Bioloogia konspekt (0)

Rakuteooria :
1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest.
2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks.
3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest.
4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus.
5. Rakk on elu väikseim üksus.
6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt)

• Hübriidjõud- heteroos
  
• Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil)
  
• Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand)
  
• Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos , Pakistanis ja Indias
  
• Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes
  
• Biopuhastid- aerotangid
  
• Meristeem - algkude ( meristeempaljundus - algkude söötmele)
  
• Totipotentsed- kõikvõimelised. Võib areneda mistahes rakutüübiks, anda aluse organismi arengule
  
• Pluripotentne- võib areneda mistahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks
  
• Multipotentne- võib areneda ainult teatud kudede rakkudeks
  
• Hübridoomitehnoloogia- somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks
  
• Embrüosiirdamine- arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva looma või rasestumisvalmis naise emakasse
  
• In vitro- katseklaasis
  
• Pronukleus- munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad
  
• Geeninokaut- lülitatakse välja olemasolev geen
  
• Reproduktiivne kloonimine - indiviidide vegatatiivne paljundamine
  
• Terapeutiline kloonimine- embrüonaalsete tüvirakude kasutamine rakuteraapias
  
• Geenivektor - sisaldab siirdatavat geeni (geenivektorite loomisel kasutatakse bakterite plasmiide)
  
• Genoomipank e. DNA pank - bakterites ja pärmseentes kloonitud DNA fragmendid
  
• DNA püss- geenide siirdamiseks loodud. Sellega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla või volframiosakesi, mille peale on eelnevalt seotud võõras DNA (GMO-de loomine)
  
• Markertunnus- geenisiirde õnnestumise tuvastamiseks (nt jaanimardika geen, mis paneb helendama)
  
• Kimäär- keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest
  
• Geeniteraapia - normaalselt talitleva geeni siirdamine haige koe rakkudesse. Mõningatel juhtudel seisneb ravi mutantse geeni avaldumise blokeerimises.
  
• Geenivaigistus- geeni avaldumise blokeerimine (mRNA lõhustatakse või vaigistatakse ning valgusünteesi ei saa toimuda)
  
• Neoteenia - arengu aeglustumine ajas (pikeneb suguküpsuseelne periood)
  
• Iseloomuliku tunnused inimesel: suur aju (suur ajumaht , inimesega sama suurte ahvide ajumaht umbes 3 korda väiksem), kahel jalal liikumine e. bipedalism (jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, anatoomiline ehitus), aeglane areng e. neoteenia (puudub konkreetselt määratlev innaaeg, sigimine pole seotud aastaaegadega ), kõigesöömine (toidu töötlemine enne söömist), artikuleeritud kõne, käitumine kultuuriliste märgisüsteemide abil (kirjutamine, seadused jne)
  
• Basaalmembraan - toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega
  
• Kollageen - moodustab sidekoe põhimassi
  
• Sidekude: kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (kõõlused), kõhrkude, luukude, veri
  
• Lihaskude- koosneb müofibrillidest (mis koosnevad aktiinist ja müosiinist), moodustab inimese kehamassist umbes 40-50%. Jaguneb: silelihaskude (ühetuumalised, aeglased kokkutõmbed, ei allu tahtele. Elundid), vöötlihaskude (jaguneb skeletilihasteks ja südamelihasteks)
  
• Närvikude- koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud.
  
• Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga
  
• Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel
  
• Elektriline ülekanne- rakud omavahel otseses ühenduses (esineb silma võrkkestas)
  
• Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15-25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest
  
• Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud , lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid.
  
• Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool , jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre)
  
• Hingamiselundkond : nina, kurk , kõri, hingetoru, kopsutorud , kopsud . Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult!
  
• Ringeelundkond : veri, veresooned , süda. Transpordib kehas aineid.
  
• Erituselundkond : neerud, kusejuha , kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk.
  
• Närvisüsteem: peaaju , meeleelundid, seljaaju , närvid. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Jaguneb kesknärvisüsteem (pea-ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimbud)
  
• Sisenõresüsteem e. endokriinnäärmete süsteem: käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kõhunääe, munasari, munandid.
  
• Homoöstaas- võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest
  
• Refleksikaar- mingi ärrituse poolt vallandatud signaal e. sensoorne signaal, mis juhtitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine.
  
• Neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel elundite talitluse reguleerimine
  
• Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel elundite talitluse reguleerimine
  
• Negatiivne tagasiside- muudetakse elundite või elundkondade talitlust
  
• Positiivne tagasiside- võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet (vere hüübimine, oksendamine , sünnitamine)
  
• Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine (A ja B12), kolesterooli süntees
  
• Uurea - sünteesitakse maksas siis, kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib alguses ammoniaak , millest sünteesitakse uurea (ammoniaak on mürgine!)
  
• Osmoregulatsioon- kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine
  
• Antidiureetiline hormoon- sellest sõltub kui palju vett esmauriinist tagasi imatakse (hüpotalamus)
  
• Pruun rasvkude- vastsündinud lastel, milles on palju mitokondreid (annab pruuni värvuse). Soojusproduktsiooni alus.
  
• Soojuse kaotamine ja saamine: soojussjuhtvus (ühelt kehalt teisele), konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega), aurustumine (vedelast olekust gaasiliseks), soojuskiirgus (soojakadu infrapunase kiirguse näol)
  
• Termoneutraalne tsoon-kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat
  
• Füüsilise pingutuse korral: lihastes olevat ATP-d jätkub 10 sekundiks. Kui pingutus kestab 10- 60 sekundit, saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus. Minutist pikema aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Tagatakse ENERGEETILINE PIDEVUS.
  
• Miks me vananeme? Iga raku pooldumisega telomeerid lühenevad. Kui telomeerid lühenevad kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. (Kui rakud poolduda ei saa, pole võimalik enam kudesid regenereerida ja organism hakkab kuluma)
  
• Mälu: lühimälu (sensoorne, primaarne) ja püsimälu ( sekundaarne , tertsiaarne)
  
• Taimede liigutused: tropismid (ärritaja suunast sõltuvad), nastiad (ärritaja suunast sõltumatud)
  
• Membraansed organellid taimerakus : Golgi kompleks (valkude transport), mitokonder (taimeraku hingamine), kloroplast (FS), plasmodesm e. tsütoplasma väät (ühendab naaberrakkudega), rakutuum.
  
• Plastiidid : proplastid (plastiidid enne spetsialiseerumist, kasvukuhikus), kloroplastid , kromoplastid ( pigmendid ), leukoplastid, amüloplastid (ladestavad tärklist)
  
• Kloroplastid koosnevad: välismembraan, sisemembraan, tülakoid e. lamellid
  
• Endoplasmaatiline retiikulum - valkude ja lipiidide süntees. Ribosoomid
  
• Kallus e. haavakude
  
• Turgor e. siserõhk
  
• Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine
  
• Algkude e. meristeem: kallus, hajus meristeem, vahemeristeem, kambium, tipmine meristeem.
  
• Aastarõngaste teke: kaheidulehelistel puittaimedel kambium varre ümber ringina. Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm)
  
• Püsikoed: kattekoed (epiderm, korkkude ), põhikude e. parenhüüm (sammaskude, kobekude ), tugikude ( puidukiud , niinekiud), juhtkoed (ksüleem, floeem ), erituskoed.
  
• DNA tähtsus: päriliku info säilitamine, päriliku aine täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
  
• James Watson ja Francis Crick- avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri
  
• RNA osaleb pärilikkuse avaldumises
  
• RNA molekulide jaotus: mRNA (informatsiooni RNA), tRNA (transport RNA), rRNA (ribosoomi RNA)
  
• Informatsiooni RNA- toob geneetilise ifno rakutuumas asetsevatest kromosoomidest ribosoomidesse
  
• Transport RNA- informatsiooni RNA-ga saabunud info lahtimõtestamine, millest lähtuvalt toovad tRNA molekulid kohale „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse
  
• Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis
  
• Karüoplasma- tuumasisene plasma
  
• Tuumake- rRNA süntees, ribosoomide moodustamine
  
• Rakumembraan - koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist, oligosahhariididest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel
  
• Aktiivne ainete transport- rakk kulutab transpordile energiat. Passiivse transpordi puhul ei kuluta. Membraanis transportvalgud , retseptorvalgud.
  
• Fagotsütoos- kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraanige ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Amööb.
  
• Pinotsütoos- rakk omastab vedelikes lahustunud aineid
  
• Tsütoplasmavõrgustik- kanalikeste ja tsisternikeste süsteem (mööda kanalikesi ainete rakusisene liikumine). Karedal tsütoplasmavõrgustikul ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist.
  
• Polüsoomid- ribosoomide kogumikud
  
• Lüsosoomid- ühekordse membraaniga põiekesed, milles lõhustatakse aineid.
  
• Golgi kompleks- koosneb plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest, mis on ümbritesetud membraaniga. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse
  
• Tsütoskelett- koosneb niitjatest valkudest. On raku tugi-ja liikumissüsteem.
  
• Tsentrosoom- koosneb kahest risti paiknevast tsentrioolist (kumbki tsentrosool koosneb mikrotuubulitest). Neist lähtuvad kääviniidid.
  
• Autotroofid - organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest.
  
• Heterotroofid- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.
  
• ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis
  
• Glükoosi lagundamine: glükolüüs (tsütoplasmavõrgustikus, saadakse 2 kolmesüsinikulist molekuli- püroviinamarihape e. CH3COCOOH, eraldub 4 H ja tekib 2 ATP. Anaeroobne glükolüüs e. käärimine lõpeb piimhappe või etanooli moodustamisega. 1st glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli C3H6O3 ja 2 ATP, vesinikku ei eraldu. Piimhappest lahti saamiseks peab selle verega kandma maksa, kus see muutub püroviinamarihappeks. Kui anaeroobsel glükolüüsil tekib etanool, tekib 2 etanooli, 2 süsihappegaasi ja 2 ATP), tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses. Püroviinamarihappe edasine lagundamine, vaheproduktina tekib sidrunhape . Enne tsüklisse sisenemist eraldub CO2 ja 2 H. Järk-järgult eralduvad co2 molekulid ja H aatomid . H aatomid seotakse NAD-iga. Kokku saadakse 10 NADH2 molekuli), hingamisahela reaktsioonid (mitokondrites. Kokku saadakse 36 ATP)
  
• Mitoos - päristuumsete rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
  
• Rakutsükkel: interfaas + mitoos
  
• Interfaas: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudel tsentrioolide kahestumine (tekib 2 paari tsentrioole), suurenevad raku mõõtmed, DNA kahekordistumine.
  
• Mitoosi profaas : kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad mikroskoobis nähtavaks), rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk polariseerub (tsentrioolid liiguvad vastassuundadesse), tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid.
  
• Mitoosi metafaas: kromosoomid raku keskossa , paigutuvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.
  
• Mitoosi anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest ( tsentromeerid kahestuvad), kromatiidid jõuavad rakupoolustele.
  
• Mitoosi telofaas : kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid , kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tsütoplasma jaguneb kaheks (tsütokinees), moodustub 2 tütarrakku.
  
• Inimese looteline areng: sügoot, kobarloode , blastotsüst, karikloode