BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks (0)

4. HARJUTUSTUND
SÜSIVESIKUD
Mono -, oligo - ja polüsahhariidid
1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele:
a)  süsivesinik  (keemia  alusel)  -   Biomolekul ,  mis  koosneb  vaid  vesinikust,  süsinikust  ja 
hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad 
hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n
b) 
Oligosahhariid  
- 
liitsuhkrud, 
mis 
koosnevad 
2-10 
glükosiidsidemega 
seotud 
monosahhariidi  jäägist.  Jaotatakse  redutseeruvateks  -  vaba  hemiatsetaalrühm  on  olemas;  ja 
mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. 
c)  Polüsahhariid  -  liitsuhkrud.  Lihtsuhkrute  polümeerid,  mis  koosnevad  sadadest  kuni 
tuhandetest  kovalentselt  glükosiidsidemega  seotud  monosahhariidi  jääkidest.  Jaotatakse 
kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahhariidid 
- koosnevad erinevate monosahhariidide või nende derivaatide molekulide jääkidest. 
d)   Furanoos ;  püranoos  -  heterotsükkel,  millena  esinevad  viit  ja   enamat   süsiniku  aatomit 
sisaldavad monosahhariidid vesilahustes. 
püranoos                                                        furanoos
f)   Redutseeriv   suhkur  -   oligosahhariidid ,  millel  on  vaba  hemiatsetaalrühm  ja  kõik 
monosahhariidid. 
g) Kiraalne tsenter - (tetraeedriline süsinik) millel on kõik sidemed erinevate aatomrühmadega. 
h) Enantiomeerid - stereoisomeeride paar, mis on teineteise peegelpildid.
i)  Diastereoisomeerid  -  stereoisomeeride  paar,  millel  on  vastupidised  konfiguretsioonid  ühes 
või mitmes kiraalses tsentris , kuid mitte kõigis. Tegemist ei ole teineteise peegelpiltidega.
j)   Epimeerid   -  Diastereomeeride  paar,  mis  erineb  konfiguratsioonilt  ainult  ühes  kiraalses 
tsentris. 
2. Milliseid esindajate gruppe hõlmab termin süsivesikud ? Nimetage vähemalt 
kaks esindajat igast grupist ja kirjeldage nende bioloogilisi funktsioone.
Termin  süsivesikud  hõlmab  3  gruppi  –  monosahhariidid,  oligosahhariidid  ja 
polüsahhariidid.
Näiteid igast grupist:
Monosahhariidid : glükoos, fruktoos .
Oligosahhariidid: maltoos , sahharoos .
Polüsahhariidid – tärklis, glükogeen.
Bioloogilised funktsioonid:
1.       Energeetiline – organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru.
2.       Stuktuurne – taime rakkudes olevad süsivesikud(põhiliselt tselluloos ); seenerakkude kestades 
kitiinil ja lühijalgsete heteroskeleti kitiinil; rakupinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide 
jääkidel, mis kindlustavad rakkudevahelised kontaktid ja on ka retseptoriteks.
3.        Varuaine – taimedes tärklis (seemnetes, viljades, mugulates, tüves); seentes ja loomades – 
glükogeen.
4.       Transport – taimeses toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne; seentes 
glükoos ja tema teisendid; loomades glükoos.
5.       Ligimeelitav – putuktolmlejate taimede nektar. (fruktoos, glükoos, sahharoos)
6.       Biosünteetiline – pentoosid on nukleiinhappe ehituskompleksiks;  Süsivesikute ainevahetuse 
vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad; Kergesti omastatavatel 
süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide sünteesile.;
Süsivesinik on fotosünteesis esmane süsihappegaasi siduja.
3. Kas teate, miks glütseraldehüüd (C3) ja erütroos (C 4) ei esine tsüklilises 
vormis
(hemiatsetaalina), samal ajal kui riboos (C5) ja glükoos ning teised heksoosid  
(C6) esinevad?
Kolmest/neljast  süsnikust  koosnev  tsükkel  ei  ole  piisavalt  püsiv.  Sidemed  kolmeses, 
neljases tsüklis on liiga suure pinge all ja seetõttu ei ole tekkiv ühend stabiilne.
 
