidsusega.
mesilased – emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud. Mõlemad arenevad viljastatud munadest, kuid viljakus määratakse toitmiseripäraga.
Lesed – kõik isased on haploidsed. Lesed arenevad viljastamata munadest parteogeneesiga. Nemad viljastavad emamesilased .
Sugu määratakse keskkonnatingimustega.
- sõltuvalt välistemperatuurist(alligaatorid ja kilpkonnad). (sugu määratakse siiski geenidega, kuidtemperatuur on lihtsalt aktivaator ).
- süsteem on iseloomulik kõigusoojastele organismidele, areng toimub väliskeskkonnas.
sugu määratakse sugukromosoomidega.
a) süsteem : XX/X(XX/X0) – ühel sugupoolel on üks sugukromosoom vähem. Nii isastel, kui emastel.(esineb putukatel ).
b) süsteem : ZZ/ZW(isane/emane) – kehtib lindudel, et ei
tekiks segiminekut imetajatega. Sugukromosoomide suhtes ühesuguseid
sugurakke tootvad isased(homogameetsus) ja sugukromosoomide suhtes
erinevaid sugurakke tootvad emased(heterogameetsus).
c) süsteem : XX/XY(emane/isane)
– omane imetajatele.
Organismide jaotus soolisuse alusel :
lahksugulised organismid e. gonohoristid - organismil on ühe soopoole tunnused ja suguorganid )
liitsugulised e. hermafrodiidid – esinevad ja talitlevad mõlema soopoole sugunäärmed.(teod, ussid , liitsugulised taimed).
NB! Hermafrodiidid püüdlevad
ristviljastumise poole
Pseudohermafrodiidid – (ka inimesed[viljatud]) Esinevad mõlema soopoole suguorganid, kuid on viljatud.
Interseksid e. mosaiiksed organismid – teatud kehapiirkonna rakkudes on ühed sugukromosoomid , teises piirkonnas teised.
Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused :
- sugutunnuste alusel saab määrata organismi soolise kuuluvuse .
Soost sõltuvad tunnused :
- kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul.
- karvastik
- piimanäärmed
- kõrisõlme ehitus ja hääletämber
- lihasmass
- nahaalune rasvkude(naistel hästiarenenud meestel mitte)
- rasvumise tüüp(meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse)
- toruluude pikkus (meestel pikemad)
Naine
+ testosteroon = mehelikud tunnused naistel e. maskulisatsioon.
Mees +
östrogen = naisestumine e. feminisatsioon.
Sugukromosoomides leiduvad geenid :
- teatud sugukromosoomides leiduvad geenid osalevad sootunnuste kujunemises(organismide sugu määravad ka autosoomides leiduvad geenid)
- sugukromosoomides on ka neid geene, mis vastutavad eiste, sooga mitteseotud tunnuste kujunemise eest(suguliitelised geenid).[X kromosoomides on suguliitelisi geene rohkem)
Geenide aheldatus ja geenivahetus :
- Thomas Morgan avastas 20 saj algul.
- Ta lõi pärilikkuse kromosoomiteooria :
- geenid asuvad kromosoomides.
- Geenid on kromosoomide lineaarselt järjestatud.(geenidel on kromosoomides kindel järjekord)
- Ühes kromosoomis asetsevad geenid päranduvad enamasti koos e. aheldunult.
- Geenide aheldatus pole absoluutne, ja see võib muutuda geenivahetuse käigus.
- Geenivahetus ja aheldunud pärandumine sõltub geenide omavahelisest kaugusest kromosoomis.
mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad päranduvad koos.
Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on võimalus, et nad lähknevad geenivahetuse käigus.
- Ta katsetas äädikakärbeste peal.
Äädikakärbeste sobivus geneetilisteks uuringuteks :
- vähe kromosoome
- kiire paljunemine
- odav pidada
- palju järglasi
- selgelt avalduvad tunnused.
- Äädikakärbse geenid on kaardistatud
- Ta on bioloogiliselt üks läbiuurituimaid organisme.
