Kokkuvõte Orgaanilises keemias (5)

KEEMIA
1. Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks)
Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine)
Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3
( butaan ) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan)
Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht
Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3
(but-1-een) (but-2-een)
CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3
( pent -2-ool) (pent-3-ool)
Struktuuriisomeeria -ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse.
Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3
Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3
Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul.
Nt.CH3-CH=CH-CH3 (but-2-een)
Cisühesugused aatomid või aatomite rühmad
CH3 CH3
C=C
H H
Transerinevad aatomid või aatomite rühmad
CH3 H
C=C
H CH3
Tautomeeria -(dünaamiline isomeeria) seisneb molekulide iseeneslikus üksteiseks üleminekus.
Nt. CH3-CO-CH3  CH2=CH(OH)-CH3
( atsetoon ) (2-propenool)
Kiraalsus -ehk käelisus. Oma peegelpildiga mitteühildumine. Kiraalne süsiniku aatom on seotud nelja erisuguse rühmaga. Käelisel molekulil(või tsentril) on kaks erisugust kuju.
L-rida ja D-rida on monosahhariidi eri vormid,millest D-rida on parempoolne ja L-rida vasakpoolne. Neil süsinikel,mis omavad nelja erinevat asendajat,on kindel kuju:hüdroksüül-rühm paikneb kas paremal või vasakul pool vertikaalset süsinikahela kujutist.
L-glükoos: CHO D-glükoos: CHO
l l
HO-C-H H-C-OH
l l
H-C-OH OH-C-H
l l
HO-C-H H-C-OH
l l
HO-C-H H-C-OH
l l
CH2OH CH2OH
2.Kütused-orgaaniliste ühendite allikad.
Maagaas-on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan.
Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest.
Kivisüsi- taimse päritoluga musta värvusega kivim , mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist.
Antratsiit-kõva, kompaktne variatsioon mineraalsest söest, mil on suur sära. Tal on kivisüsidest suurim süsinikusisaldus ja vähim arv ebapuhtaid ühendeid. Puit-Keskmiselt puu koostisosad on: Tselluloos (40-50 %), Ligniin (20-30 %),Hemitselluloos (20-30 %), lisaained (1-3 %, vihmametsapuudel kuni 15 %) rasvad, tärklis, suhkur, valgud , fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool , vaik, tärpentin, Tuhk (0,1-0,5 %, vihmametsapuudel kuni 5 %) Põlevkivid-on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim .Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest . Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Kukersiit -on põlevkivide hulka kuuluv settekivim.Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud sinivetika jäänustest. Diktüoneemakilt-tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savi. Kerogeen-erinevate loomsete ning taimsete materjalide looduslikes tingimustes muundumiseprodukt, moodustades huumuselisi ja sapropeelsetteid Fraktsioneeriv destilleerimine - protseduur vedelike
eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel ( erineval
lenduvusel).
Krakkimine -krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Lähtematerjalidena kasutatakse naftafraktsioone,mille keemispiirid on üle 200kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline bensiin. On olemas termiline ja katalüütline krakkimine. Koksistamine- kuumutamine temperatuurini 1000-2000 kraadi. Eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes , gaasi ja koksi . Utmine-ehk poolkoksistamine. Kuumutamine temperatuurini 500 kraadi. Eesmärgiks eelkõige õli saamine. Rektifikatsioon-destilleerimine rektifikatsioonikolonni abil. Mitmeastmeline,korduv destillatsioon. Rektifikatsiooni kasutatakse laialdaselt selliste vedeliksegude lahutamiseks, mille komponentidel on erinevad keemistemperatuurid. Rektifikatsiooniprotsess viiakse läbi spetsiaalsetes aparaatides nn rektifikatsioonikolonnides, mis võivad olla erineva konstruktsiooniga ja töötada pidevas või perioodilises režiimis.
3.Ahelreaktsiooni mehhanisim halogeenidega reageerimisel:(valguse toimel)
Toimub astmeliselt: CH4+ Cl2--- CH3Cl +HCl ( klorometaan )
CH3Cl+ Cl2---CH2Cl2+ HCl ( diklorometaan )
CHCl2+Cl2--- CHCl3 +HCL ( triklorometaan )
CHCl3+Cl2---CCl4+HCl ( tetraklorometaan )
Tähtsamad alkaanid :
Metaan-Maagaasi peamine koostisosa . Maagaasi kasutatakse kütusesks, kuid ta on ka tähtis keemiatööstuse tooraine .
Bensiin-kasutatakse peamiselt kütuseks.
Parafiin-Parafiiniküünlad
Kloroform- (triklorometaan) kasutatakse lahustina. On kasutatud ka narkoosiks, aga kahjulike kõrvalmõjude tõttu lõpetati.
Tetraklorometaan- Üks komponente tulekustutusvahendites, kuna ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad tulekolde
Freoonid- kasutatakse külmutusmasinates, nt. Külmikutes soojust neelava ainena.
Biogaas :Kui orgaanilist massi, näiteks majapidamisjäätmeid või sõnnikut kääritada hermeetilises anumas , nn metaanitankis, saadakse biogaas. Paljudes maades kasutatakse biogaasi majapidamiskütusena. Käärimisjääk säilitab endas kõik kasulikud elemendid ja on seetõttu hea põlluväetisena.