4. Millised ühendid on hemiatsetaalid ja hemiketaalid? Lõpetage hemiatsetaali ja 
hemiketaali moodustumise reaktsioonide võrrandid. Selgitage nende reaktsioo-
nide tähtsust suhkrute keemias.
Hemiatsetaal – ühend, kus karbonüülrühmale on formaalselt lisatud –OH, st (CHO-s on 
O asendatud OH-ga)
Hemiketaal -  Ühend, kus karbonüülrühmale on formaalselt lisatud –OH. St (=0 on 
asendatud OH-ga.)
 
 
                                           
5. Millises stereoisomeerses vormis (D / L? põhjendus?) on Fischeri  
projektsioonina esitatud 2-desoksüriboosi molekul ? Kirjutage molekuli Haworthi 
projektsioon  (tsükliline furanoosi vorm) a-anomeerina ja ß-anomeerina. Selgitage, 
kuidas toimub tsüklilisse vormi üleminek ja kuidas anomeere eristatakse.
CHO
 
|
       H-C-H
 
|
       H-C-OH
 
|
       H-C-OH
 
|
CH2OH
Tegemist  on  D- vormiga ,  kuna  viimane  kiraalse  süsniku  juures  olev  OH  rühm  on  suunatud 
paremale.
Üleminek tsüklilisse vormi järgneval näitel:
Anomeeri a, ß määramine:
a - CH2OH ja OH on trans-asendis.
ß – CH2OH ja OH on cis-asendis.
6. Analüüsige suhkrumolekulide struktuure ja määrake kindlaks
a) suhkru üldnimetus tsükli kuju järgi b) C aatomite positsiooninumbrid c) kas 
tegemist on a- või ß-anomeeriga (põhjendus?) d) kas tegemist on D või L-isomeeriga 
(põhjendus?)
I                                                                                                         II
Püranoos
furanoos
ß-anomeer (cis-asend)
ß-anomeer (cis-asend)
D-vorm?
D-vorm?
 
II suhkrul on liigne OH 4 süsiniku juures. 
7. Milliseid stereoisomeere nimetatakse enantiomeerideks? Kasutage Fischeri 
projektsiooni järgmiste suhkrute enantiomeeride ülesmärkimisel a) D- ja L-
glükoos b) D- ja L-fruktoos.
Enantiomeer – stereoisomeeride paar, mis on teineteise peegelpildid.
 
 
8.    Milliseid stereoisomeere nimetatakse epimeerideks? Joonistage D-glükoosi ja 
tema kahe üldlevinud epimeeri struktuurid Fischeri projektsioonis. Kuidas neid 
suhkruid nimetatakse?
 Epimeerid – diastereomeeride paar, mis erineb konfiguratsioonilt ainult ühes kiraalses 
tsentris
                   
