Bakterid ja viirused (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Bakterid ja viirused

Bakteri ehitus: ribosoomid , nukleoid, rakusein , membraan, piilid , viburid , 1 rõngas DNA
Kõik bakterid on üherakulised
Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt
DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond
Bakteril on 1 rõngaskromosoom
Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide
Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju
Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat.
Peal on rakukest (kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust)
On baktereid, kellel on viburid
Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge)
Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt vajadusele. Plasmiidid on pidevalt töös, nende pealt toodetakse valke. Bakteri kaitsevahend keskkonna suhtes(konkreetses KK-s abiks)
Plasmiide kasutatakse geenitehnoloogias(GMOs)
Kerabakterid e kokid : diplokokid(kahekaupa), streptokokid( ahelad ), sartsiinkokid(kuubid e kaheksa), statülokokid( kobarad ), tetrakokid(neljakaupa)
Pulkbakterid e batsillid : pikkus suurem kui laius, diklobatsillid(kahekaupa), streptobatsillid(ahelad) ja kokobatsillid
Spiraalsed bakterid e spirillid : enamasti varustatud viburiga, komakujulised või kaardus
Keeritsbakterid e spiroheedid: kruvikujulised, vedru moodi, üksikud
Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu
Niitjad bakterid: kordades pikemad kui laius
Paljunemine: bakterid paljunevad pooldudes(heades tingimustes 20-30min järel)
Bakteri generatsioonii aeg = bakteri koloonia kahekordistumine
Võib toimuda enne pooldumist konjugatsioon - bakterid koonduvad ja vahetavad geneetilist informatsiooni. Bakterid vahetavad osaliselt oma DNAd
Lülieoste e koniidide abil – aktinomütseedid
Pungumine ei ole võrdne jagunemine(alguses väiksem)
Halbade keskkonnatingimuste üleelamiseks võivad moodustada spoore . Endospoorid tekivad sisse.
Sõnajalad paljunevad spooridega, bakterid ja algloomad üleelamiseks.
Kasutamine: kasutatakse juba väga ammusest ajast ja kasutati enne kui teati(piimhappebakterid- hapupiim , juust, hapukurgid, hapukapsas)
Biotehnoloogia - rakenduslik bioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse vajalike ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks
Antibiootikumide tootmine: takistavad valgusünteesi, rakukesta sünteesi, DNA replikatsiooni, raku membraani lagundamine. Enimakasutatav aktinomütseedid(tetratsükliin)
DNA replikatsioon - DNA kahekordistumine
Kirby-Baueri meetod: ühe bakteriliigi külv Petri tassile, erinevate toimemehhanismidega antibiootikumide lisamine sektoriks jagatud lõikudele, bakterikultuuri kasvatamine termostaadis, erinevate antibiootikumide mõju hindamine antibiootikumide ümber tekkinud puhta ala suurusel alusel
Bakterite abil toodetakse vitamiine; aminohappeid (lõhna- ja maitsetugevdajaid- naatriumglutanaat), toidupaksendajatena(majonees)
Bakterite poolt toodetud ensüümid pesupulbrites lagundavad valke, tärklist ja rasvu
Bakterite ensüüme kasutatakse geenide transpordil(molekulaarbioloogias)
Viirusresistentsete taimede saamine
Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel(Eestis kasutatakse pärmseeni). Etanool - autokütustele; äädikhappe konserveerimisel
Biotõrjel(seenhaiguste tõrje, kahjurputukate tõrje)
Veepuhastuses(biopuhasti). Reovee õhutamine- aeroobsete bakterite paljunemine
Helbelise aktiivmuda teke- helvestele biokile tekkimine- aktiivmuda settimine - anaeroobsete bakterite tegutsemine- rasvhapete, alkoholide, CO2 ja H2 ja metaani teke
Metaan - tootmis- või elamuhoonete kütmine
Metallide eraldamine maagist (raud, uraan )
Elusorganismid koos(sees ja peal) eksisteerivate bakteritega moodustavad normaalse mikrofloora. Kaitsevad ja abistavad. Kõige enam baktereid asub jämesooles(sõltub east ja toidust)
Mikrofloora rikkumine võib toimuda antibiootikumide tarvitamise tagajärjel(kaitseks keefir, biotooted )
Nahal asuv mikrofloora kaitseb võõrbakterite sissetungi eest
Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud
Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid aineid e bakteritoksiine, mis kutsuvad esile kohekahjustusi)
Patogeensed bakterid satuvad organismi: õhk(piisknakkus, tuberkoloos); toit, jook (botulism, salmonelloos ); kontakti teel: nahk, limaskestad (süüfilis); siirutajate abil(putukad, loomad- puukborrelioos ) ja muld ( teetanus )
Leviku teed organismis: vere ja lümfiga(süüfilis), närvikiududega(teetanus ja botulism), levitavad toksiine( difteeria )
Toksiinid on reeglina valgulised aineid ja neil on väga spetsiifiline toime
Virulentsus - haigustekitaja patogeensuse aste(kui ohtlik on)
Kaitse on vaktsineerimine : nõrgestatud või surmatud bakteritega; nõrgestatud toksiinidega
Organismis tekib imuunvastus=aktiivne immuunsus
Passiivne immuunsus= valmis antikehad
Botulism- neurotoksiin, takistab lihaste kokkutõmbeid, surm lämbumise läbi
Teetanus- takistab lihaste lõõgastumist, surm lämbumise läbi
Difteeria- äge kurguinfektsioon, surm lämbumise läbi
Koolera, düsenteeria- äge kõhulahtisus, surm veekaotuse tõttu
Salmonelloos- äge mürgitus
Katk- siberi katk e põrnatõbi: kasutusel biorelvana. Antraksise bakter. Eestis 1962. Louis Pasteur. Yersenia pestis e muhkkatk : närilised, kirbud ; must surm; pole vaktsiini