Geenivahetuse olemus ja tähtsus :
- tekivad uued geenikombinatsioonid
- tagatakse pärilik muutlikkus
- moodustub materjal loodusliku valiku jaoks populatsioonides
- tekivad REKOMBINANTSED ISENDID(geenivahetuse tagajärjel moodustunud isendid)
Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus :
- põhineb faktil, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad koos.
- Tagab selle, et evolutsioonis ennast õigusatnud geenikombinatsioonid jäävad muutumatuks.
- Välditakse kõikvõimalike kahjulike geenikombinatsioonide teket.
- Sarnase toimega geenid(geeniperekonnad) paksid päranduma koos.
Muutlikkus :
- organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda.
Muutlikkus jaguneb :
Mittepärilik(modifikatsiooniline)
Pärilik.
Mutatiivne
geenmutatsioonid
kromosoommutatsioonid
genoommutatsioonid
Kombinatiivne.
mittehomoloogiline
homoloogiline
Mutatiivne muutlikkus :
- mutatsioon – juhuslik muutus geenide, kromosoomide või kromosoomide arvu tasandil.
- Mutant – mutatsiooniga isend
mutatsioon avaldub tunnusena
mutatsioon on olemas, kuid püsib varjatuna
- mutageen – tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone
- kantserogeen – mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket.
Mutageenid :
bioloogilised
- viirused
- alkaloidid
- mükotoksiinid
- juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides.
Keemilised
füüsikalised
- radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis)
- röntgenkiirgus
- UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid)
- Ülitugev elektromagenetkiirgus.
NB!
Mutageenid on kvalitatiivse toimega tegurid st. väga väike kogus
võib põhjustada mutatsiooni.
Supermutageenid :
- mutageen mis 100% tõenäosusega tekitab mutatsioone.
- Näiteks teatud fosfor ja lämmastikühendid.
Geenmutatsioonid :
- muutused DNA nukleotiidses koostises.
- Hõlmab ühte nukleotiidipaari.
- nukleotiidipaari väljalangemine
- nukleotiidipaari kahekordistumine
- nukleotiidipaari ümberpaiknemine
- nukleotiidipaari asendumine
- nukleotiidipaari lämmastikaluste keemiline muutumine
Geenmutatsioonide mõju tunnustele :
mutatsioon ei avaldu.
Mutatsioon avaldub
tunnus tugevneb
tunnus nõrgeneb
tunnus kaob
tekib uus tunnus.
Geenmutatsioonide mõju kahjulikkuse ja kasulikkuse tasandil :
- 90% mutatsioonidest on nõrgalt kahjulikud
- 5% mutatsioonidel on surmav toime
- 5% on neutraalse toimega
- 1% On kasulikud.(bakterite vastupanuvõime haigustele, putukate vastupanu mürkidele, piimasuhkru lagundamise võime elu lõpuni.
Geenmutatsioonid jagunevad :
somaatilised – toimuvad keharakkudes, sugulisel paljunemisel ei pärandu.
Generatiivsed – toimuvad sugurakkudes ja päranduvad järglastele.
Kromosoommutatsioonid :
- Muutused kromosoomide struktuuris, mis haaravad korraga paljusid geene.
- Võrreldes geenmutatsioonidega on kromosoommutatsioonide fenotüübiline efekt suurem(korraga mõjutatakse paljusid geene).
- Kõige sagedamini põhjustavad kromosoommutatsioone füüsikalised mutageenid.(kiirgused)
NB! Organismi jaoks pehmeima mõjuga
on inversioon
NB!
Inimese jaoks on kromosoommutatsioonid väga(vahel isegi surmavalt)
kahjulikud.
Kromosoommutatsioonid jagunevad :
mutatsioonid, mille käigus muutub geneetilise materjali hulk.
deletsioon – olukord, kui kromosoomi lõik lagngeb välja ja hävib.
Duplikatsioon – mingi kromosoomi lõik kahekordistub.
Rõngaskromosoomide teke – ei saa enam geneetilist infot kätte.
Fragmentatsioon – kromosoom laguneb tükkideks, tsentromeer ja ta lähipiirkond liitub teise kromosoomiga.