                       
D-glükoos                                      
D- mannoos                                   
D- Galaktoos
9.  Ühendite  paari,  mis  pööravad  polariseeritud  valguse  polarisatsioonitasandit 
võrdel  määral  kui  vasutpidises  suunas,  nimetatakse.....optiliselt   aktiivseteks  
ühenditeks....   Millistel   eelnimetatud  stereoisomeeridel  on  selline  omadus? 
Enantiomeerid?
10.  Loetlege  tähtsamad  monosahhariidide  derivaadite  rühmad.   Iseloomustage  
nende molekulide keemilist ehitust ja bioloogilist rolli. 
Suhkurhapped   -  Kuna  tegu  on  happelise  monosahhariidi  derivaadiga,  siis   sahhariidi  
molekuli  külge  on  pandud  karboksüülrühm.  On  kaks  võimalust  karboksüülrühma 
paiknemisel  molekulis:  C-1  asendis  (aldoonhapped),  C-6  asendis  (uroonhapped). 
Molekuli struktuur on lineaarne. 
Suhkuralkoholid  -  Hüdroksüülrühm  (OH)  on  asendatud  C-1  asendis.  Molekuli  struktuur 
on lineaarne. Näiteks: sorbitool , glütserool, mannitool ja teised.
Desoksüsuhkrud - Üks või mitu hüdroksüülrühma (OH) on vesinike asemel asendatud. 
Reeglina on see teise süsiniku juures (C-2). Näiteks: 2-desoksü-D-riboos
Suhkruestrid 
- 
Mõni 
hüdroksüülrühm 
(OH) 
on 
asendatud 
fosfaatrühmaga 
(fosfoesterside). Näiteks: riboos-5- fosfaat , glükoos-1-fosfaat ja teised. Fosfaatrühm võib 
asuda ükskõik millise süsiniku küljes, kindlaid reegleid ei ole. 
Aminosuhkrud   -  Aminorühm  on  asendatud  C-2  juures  OH  asemel!  Aminosuhkrud 
esinevad oligo- ja polüsahhariidides. Näiteks: glükoosamiin, galaktoosamiin. 
Glükosiidid  -  hemiatsetaalne  OH  rühm  on  kondenseerunud   alkoholiga .  Selline  juhtum 
on ainult siis kui alkoholiks on teine oligo- või polüsahhariid!
11.  Kirjutage  järgmiste  monosahhariidi  derivaatide  struktuurivalemid  Haworth’i 
projektsioonis.  Panen netist leitud pildid siia! 
a) alfa, D-2-desoksüriboos
b) beta , D-2-glükoosamiin
c) 6-desoksü-alfa-L-galaktoos (L-fukoos)
d) alfa,D-glükuroonhape                                                     e) beta,D-riboos-1,5- difosfaat
12.  Mis  on  ühist  ja 
mis  erinevat  toodud  ühendite  paaridel  ( valikud : 
enantiomeerid, epimeerid, anomeerid, aldoos - ketoos  
paarid?)
a) D-glükoos ja D-mannoos (enantiomeerid) epimeerid ikka ? 
b) alfa-D-galaktoos ja beta-D-galaktoos (anomeerid)
c) D-fruktoos ja L-fruktoos (epimeerid) enantiomeerid ?
d) D-glükoos ja D-fruktoos (aldoo-ketoos paar)
e) D-riboos ja D-ribuloos (aldoos-ketoos paar)
13. Põhjendage, kas suhkur on redutseeriv või mitteredutseeriv (glükosiidsideme 
tüüp!)
a. Isomaltoos : alfa,D-glükosüül(1-->6)alfa,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv!
b. Tsellobioos: beta,D-glükosüül(1-->4)beta,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv!
c. Laktoos : beta,D-galaktosüül(1-->4)alfa,D-glükosiid. Suhkur on redutseeriv!
d. Trehhaloos: alfa,D-glükosüül(1-->1)alfa,D-glükosiid. Suhkur on mitteredutseeriv!
Põhjendus:  Kuna  trehhaloosi  jäägid  on  kokku  ühendatud  anomeerse  süsinikuga  kus 
toimuks redutseerimine . 
14. Skitseerige fragment glükogeeni molekulist. Selgitage, milline on tema
a) monomeerne koostis
b) polümeeri struktuur
c) glükosiidsideme tüüp
d) bioloogiline funktsioon
Glükogeeni   molekul   koosneb  alfa-D-glükoosi  monomeeridest,  mis  on  ühendatud 
alfa(1-->4)  glükosiidsidemetega.  Molekul  iseenesest  on  hargnenud  kuna  iga  8-12 
glükoosi monomeeri tagant tekib  hargnemine  alfa(1-->6)glükosiidsidemega. Glükogeeni 
bioloogiliseks funktsiooniks on glükoosi varundamine (energia). Glükogeeni on  maksas  
kuni 10%-i ja lihastes 1-2% lihasmassist. 
15. Skitseerige fragment tselluloosi molekulist. Selgitage, mis on tema
a) monomeerne koostis
b) polümeeri struktuur
c) glükosiidsideme tüüp
d) bioloogiline funktsioon
Tselluloosi  monomeerseks  koostiseks  on  beta-D-glükoos.  Polümeer  on  lineaarse 
struktuuriga ja pikkus on vahemikus 2000- 13000  glükoosijääki. beta-D-glükoosi jääkide 
vahel on beta(1-->4)glükosiidside. Tselluloosi bioloogiline funktsioon on ehituslik. 
16. Võrrelge tärklise ja tselluloosi: monomeerset koostist, glükosiidsideme tüüpi, 
polümeerset struktuuri, lahustuvust vees, bioloogilist rolli. 
TÄRKLIS
TSELLULOOS
Monomeerne koostis
alfa-D-glükoos
beta-D-glükoos
Glükosiidsideme tüüp
alfa(1-->4)glükosiid
beta(1-->4)glükosiid
Polümeeri struktuur
lineaarne, 
on 
olemas  lineaarne, 
hargnemis punkte
hargnemispunkte ei ole
Lahustuvus vees
lahustub
ei lahustu
Bioloogiline roll
energiavaru
struktuurne
17.  Kas  teate,  millised  ensüümid  (üldnimetused)  katalüüsivad  järgmisi 
reaktsioone? Millised produktid tekivad?
a) tärklise hüdrolüüs   - Amülaasid. Tekivad dekstriinid + oligosahhariidid + glükoos
b) tselluloosi hüdrolüüs – Tsellulaas. Tekivad glükoos ja disahhariidid (tsellobioos)
c)glükogeeni  lõhustamine  koos  fosforüleerimisega  –  Amülaasid.  Tekivad 
dekstriinid+oligosahhariidid+glükoos
d) piimasuhkru (laktoosi) hüdrolüüs - Laktaasid. Tekivad galaktoos ja glükoos
e) maltoosi hüdrolüüs- Maltaasid. Tekib 2 glükoosi molekuli.
 