Oktaaniarv : Iseloomustab kütuse detonatsioonikindlust. Väga väikese detonatsiooni kindlusega on heptaan, väga kõrge det. Kindlusega on 2,2,4 trimetüülpentaan e. isooktaan
4.
Sigma side on keemiline side, mille puhul on aatomiorbitaalide kattumine maksimaalne aatomituumi ühendaval mõttelisel sirgel.
π-side tekib p-orbitaalide kattumisel kahel pool aatomituumi ühendavat mõttelist sirget. See on nõrgem kui sigma side, kaksikside tervikuna on püsivam, kuid suurema reaktsioonivõimega.
Sp3-hübridisatsioon- 4 hübriidset orbitaali. Kõige viimasel kihi olevate orbitaalide energiad on võrdsustunud. ALKAANID
Sp2-hübridisatsioon- 3 hübriidset + p- orbitaal . CsigmaC ALKEENID . kaksikside
Sp-hübridisatsioon - 2 hübriidset + 2 p orbitaali. ALKÜÜNID. π
Kolmikside C sigma C
5. Hüdrogeenimine- on vedelate õlide töötlemine kõrge rõhu ja temperatuuri juures vesinikuga . Sealjuures saavad küllastumata rasvhapetest küllastunud rasvhapped .
Hüdratatsioon- veega ühildumine
Dehüdratatsioon- veest eraldumine
Dehüdrogeenimine- Hüdrogeenimise pöördprotsess e. Vesiniku ära võtmine
Polümerisatsioon- küllastumata ühendite liitumisreaktsioon , mille tulemusena moodustub sama koostise, kuid suurema molekulimassiga aine.
Kopolümerisatsioon- kui polümeeritakse mitme erineva monomeeri segu.
Kondensatsioon- aine ülemineks gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse), liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine nt. vee eraldumine.
Vulkaniseerimine- pikad lineaarsed polümeeriahelad ühendatakse sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalidele paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse väävliühendites.
Esterifikatsioon- alkoholi regeerimine happega (=ester)
Hüdrolüüs- reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul
Seebistamine- aluseline rasvade hüdrolüüs C3H5(C17H35COO)3 + 3NaOH→C3H5(OH)3 + 3C17H35COONa
Pürolüüs- aine muutumine kõrgel temperatuuril
Nukleofiilne ja elektrofiilne asendusreaktsioon - Nukleofiilne: Nukleofiil on ründav osake, reaktsiooni tsentriks on elektrofiilne tsenter , lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Elektrofiilne: Ründav osake on elektrofiil, reaktsiooni tsentriks on nukleofiilne tsenter, lahkuv rühm eraldub elektrofiilina.
Nukleofiilne, elektrofiilne ja radikaalne liitumisreaktsioon-
7. Benseen - C6H6 Kekule poolt pakutud struktuurivalem .Ta arvas, et benseeni tsüklis vahetavad üksik- ja kaksiksidemed väga kiiresti kohti. Tegelikult vale, sest kõik sidemed on ühesugused. On kindlaks tehtud aga, et benseen on oletatavast tsükloheksatrieenist püsivam. See on tingitud benseeni erilisest struktuurist: nimelt on toimunud süsiniku aatomite vahel sidet andvate π-elektronide laialijaotumine (-määrimine). Seetõttu on süsinikevahelised sidemed justkui poolteistkordsed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine π-elektronide pilv, mis ühendab endas kuut π-elektroni ja mis paikneb mõlemal pool tsükli tasapinda. Elektronpilve tähistatakse ringiga
_________________________________________________________________
Asendisomeeria :
Ksüleen Ksüleen Ksüleen
1,2-dihüdroksübenseen ehk 1,3-dihüdroksübenseen ehk 1,4-dihüdroksübenseen ehk
orto -dihüdroksübenseen ehk meta -dihüdroksübenseen ehk para-dihüdroksübenseen ehk
o-dihüdroksübenseen m-dihüdroksübenseen p-dihüdroksübenseen
Dimetüülbenseen ehk ksüleen (3 isomeeri).
__________________________________________________________________
Benseenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust fenüül._______________
Benseenituum: tsükkel kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust
__________________________________________________________________
Hüdroksübenseen ehk fenool . Hüdroksüareenide üldnimetus. Nõrk hape hape, kuid miljon korda tugevam kui etanool (ja alkoholid ) Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne , iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks . Fenooli keemilised omadused: fenoolile on iseloomulikud nii ühealuseliste alkoholide kui ka areenide üldised omadused: Dissoteerub vesilahuses, reageerib aktiivsete metallidega[nt:Na], reageerib hüdroksiididega (peamiselt leelistega[nt: NaOH ]), fenooli vesilahus reageerib broomi lahusega vees [nt: 3Br2], reageerib raud(III)kloriidi lahusega.
Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guaššvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin).
___________________________________________________________________________
ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN
Aromaatne amiin , nõrgem alus kui alküülamiinid, sest aromaatsetes amiinides on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda.
Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis.
Aniliini keemilised omadused:

õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks

põleb tahmava leegiga , sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid )

reageerib broomiveega.
Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen.
Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide valmistamiseks, ravimite valmistamiseks.
___________________________________________________________________________
Kresool- aromaatne alkohol
___________________________________________________________________________
Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias.(karbonüülühendaldehüüd)
___________________________________________________________________________
Bensoehape (ka benseenhape , bensoaat) on benseeni monofunktsionaalne derivaat , mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Vaba bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades.__________________________________________________________________
Metüülbenseen ehk tolueen .
Nitroühendid
(NO2 peaks olema)
9. Karbonüülühedid. Sisaldavad oksorühma ehk karbonüülrühma. Puuduvad liikuvad H-aatomid,mistõttu molekulid ei ole assotsieerunud. Keemistemperatuurid alkoholidest madalamad. Madalamad aldehüüdid ja ketoonid lahustuvad vees,kõrgemad orgaanilistes ühendite(alkohol,eeter). Madalamad on terava,ebameeldiva lõhnaga. Kõrgematel on meeldiv lillelõhnkasutatakse parfümeerias. Karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter ning süsinikul elektrofiilne tsenter. Karboksüülühendid võivad nii redutseerida kui oksüdeerida. Aldehüüdid-lõpp –aal. Aldehüüdrühm-CHO. Pii-sideme elektronid on nihkunud,seetõttu polaarne . Aldehüüdrühma tõestamiseks kasutatakse hõbepeeglireaktsiooni. Kasutatakse lakkide ,liimide,fenoplastide tootmisel. Ketoonid-lõpp –oon. Ketoonrühm-CO. Aldehüüdide ja ketoonide ähtsamad esindajad: Formaldehüüd-ehk metanaal . HCHO. Kasutatakse polüformaldehüüdi ja mitmesuguste teiste polümeeride,nagu fenoolformaldehüüdvalkude ja muude keemiatoodete valmistamiseks. Formaliin- metanaali ehk formaldehüüdi vesilahus. Kasutatakse desinfitseerimisvahendina ja keemiatööstuses. Fenoolformaldehüüdvaigud-valmistatakse formaldehüüdist. Atseetaldehüüd-ehk etanaal . CH3CHO. Toatemperatuuril keev vedelik. Vajalik keemiatööstuses. Peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Akroleiin -ehk propenaal . CH2= CHCHO . Kergesti elnduv vedelik,tugev lakrimaator(silmi ja nina ärritav,pisaratevoolu lekutsuv aine). Keemiatööstuses tähtis vahesaadus,kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus . Mürgine.
12.
Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon :
Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid ↓_ trioosid, tetroosid, pentoosid,
 ketoosid ↑ heksoosid
Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud 
a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid  redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid
b) kõrgmolekulaarsed polüsahhariididhomo(ühe monosahhariidi jääkidest)- ja hetero(mitme)-polüsahhariidid
Monosahhariidid- on ehituselt mitmealuselised alkoholid, millel on lisaks veel aldehüüdi või ketooni funktsioon (aldoosid, ketoosid).
Polüsahhariidid- moodustuvad monosahhariididest bioloogilise polükondensatsiooni teel, seejuures eraldub vesi
Oligosahhariidid- koosnevad väikesest hulgast monosahhariidsetest jääkidest.
