Nukleotiidid ja nukleiinhapped (0)

Nukleotiidide lühiiseloomustus
Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid .
Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus:
DNA – desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest)
RNA – ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest)
Nukleotiidid on kolmekomponend ilised süsteemid, mis koosnevad:
5C suhkrust ehk pentoosist
N-alusest
ühest või mitmest fosforhappe jäägist
Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist:

viiesüsinikuline suhkur e pentoos :

• RNA´s – riboos ,
  
• DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H)
  

lämmastikalus:

• RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil.
  
• DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin.
  

fosfaatrühm.
Biofunktsioonid
1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed)
2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks(ассоциация) mitmed nukleotiidid on liitensüümides(сложные энзимы) mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon ) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid)
3. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendi d ehk käskjalad)
4. disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia )
(Nukleotiidid on
a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil
b) energiakandjad
c)Tsüklilised nukleotiidid on signaalimoleku lid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis)
Nukleiinhapete lühiiseloomustus
Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
Nukleiinhappeteks on :

RNA (ribonukleiinhape) – geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest.

DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja , mis koosneb desoksüribonukleotiididest.
DNA ehitus:

DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots+ 3´ (prim) ots.

Kahealaline, nn biheeliks . Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots.

Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed : A jaTvahel 2 ja G ja C vahel 3 veseniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip : A=T, G=C.

DNA´l on kolm strisktuuri:

• DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes .
  
• 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
  
• 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = kromosoomid .
  

RNA ehitus:

RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt.

Teisane struktuur. Molekul , milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA)
RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti vastata väliskeskkonnast telenevatele signaalidele.