18.  Nimetage  põhilised  inimtoidu  koostises  leiduvad  süsivesikud.  Milline  on 
soovitatav süsivesikute vajadus g/ ööpäevas?
Inimtoidus leidub:
LIIK
ESINDAJA
Monosahhariidid
glükoos, fruktoos, galaktoos
Oligosahhariidid
sahharoos, laktoos, maltoos
Polüsahhariidid
tärklis, glükogeen, tselluloos ?
Soovitatav vajadus on 400 g/ööp
Rakuseina, -pinna ja rakkudevahelised polüsahhariidid
 
1. Selgitage järgmiste kompleksmolekulide keemilist koostist:
KOMPLEKSMOLEKUL
KEEMILINE KOOSTIS
a. Peptidoglükaan
koosneb N-atsetüülglükoosamiinist(NAG) ja 
N-atsetüülmuraamhappest, mis on omavahel 
kovalentselt seotud. (ehk NAG+NAM). 
Isoglutamaadi ja L-Lys vahel tetrapeptiidid on 
karboksüülside
b. Proteoglükaan
PÕHILINE: HETEROPOLÜSAHHARIID 
(glükoosaminoglükaan)+ valk
hübriidsed makromolekulid, mis koosnevad 
heteropolüsahhariidist ja polüpeptiidist
●
koosnevad tuumikproteiinist, millega 
on kovalentselt seotud ühte/kahte 
tüüpi glükoosaminoglükaanid
c. Lipopolüsahhariid
PÕHILINE: polüsahhariidid + lipiidid  
- O- antigeenid + tuumikoligosahhariidid 
(sellest koosnevad nn “karvased sabad”)
d. Glükoproteiin
Liitvalgud , mis sisaldavad 
mitteaminohappilise osana süsivesikuid. 
Oligosahhariidid on seotud valgule kas N-või 
O-aatomi kaudu.
●
O-seotud oligosahhariidid on 
kinnitunud valguse Ser, Thr või 
hüdroksülüsiini OH-rühma kaudu
●
N-seotud oligosahhariidid on 
kinnitunud valgule aspargiini 
amiidrühma kaudu
2. Milliseid struktuurseid polüsahhariide teate? Iseloomustege nende leidumist.
POLÜSAHHARIID
LEIDUMINE
Tselluloos
●
esineb taime rakuseintes 
makrofibrillidena, milles on 500 000 
tselluloosi molekuli
●
üks peamisi tugevus- ja 
toestuskomponente puudel ja teistel 
rohelistel taimedel
Kitiin
●
eksoskelett koorikloomadel ja 
putukatel
●
rakusein seentel
Agar
●
ehituslik punavetikates
Agaroos
Agaropektiin
Pektiin
ehituslik, tugevdav taimedes 
Alginaat
ehituslik komponent pruunvetikate 
rakuseintes
Peptidoglükaanid
ehituslik bakterirakuseintes
Mannaan
esineb seene rakukestades
Galaktaan
esineb taime rakukestades
Ksülaan
esineb taime rakukestades
3. Joonistage fragment Gram -positiivse ja Gram-negatiivse  bakteriraku seinast  ja
iseloomustage selle koostises olevaid ühendeid.
 
Gram-postitiivne rakk
Gram-negatiivne rakk
Gram- positiivsetel bakteritel on eristatavad  rakukest  
Graamnegatiivsetel 
bakteritel 
on 
ainult 
üks 
ja  rakumembraan . Nende rakukest koosneb paljudest 
peptidoglükaan-kiht. 
See-eest 
on 
neil 
kaks 
peptidoglükaani kihtidest. 
membraani  –  välis-  ja  sisemembraan,  mille  vahel 
on  periplasmaatiline  ruum.  Periplasmaatiline  ruum 
Peptidoglükaan on lineaarne polümeer, mis 
ei  ole  tühi.  Seal  asuvad  mitmed  ensüümid  ja  muud 
koosneb N-atsetüülglükosamiinist (NAG) ja N-
valgud  (hüdrolüütilised ensüümid,  retseptorid , transporti 
atsetüülmuraamhappest (NAM). 
vahendavad  valgud ). Peptidoglükaan-kiht asub välis- ja 
sisemembraani vahel.
Peptidoglükaankihti nimetatakse ka mureiinkihiks. 
Erinevate peptidoglükaani ahelate vahel võivad 
moodustuda peptiidsidemed. Läbi peptidoglükaani 
kihtide ulatuvad lipoteihohappe (teichoic acids) 
molekulid, mis on sünteesitud membraani pinnale.
Iseloomustused on vt ül. 1
 
4. Kuidas nimetatakse bakterite rakuseina koostises olevat peptidoglükaani? Millest
koosnevad selle peptidoglükaani polüsahhariidi  ahelad  ja millest polüsahhariidi ahelate 
vahel olevad ristsidemed?
Peptiidoglükaani kutsutakse mureliiniks (ladina keeles “murus” ehk “sein”
Peptidoglükaani polüsahhariidi ahelate 
Polüsahhariidi ahelate vahel olevate 
koostis
ristsidemete koostis
koosneb 
●
N-
atsetüülglükoosamiinist(NAG)  ja  N-
Gram-positiivse 
Gram-negatiivse 
atsetüülmuraamhappest, 
mis 
on 
bakteri rakusein
bakteri rakusein
omavahel  kovalentselt  seotud.  (ehk 
NAG+NAM).
- pentaglütsiini (5 
-  otsene  amiidside 
Gly jääki) ristside 
L-Lys ja D-Ala vahel
L-Lys aminorühma 
ja D-Ala vahel
Gram-positiivse bakteri rakusein
Gram- negatiivse bakteri rakusein
 
5.  Gram-negatiivsete  bakterite  rakuseina  välismembraani  katavad  „harjakesed”, 
st  membraanilipiididega  ühendatud  heteropolüsahhariidi  ahelad.  Milline  on 
taoliste kompleksmolekulide
a) üldnimetus Lipopolüsahhariidid
b) 
keemiline 
koostis 
PÕHILINE: 
polüsahhariidid 
+ 
lipiidid. 
O-antigeenid 
+ 
tuumikoligosahhariidid (sellest koosnevad nn “karvased sabad”)
c) bioloogiline roll moodustab gram-negatiivsete bakteritel katte (on osa rakukestast)
 
6. Moodustage paarid (polüsahhariid - bioloogiline roll)
POLÜSAHHARIID
BIOLOOGILINE ROLL
a. Glükogeen
 II. Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid ) 
b. Kitiin komponent 
I. Koorikloomade eksoskeleti tugevdaja
c. Peptidoglükaanid
III. Bakteri rakuseinte komponent 
d. Proteoglükaanid
 IV. Rakkudevaheline sideaine loomsetes    
kudedes; sidemete määre selgroogsetel 
                                                                                                          
Lipiidid
1.) Lipiidid – suur heterogeenne ühendite rühm, mida iseloomustab estersidemete 
esinemine molekulides, sest nad on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või 
potentsiaalsed estrid . Nende biomolekulide ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees.
Omega -3 rasvhapped  -  pika alifaatse ahelaga, 4…24 C-aatomit sisaldavad 
karboksüülhapped (rasvhapped), milles on viimane kaksikside tagantpoolt 
nummerdamist alustades 3. süsiniku aatomi juures (seega on nad küllastumata 
rasvhapped!). Näiteks:
Õlid – glütserooli ja kolme rasvhappe estrid ( rasvad ), kus esineb vähemalt üks C-C 
kaksikside ning mis on seetõttu toatemperatuuril vedelas olekus.
Seebid  – rasvhapete soolad , mis on tekkinud rasvade aluselisel hüdrolüüsil (nt. Na-
palmitaat ).
Vahad – pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid, mida 
iseloomustavad kõrge sulamistemperatuur , plastilisus ja hüdrofoobsus. Vahasid leidub 
loomade nahal ja karvadel ning taimede lehtedel – organismide kaitsefunktsioon 
kuivamise vastu (eriti kõrbes!).
Terpenoidid  – struktuurilt mitmekesine ja laialt levinud looduslike ühendite rühm, mille 
molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest (C5H8)n, mida võib vaadelda isopreeni 
jääkidena:
 
Fosfatiidid – glütserofosfolipiidid e. polaarsed lipiidid, millel on tähtis roll 
rakumembraanide -vahelises ainete transpordis ning kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde 
on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne  
alkohol . Kui esineb küllastamata rasvhape , on alkohol C-2 asendis. Struktuuri näide:
2.)  Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi:
·         Rasvhapped
·         Rasvad
·         Glütserofosfolipiidid
·         Sfingolipiidid
·         Vahad
·         Steroidid
·         Terpenoidid
Vahel loetakse steroide terpenoidide hulka! Lipiidide funktsioonid organismides on 
näiteks:
·         Kaitsefunktsioon (nt. vahad nahal, karvadel, lehtedel)
·         Energia varuaine – sest on enimtaandatud süsiniku vorm looduses, ei vaja 
solvatatsiooni ja on efektiivselt pakitav
·         Ehituslik funktsioon (nt. kolesterool on rakumembraani tähtis koostisosa )
·         Regulatoorne funktsioon (nt. steroidhormoonid reguleerivad loomades soolabilanssi, 
metaboolset- ja sugufunktsiooni)
3.)  a. Heksadekaanhape ehk palmit (iin) hape
b. 9,12-oktadekadieenhape ehk linoolhape
c. 9,12,15-oktadekatrieenhape ehk alfa- linoleenhape
4.) Looduslikes rasvhapetes on domineerivaks cis-konfiguratsioonis isomeerne vorm. 
Olehappe cis- ja trans-isomeeride struktuurivalemid:
5.) a) Rasvad – kolmealuselise alkoholi glütserooli ja kolme rasvhappe estrid
b) Vahad - pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid
c) Sfingolipiidid e. sfingosiidid – struktuuri aluseks on C18 aminoalkohol 
sfingosiin, ühiseks struktuurielemendiks on tseramiid – C-2 asendi NH2-grupiga 
on amiidsidemetega seotud rasvhape. Lisaks võib C-1 asendis olla fosforüülkoliin, 
fosforüületanoolamiin või vähemalt üks suhkru jääk.
d) Steriidid – tsüklilised lipiidid, näiteks steroidid, mis sisaldavad 3 tsükloheksaani ja 1 
tsüklo-pentaani tuuma ehk steraani skeletti ning asendajaid C-3 ja C-17 asendites.
e) Glütserofosfolipiidid – vt. ülesanne 1 ja 9!
6.) a. Tripalmitüülglütserool
b. 1-linolüül-2,3-dipalmitüülglütserool
c. 1,2-dioleüül-3-
palmitüülglütserool
Neist b ja c võiksid olla õlid, sest neis esinevad C-C kaksiksidemed ja seetõttu on nende 
ainete molekule raskem tihedalt üksteise kõrvale kokku pakkida .
7.) Seebid on rasvhapete soolad, kus COOH-rühmas on H- aatom asendatud 
leelismetalli aatomiga, milleks on tihti naatrium . 
Seebistumine on protsess, mille käigus saadakse rasvadest ja leelismetallidest seep . 
Seetõttu klassifitseeritakse just rasvu seebistuvateks. See toimub vee toimel, kusjuures  
rasv kui triglütseriid hüdrolüüsub rasvhapeteks ja glütserooliks. Seebistamisreaktsioon  
on ülesandes 8!
PS: Seebid on lahedad, mul on ka vannitoas paar tükki :)    
8) 
A) Seebistamine NaOH ’ga
  
B)
Happeline hüdrolüüs
C) Ensümaatiline hüdrolüüs Lipaasi toimel
9) Glütserofosfolipiidi üldstruktuur. Neis on väike polaarne nn “pea” osa ja kaks pikka 
hüdrofoobset “saba”
10) Sfingolipiidid on lipiidid, mis sisaldavad alifaatset aminoalkoholi (C18, sfingosiin) või 
sellega sarnast ainet. Sfingolipiide on kolm klassi, sfingomüeliinid,
tserebrosiidid ja gangliosiidid. Nad on närvirakkude, aju hallolluse koostises. Lisaks ka 
Rakumembraani koostises.
11) a) - b) + c) + d) + e) kergelt lahustuv f)+ g) - h) - 
12) a) 5,2 mM b) 140-150g c) u10g d) u 1g/ööpäevas.
13)Prostaglandiin on signaalmolekul, mida toodetakse erinevalt hormoonidest mitte 
endokriinselt vaid raku siseselt.
Neid sünteesitakse asendamatutest rasvhapetest ( alpha -linoleenhape (omega-3-
rasvhape) ja linoleenhape (omega-6-rasvhape))
omega-3-
rasvhape:
omega-6-rasvhape
c)Igas prostaglandiinis on 20C aatomit ja nende seas üks vieeliikmeline tsükkel.
d)Prostaglandiinidel on palju erinevaid ülesandeid inimese organismis nagu valu 
ja põletiku põhjustamine, põhjustavad silelihaste lõdvenemist ja kokkutõmbumist, 
mõjutavad hüpotaalamuse termoregulatsiooni, põhjustades palavikku. Teevad 
lülisamba neuronid valule tundlikuks, kutsuvad sünnitust esile.
14)Inhibiitor, vähendab.
 Rakumembraanid. Membraanitransport
1.Rakukest on rakumembraanist väljaspool. Selle põhiline ülesanne on kaitsta rakku 
väliskeskkonna eest. See esineb bakteritel, taimerakkudel ja seenerakkudel. Selle koostis 
erineb olenevalt organismist. Rakukestal on kolm kihti : sisemembraan, välismembraan ja 
periplasm. Põhiline koostis on taimedel: lingiin , tselluloos, pektiin, ksüloglükaan. Seentel : kitiin, 
beeta-1,3-glükaan, mannoproteiinide kiht. Bakteritel: põhiline koostisaine on peptidoglükaan e. 
mureliin. On kahte sorti rakuseintega baktereid: gram negatiivsed ja gram positiivsed.  Gram 
positiivsetel on paks sein, mis koosneb peptiidoglükaanist ja teihhoiinhappest.Gram negatiivne 
bakterikest on õhem ja koosneb poriinidest.
Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide  kaksikkiht , mis 
eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja 
raku sisse. Fosfolipiidid osalevad isolatiivses funktsioonis e. eraldavad rakke väliskeskkonnas. 
Tänu membraanile saavad osad ained siseneda otse rakku (vesi, hapnik) ja osad ei saa(valgud, 
süsivesikud). Glükolipiidid kaitsevad rakku ph kõikumise eest. Rakumembraanis on ka 
kolesterooli, valke, sahhariide .
2.
3. Selgitage a) miks sobib vedelmosaiik-mudel biomembraanide struktuuri 
kirjeldamiseks?  b) mida mõistetakse membraanide asümmeetria all?
a) vedelmosaiigi mudel: lipiidide meri, milles ujuvad valgu jäämäed - lipiidne kaksikkiht on vaid 
inertne substraat valkainetele. membraanis sisalduvad lipiidid ja membraanivalgud liiguvad 
vabal küljele ja tagasi, see näitab, et membraan ei ole tahke, vais pigem vedel.
b)   Lateraalne asümmeetria - asümmeetria monokihi piires: valgud ja lipiidid võivad moodustada 
kogumeid (klastreid) membraani pinnal, nad ei ole ühtlaselt jaotatud.
Transversaalne asümmeetria  - ristimembraani asümmeetria: valgud ei paikne membraani 
kaksikkihis sümmeetriliselt; lipiidses kaksikkihis on sise- ja väliskihi koosseis erinev
4. Kujutage joonisel membraani faasiüleminekut ja nimetage, mida iseloomustab 
üleminekutemperatuur Tm.
Üleminekutemperatuur e “sulamistemperatuur” - membraani iseloomustav suurus, sõltub 
membraanilipiidide polaarse peagrupi tüübist, atsüülahelate pikkusest ja küllastamatusest. 
Allpool üleminekutemperatuuri on membraanilipiidid jäigad ja tihedalt pakitud, ülalpool 
muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks, membraani pind võib suureneda ja paksus väheneda. 
5. Kirjeldage membraanivalkude tüüpe ja nende membraanile kinnitumise viise.
●
Perifeersed (välimised) valgud: harilikult globulaarsed , kinnituvad membraani 
integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid ja 
vesiniksidemed ) abil. Kerge membraanilt dissotsieerida soolade või detergentide abil.
●
Integraalsed (sisemised) valgud: tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti, sageli 
transmembraansed - 1 või mitu membraani läbivat segmenti (glükoforiin-1, 
bakteriorodopsiin-7). Membraanist saab eemaldada vaid memraani denatureerides.
●
Lipiid -ankurdatud valgud: ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. 
4 ankru tüüpi: amiid-seotud müristüülankrud, tioester-seotud atsüülankrud, tioeeter-
seotud prenüülankrud, glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud.
6. Kirjeldage membraanitranspordi liike, mida iseloomustatakse terminitega a) difusioon , 
b) soodustatud difusioon c) aktiivne transport. Nimetage kõikide liikide puhul mõni 
transporditav ühend.
a) Difusioon (passiivne difusioon) - 
ei vaja välist energiat, spontaanne protsess, 
ei vaja spetsiaalseid valke, kulgeb kontsentratsiooni või laengu gradiendi suunas (kõrgemalt 
madalamale) 
b) Soodustatud difusioon - 
G