Kokkuvõte Orgaanilises keemias (5)

KEEMIA
1. Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks)
Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine)
Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3
( butaan ) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan)
Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht
Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3
(but-1-een) (but-2-een)
CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3
( pent -2-ool) (pent-3-ool)
Struktuuriisomeeria -ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse.
Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3
Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3
Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul.
Nt.CH3-CH=CH-CH3 (but-2-een)
Cisühesugused aatomid või aatomite rühmad
CH3 CH3
C=C
H H
Transerinevad aatomid või aatomite rühmad
CH3 H
C=C
H CH3
Tautomeeria -(dünaamiline isomeeria) seisneb molekulide iseeneslikus üksteiseks üleminekus.
Nt. CH3-CO-CH3  CH2=CH(OH)-CH3
( atsetoon ) (2-propenool)
Kiraalsus -ehk käelisus. Oma peegelpildiga mitteühildumine. Kiraalne süsiniku aatom on seotud nelja erisuguse rühmaga. Käelisel molekulil(või tsentril) on kaks erisugust kuju.
L-rida ja D-rida on monosahhariidi eri vormid,millest D-rida on parempoolne ja L-rida vasakpoolne. Neil süsinikel,mis omavad nelja erinevat asendajat,on kindel kuju:hüdroksüül-rühm paikneb kas paremal või vasakul pool vertikaalset süsinikahela kujutist.
L-glükoos: CHO D-glükoos: CHO
l l
HO-C-H H-C-OH
l l
H-C-OH OH-C-H
l l
HO-C-H H-C-OH
l l
HO-C-H H-C-OH
l l
CH2OH CH2OH
2.Kütused-orgaaniliste ühendite allikad.
Maagaas-on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan.
Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest.
Kivisüsi- taimse päritoluga musta värvusega kivim , mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist.
Antratsiit-kõva, kompaktne variatsioon mineraalsest söest, mil on suur sära. Tal on kivisüsidest suurim süsinikusisaldus ja vähim arv ebapuhtaid ühendeid. Puit-Keskmiselt puu koostisosad on: Tselluloos (40-50 %), Ligniin (20-30 %),Hemitselluloos (20-30 %), lisaained (1-3 %, vihmametsapuudel kuni 15 %) rasvad, tärklis, suhkur, valgud , fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool , vaik, tärpentin, Tuhk (0,1-0,5 %, vihmametsapuudel kuni 5 %) Põlevkivid-on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim .Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest . Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Kukersiit -on põlevkivide hulka kuuluv settekivim.Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud sinivetika jäänustest. Diktüoneemakilt-tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi. Kerogeen-erinevate loomsete ning taimsete materjalide looduslikes tingimustes muundumiseprodukt, moodustades huumuselisi ja sapropeelsetteid Fraktsioneeriv destilleerimine - protseduur vedelike
eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel ( erineval
lenduvusel).
Krakkimine -krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Lähtematerjalidena kasutatakse naftafraktsioone,mille keemispiirid on üle 200kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline bensiin. On olemas termiline ja katalüütline krakkimine. Koksistamine- kuumutamine temperatuurini 1000-2000 kraadi. Eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes , gaasi ja koksi . Utmine-ehk poolkoksistamine. Kuumutamine temperatuurini 500 kraadi. Eesmärgiks eelkõige õli saamine. Rektifikatsioon-destilleerimine rektifikatsioonikolonni abil. Mitmeastmeline,korduv destillatsioon. Rektifikatsiooni