Egiptus 3500a tagasi
1796 esimene vaktsiin RÕUGETELE- Edward Jenner
Viirushaigused : rõuged, lastehalvatus , ensefaliit, sarlakid , marutaud
1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks
Robert Koch - Kochi kepike - tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja
Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885
Viirused ei ole rakulise ehitusega
Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli.
Väljaspool rakku: viirusosake e virioon e partikkel
Neil puudub igasugune ainevahetus , nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele
Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib.
Nad on ringi rändavad „halvad uudised“
Võimalik jagada kuju ja genoomi järgi(organismi geneetiline materjal)
Kuju järgi – silindrilised, hulktahukalised, silindriline ümbrisega, hulktahukaline ümbrisega, jätketega, lisanditega.
Viirus sisaldab geneetilist materjali, DNA või RNA, mõlemat korraga pole. (Genoomi järgi jaotamine)
Genoomi katab ja kaitseb valguline kest e kapsiid .
Ümbris on pärit peremeesrakust.
Bakteriofaagid(näevad välja nagu tulnukad) – bakteritapjad, nakatab baktereid. Kõigil bakteritel on omad bakteriofaagid.
Bakteriofaagi osad – päis, kaelus, saband, kinnitusplaat. Kõik osad koosnevad valkudest. Alusplaat koos 6 kinnitusniidiga.
Kõik bakteriofaagid on DNA-viirused, asuvad viiruses .
RNA-viirused : tubakamosaiigiviirus ja gripiviirus.
Mõnel viirusel on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakust kaasa toonud .
VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON -
Jagatakse nukleiinhappe alusel -
DNA viirused (herpes, adeno, papiloom jt)
RNA viirused (punetised, puukentsefaliit , lastehalvatus jt) –
Retroviirused – DNA ja RNA viirused, kes paljunevad pöördtrasnskriptsiooni abil
Sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid [satelliitviirused(ainult RNA-molekulid, põhjustavad taimhaigusi), viroidid, prionid(nakkuslikud valgumolekulid, loomsed viirused, inimene k.a)]
Satelliitviirus e virusoid
Viirus – bioloogiline objekt
Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus
Kõige kiiremini mõjub ajule hullulehmatõbi
Bakteriaalsed plasmiidid
VIIRUSTE PALJUNEMINE
Kõikide viirustel on kolme tüüpi geene 1. regulaatorgeenid (viiruse kinnitumisel peremeesraku membraanile ja genoomi sisestamisel rakku hakkavad kõigepealt tööle regulaatorgeenid, mõjutavad peremeesraku ainevahetust nii, et rakk ei tunne ära võõrmolekule ja loevad neid enda omana) 2. replikatsioonigeenid(kindlustavad viiruse genoomi paljunemise e RNA v DNA paljunemine) 3. Struktuurgeenid (samal ajal hakkavad tööle ja nende alusel toodetakse viiruse kapsiidi valke, kindlustavad viirusvalkude sünteesi)
VIIRUSE PALJUNEMISE ETAPID
Kaks võimalust – lüütiline tsükkel või lüsugeenne tsükkel – tuleb töösse pildina, peab ära tundma
Lüütiline tsükkel – 1.ja2. Nakatumine – viiruse kinnitumine peremeesraku membraanile, DNA süstimine peremeesrakku 3. Genoomi tekkimine 4. DNA tootmine 5.Kapsiidi tootmine 6.Toodetakse kokku valmivad viirused – DNA, mida ümbritseb kapsiid 7. Peremeesrakk lõhkeb, vabanevad uued viirused 8. Rakk sureb
Lüsogeenne tsükkel – Läheb üle millalgi lüütiliseks. 1.ja 2. Nakatumine, DNA sisestamine . 3.DNA liitub peremeesraku kromosoomiga 4.Jääb seisma, võib olla seal aastaid. Avaldub siis, kui läheb lüütiliseks. Nt herpesviirus,