Kromosoommutatsioonid, mis muudavad geneetilise materjali paigutust .
inversioon – kromosoomi lõik eraldub, pöördub 180 kraadi ja asetub oma kohale tagasi.(muutub geenide järjestus ja tekib uus geenide asendiefekt)
translokatsioon – kromosoomi lõigu ülekanne teisele, mittehomoloogilisele kromosoomile.(Vahel võib üle kanduda kromosoom tervikuna)
isokromosoomid – kromosoomide lahknemine toimub vales tasapinnas.
Genoommutatsioonid :
- mutatsioonid, mille käigus muutub kromosoomide arv.
suureneb kõigi kromosoomide arv.
väheneb kõigi kromosoomide arv.
Suureneb ühe kromosoomi arv(võrreldes normaalsega)
Väheneb ühe kromosoomi arv
- genoommutatsioonid on omased lihtsamatele organismidele(taimed, seened)
- loomadel on genoommutatsioone harvem, ja nende olemus on piiratud.
- Inimesel võivad mõned autosoomid esineda 3. Korduses. (ühes korduses ei saa esineda ükski kromosoom).
- Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu.
0+ (X, XXX, XXXXX )
0-> (XXY, XYY, XXXY)
Genoommutatsioonide tekkepõhjused :
endomitoos – DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu.
Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk – areneva organismi ploidsus on suurenenud.
Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad.
Häired meioosis – mõnes rakus on mõni kromosoom rohkem või vähem
- inimesed on võtnud sihiks saada selliseid taimesorte, kus kõikide kromosoomide arv on kahekordistunud.
+ polüploididel on suurem saagikus
- kasulikke aineid on taime massis vähem.
- Polüploididel on seemnete valmimine häiritud.
Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest :
reparatsioon – DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine
diploidsus – geenialleelid on keharakkudes kahes korduses
regulaatorgeenide mõju – ei luba mutanteerunud alleele avalduma .
Polügeensus – üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed).
Haplofaasi lühenemine elutsüklis(haplofaasis avalduvad kõik mutatsioonid). Bakteritel on 100% haplofaas, imetajatel on haplofaasis sugurakud.
Teatud mutantide steriilsus või eluvõimetus.
Mutantide alakohasus võrreldes normaalsete isenditega.
Inimese mutatsioonid :
genoommutatsioonid.
autosoomsed genoommutatsioonid
polüploidsus (69 kromosoomi igas rakus) – eluvõimetud isendid, Hukkuvad esimestel arengukuul.
Üksikute autosoomide kordistumine.
- 13,18,21 kromosoom on kolmes korduses
- 13 ja 18 kromosoom kolmes korduses lõpevad surnud laste sünniga, või surevad nad esimestel arengukuudel.
- 21 kromosoom kolmes korduses põhjustab Downi sündroomi.
- avatud suu
- lamendunud nina
- kõõrdsilmsus. Ülemiste silmalau lihaste osaline halvatus
- keskmisest lühem kasv (150cm)
- ahvi käejoon
- siseelundite väärarengud(süda, seedekulgla , luustik)
- talituslikud häired(10 eluaastaks 50% surmajuhte, nõrgenenud immuunsussüsteem, nõrgamõistuslikkus, võivad teha lihtsamaid töid, leebed, mehed on steriilsed , naised on harva viljakad )
- sündroom tekib olenevalt sünnitaja vanusest (riskivanus on üle 35)
- tekib kuna sugurakkude meioosis vanematel naistel 21 kromosoom ei lahkne korralikult.
sugukromosoomide genoommutatsioonid
Meestel XXY – naiselik kehaehitus( rinnad , laiad puusad ), steriilsed, intellekt keskmisest veidi madalam, lihasmass suurem kui naistel, kuuluvad siiski meeste hulka [1:800]
“supermees” XYY – keskmisest suurem kasv, normaalne intellekt, ilmekas assümeetria näojoontes, viljakad, kontrollimatu agresiivsus [1:1000]
Naistel X – lühikest kasvu (
Kõik kommentaarid