Kõrgmolekulaarsed polüsahhariidid- kondensatsiooniaste võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse, vees lahustumatud , maitseta, puudub kristalliline ehitus.
Glükoos
Glükoosi (puuviljasuhkru) isomeer on fruktoos.(kuulub ketoonide hulka, samuti α ja -vorm, puuviljasuhkur, puuduvad aldehüüdidele iseloomulikud jooned.
___________________________________________________________________________
* α-vorm – hüdroksüülrühm(OH) on allpool tsükli tasandit .
* -vorm – hüdroksüülrühm(OH) on ülalpool tasandit.
________________________________________________________________
Sahharoos ( roosuhkur , peedisuhkur)
Tselluloos
Tärklis (koosneb kahest polüsahhariidist: amüloosist ja amülopenktiinist.)
L-vorm ja D-vorm on monosahhariidi eri vormid, millest D-vorm on parempoolne ja L-vorm vasakpoolne. Neil süsinikel, mis omavad nelja erinevat asendajat, on kindel kuju: hüdroksüül-rühm paikneb kas paremal või vasakul pool vertikaalset süsinikahela kujutist.
L-glükoos: CHO D-glükoos: CHO
l l
HO-C-H H-C-OH
l l
H-C-OH OH-C-H
l l
HO-C-H H-C-OH
l l
HO-C-H H-C-OH
l l
CH2OH CH2OH
13. Amiinid on alused,sest nad on tugevad nukleofiilid ja et nukleofiilid on ka alused,sest nad võivad endaga siduda prootonit. Happed on ained,mis võivad loovutada prootoni,ja alused on ained,mis võivad siduda prootoni. Aminohapped on amfoteersed ained,sest aminohappe keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi,karboksüülrühm aga happelisi omadusi. Aminohapped saavad moodustada soolasid nii aluste kui hapetega. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Selliseid aineid nimetatakse amfolüütideks.Amfoteersus on ka keemilise elemendi võime esineda metallina või mittemetallina. Molekuli ehitus-aatomi ehitus tetraeedriline. Kuna ammoniaagi või amiini molekulis on ära kasutatud vaid kolm lämmastiku aatomi sidet,siis näivad need molekulid püramiiditaolistena. Tähtsamad amiinid. Amiin on ammoniaagi derivaat,kus vesniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiinid on NH3 derivaadid , kus üks või mitu Hd on asendunud radikaalidega.Tähtsamad: ammoniaak (NH3),alküülamiin(RNH2),dialküülamiin( R2NH ),trialküülamiin(R3N). Amiidid -rühm CONH2 või CONHR. Hüdrolüüsub leeliste või hapete toimel. Karboksüülhappe funktsionaalderivaat,kus –OH rühma asemel on amino-või asendatud aminorühm. Kodeeritavad aminohapped. Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Kodeeritavad on nad selles mõttes,et igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Kõik kodeeritavad aminohapped on α-aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped. Evolutsiooni käigus on kõrgemad loomad,sealhulgas inimene, loobunud mõndade aminohapete valmistamisest ning hangivad need toiduga. Kokku on neid 8. asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid . Puriin-kahe aromaatse tuumaga orgaaniline alus, mh. nukleiinhapetes esineva adeniini ja guaniini struktuurne osa. Puriinaluste formaalne lähteühend, millest adeniin ja guaniin kuuluvad nukleiinhapetesse Pürimidiin-kuulub rakkude geneetilise materjali (DNA ja RNA). Hulka. Pürimidiinaluste formaalne lähteühend, millest tsütosiin, tümiin ja uratsiil kuuluvad  nukleiinhapetesse.
14. Valkude klassifikatsioon:
Lihtvalgud e proteiinid (koosnevad ainult aminohapetest)