HI-viirus e HIV põhjustab AIDS’i – retroviirus
Ameeriklaste kaudu Aafrikast
Bulgaaria /Rumeenia – HIV laste seas
Taimedel on omad viirused e rühmasisesed viirused. Putukatel on omad viirused. Viirused, mis levivad putukate abil on argoviirused(puukentsefaliit, malaaria). Lindudel omad.
TRANSDUKTSIOON – viiruse võime viia ühest rakust teise raku DNA’d

Viirushaiguse kulgemine – 1. Äge nakkus – rakkude surm (lüütiline tsükkel) 2.Peidetud nakkus – sarnane lüsogeensele tsüklile ( huuleohatis ) 3. Krooniline e pidev nakkus – viiruse omadused muutuvad kiiremini, kui organism suudab neid hävitada ( hepatiit , AIDS)
Inimesi nakatavad viirused – herpesviirused, papilloomviirused (DNA viisrused, paljunevad epiteelkoe rakkudes, SOOLATÜÜKAD) paragrippviirused(RNA), rinoviirused , adenoviirused, gripiviirused, enteroviirused (seedehäired, lastehalvatus)

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 169 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

169 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

unicornkid Õppematerjali autor

Konspekt teemal bakterid ja viirused

bakterid viirused viirus organism rakk peremeesraku nakkus tsükkel antibiootikumide vaktsiin bakteriofaagi organismid kapsiid mikrofloora teetanus rakust bakteriofaagid lüütiline tsükkel

Sarnased õppematerjalid

docx

Viirused kokkuvõte, mõisted

6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA

Bioloogia

docx

Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused

Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku DNA - pärilikkusaine, tuum puudub Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi Paljunemine: ● Vertikaalne paljunemine (järglased): Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale (mitoos) ● Horisontaalne ülekanne (generatsioon): Tänu sellele saavad sama generatsiooni bakterid uusi omadusi, Tänu sellele toimub kiire evolutsioon, mis põhjustab nt resistentsust antibiootikumide suhtes. Kasutab sekspiili, et jagada sama generatsiooni bakteritele plasmiide. ● Bakterid liigitatakse kuju järgi: 1) kerabakterid e kokid 2)pulkbakterid e batsillid 3)spirillid e spiraalsed 4)keeritsbakterid e spiroheelid 5)jätkega bakterid e komajad 6) niitjad bakterid ● Bakterid jaotatakse: 1)Autotroofid (fotosüntees) 2)Heterotroofid (aeroobne,

Bioloogia

doc

Bakterid & viirused

Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5

Bioloogia

pdf

Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

Bioloogia

docx

Bioloogia: viirused

sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud

Bioloogia

odt

Viirused ja Bakterid

1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?

Bioloogia

odt

Mikroobide elu

TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine..................................................................................................................4 Bakterite tähtsus looduses....................................................

Puhastusteenindus

doc

Viirused ja bakterid

Viirused ja bakterid Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed,

Bioloogia

Rohkem sarnaseid