Pärilikkus ja DNA (0)

1 Hindamata

Pärilikus:
Omadus või seadus pärasus mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt oma vanematele.
Pärilikust uurib geneetika.
Geen:
Määrab ära ühe või mitu inimese tunnust.
1 geen määrab ära ühe valgu ehituse.
Valkude abil avalduvad kõik meie keha tunnused.
Genoom :
Ühe liigi sees kogu geenide hulk.
Igal inimesel on temale omane genotüüp.
Igal inimesel on temale omane fenotüüp ehk kirjeldatav välimus.
Replikatsioon - raku DNA kahekordistumine(toimub mitoosi interfaasis; toimub raku tuumas)
Transkriptsioon - DNA 1 geeni materjali mahakirjutamine RNA molekuli peale(toimub raku tuumas)
Transkriptsioon- RNA pealt loetakse maha, kuidas valmistada 1 valk(toimub tsütoplasma ribosoomides)
mRNA- infoRNA
tRNA- transpordiRNA
rRNA- ribosoomiRNA
DNA kahekordistumine ehk replikatisoon:
DNA on päriliku info kandja.
Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist (kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist)
Matriitsüntees on kahe biomolekuli vaheline süntees protsess.
Replikatisoon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist.
DNA ahel koosneb nukleotiididest.
Komplementaarsus printsiip:
Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele.
Replikatsiooni komplementaarsus A=T G=C
A- adeniin G- guaniin T- tümidiin C- tsütosiin
Replikatsioon toimub seal kus on DNA-d ( rakutuum ; tuumapiirkonnad; kloroplastid ; mitokondrid)
DNA kaksikheeliks on keerdunud DNA molekul ehk biheeliks .
Helikaas lõikab läbi replikaltsioonis kahe DNA vahelised ahelad .
DNA polümeraas toodab uue DNA ahela
Replikatsiooni etapid:
Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi kaheks ahelkas.
Ensüüm DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad.
Replikatisooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli.
Replikatsiooni alguspunkti nimetatakse replikoniks.
DNA reparatsioonis ehk DNA polümeraasi vigadeparanduses polümeraas kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga.
RNA süntees ehk transkriptsioon:
Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA süntees.
Transkriptsiooni komplementaarsus A=U T=A G=C C=G U- uratsiil
Transkriptsioon algab promootor piirkonnas.
Transkriptsioon lõppeb terminaator piirkonnas.
Transkriptsiooni etapid:
Lisandub ensüüm RNA polümeraas, mis seondub DNA ahela promootor piirkonnaga.
Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti.
RNA polümeraas sünteesib 1 DNA ahela lõiguga ehk geeni komplementaarse RNA molekuli.
RNA polümeraas jõuab terminaator piirkonnani ning eemaldub DNA-lt.
mRNA, tRNA, rRNA süntees.
DNA omandab uuesti biheeliksi kuju.
RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse ribosoomide poole.
rRNA- ribosoomi RNA kinnitub ribosoomile.
mRNA- viib info DNA-lt ribosoomi.
tRNA- toob tsütoplasmast ribosoomi aminohappeid.
Translatsioon :
translatsioon on RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas painkevatel ribosoomidel.
Vajalikud timgimused:
Ribosoomid
mRNA, tRNA
aminohapped
energia(ATP)
mRNA primarstruktuur määrab ära valgu primmarstruktuuri.
Geneetiline kood on süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiaksee üle valgule.
Tripletus- ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s
Sünonüümsus- ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit.
Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel.
Ühetähenduslikkus- teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet.
Kattumatus- vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus.
Koodon- mRNA-s
Antikoodon - tRNA-s
Initsiaatorkoodon - algab valkude süntees(AUG)
Stoppkoodon - lõppeb valkude süntees(UAA;UAG;UGA)
translatsiooni ehk valgusünteesi etapid:
mRNA ühineb ribosoomiga ning mRNA initsiaatorkoodoniga(koodon AUG) seondub esimene tRNA molekul(antikoodon UAC ehk met).
Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul tuues kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe.
Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidsidemed.
tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele tRNA-le.
Tranlatsioon lõppeb kui ribosoom jõuab ünehi kolmest stopkoodonist(UAA;UAG;UGA)
Sünteesitud polüpeptiid(valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rkurel Õppematerjali autor

Pärilikkusest ja DNA-st

Konspekt Gümnaasium ribosoom koodon molekul polümeraas ensüüm tsütoplasma komplementaarsus nukleotiid kromosoom helikaas antikoodon

Sarnased õppematerjalid

ppt

REPLIKATSIOON, TRANSKRIPTSIOON, TRANSLATSIOON

DNA replikatsioon Mis on DNA? DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T

Bioloogia

docx

Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon - Protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud

1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID: 1) lisandub RNA-polümeraas; 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga; 3) ens

Biotehnoloogia

doc

Tööleht: pärilikkuse molekulaarsed alused

Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? - Tunnuste edasikandumine (pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? - Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju - 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5

Bioloogia

doc

Molekulaargeneetika alused

Kordamisküsimused: Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist.

Bioloogia

doc

Pärilikkus

1. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 2. bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10.

Bioloogia

docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle abil s

Bioloogia

docx

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesiniksidemetega seot

Bioloogia

docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6

Bioloogia

Rohkem sarnaseid