Fibrillaarsed valgud ehk skleroproteiinid - lahustumatud loomsed valgud tugi- ja kattekudedes elastsed ja mehhaaniliselt vastupidavad

Globullaarsed valgud- vees või etanoolis lahustuvad. Lahustuvuse järgi jagatakse  albumiinid, globuliinid , prolamiinid, gluteliinid, protamiinid, histoonid . Funktsioonide järgi ansüümid, O2 transportijad, harmoonid, toksiinid , antikehad .
Liitvalgud e proteiidid (sisaldavad peale lihtvalgulise osa mitte valgulist täiendavat rühma e prosteetilist rühma, mille järgi klassifitseeritakse: lipoproteiidid (+ lipiidid ), fosfoproteiidid (+ H3PO4), kromoproteiidid (prosteetiline rühm annab värvuse, nt hemoglobiin ja klorofüll).
Valkude funktsioonid:

Eluprotsesside katalüüsimine (ensüümid) ja reguleerimine (hormoonid).

Keemilise energia transformeerimin muudeks energialiikideks (valkude lõhustumine)

Struktuuride loomine (eituslik funktsioon).

Kaitse ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest (aktiivne- antikehad, passiivne-nahk, sidekude jne)

Elutähtsate ainete transport (hemoglobiin-transpordib hapnikku)

Pärilikkuse funktsioon (kromosoomid=nukleoproteiidid)
Struktuur:

Primaarstruktuur (koostises olevate aminohapete hulk ja järjestus piki ahelat)

Sekundaarstruktuur (konformatsioon, mis tekib vesiniksidemete moodustumise tõttu ühe ja sama peptiidahela osade vahel)

Stabiilseim α-heeliks on paremale pöörduva kruvikäiguga vedrutaolne moodustis. Iseloomulik globullaarsetele valkudele .

-struktuur e voltunud lamepoogna struktuur iseloomulik fibrillaarsetele valkudele(küüned, suled, soomused)

Statistiline pundar- vähekorrastunud petiidahel

Tertsiaarstruktuur (kolmemõõtmeline ruumiline ehitus, mis tekib polüpeptiidahela spetsiifilisel kokkukägardumisel ja põimumisel kindlakujuliseks gloobuliks. Gloobuliks seovad soolasillad, hüdrofoobsed sidemed, disulfiidsidemed ja fosfaatsillad.)

Kvaternaarstuktuur (mitmeruumilselt korrastatud polüpetiidahela kombinatsioon. Tekivad nn epimolekulid.)
Tõestamine:
Söestumisproov põletamisel karvakärsahais
Ksantoproteiinirealktsioon +konts HNO3 + temp kollane +NH3  oranz
Biureedireaktsioon NaOH + CuSo4violetne(tõestatakse peptiidsideme olemasolu).
___________________________________________________________________________
Denatureerumine- kalgendumine (ruumilise kuju muutmine) hapete, raskete metallide, soolade või füüsikaliste mõjutuste teel.____________________________________________
Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, reaktsiooni kiirendajad. Ensüümid on tähtsal kohal biotehnoloogia arengus. Umbes 150 ensüümi kasutatakse tööstuses.
15. Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed heteropolümeerid, mille elementaarlülid koosnevad fosforhappe, hetertsüklilise amiini ja sahhariidi jääkidest.
Nukleiinalused- amiini osa nukleiinhappes
Nukleosiidid- nukleiinhapete monomeer
Nukleotiidid - Nukleiinhapete monomeerid , mis on moodustunud 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel.
DNA- Organismi pärilikkusaine, asub rakutuumas, temasse on salvestatud info organismi ja selle järglaste elutalitluste kohta. DNA osi nimetatakse geenideks.
RNA- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiid . Eristatakse mRNA, tRNA, rRNA.
ATP- ( adenosiintrifosfaat ) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine-ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana.