Bakterite üldiseloomustus (1)

Q: Kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal?

Vastus leiad õppematerjalist: Bakterite üldiseloomustus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal?

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Agnes Ott
Rühm T11KO
BAKTERID
Referaat
Juhendaja: Heiki Eskusson
Tallinn 2009
Agnes Ott Bakterid
SISUKORD
SISSEJUHATUS....................................................................................................................3

BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................4

BAKTERITE EHITUS.....................................................................................................5

VIBURID ..................................................................................................................6

PIILID .......................................................................................................................6

LIMAKAPSEL.........................................................................................................6

RAKUKEST .............................................................................................................7

RAKUMEMBRAAN ................................................................................................7

TSÜTOPLASMA......................................................................................................7

RIBOSOOMID .........................................................................................................8

NUKLEOID ..............................................................................................................8

SPOORID ..................................................................................................................8

BAKTERITE KUJU.........................................................................................................9

BAKTERID JA KESKKOND.........................................................................................9

BAKTERITE KASV JA PALJUNEMINE....................................................................10

BAKTERITE AINEVAHETUS JA TOITUMINE .......................................................12

AUTOTROOFID JA HETEROTROOFID.............................................................12

BAKTERID JA HAIGUSED.........................................................................................13

KÕHUTÜÜFUS......................................................................................................14

LÄKAKÖHA..........................................................................................................14

DÜSENTEERIA.....................................................................................................15

BOTULISM ............................................................................................................15

TEETANUS ............................................................................................................16

SALMONELLOOSID............................................................................................16

BAKTERITE KASUTAMINE......................................................................................17
KOKKUVÕTE...............................................................................................................18
KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................19
Agnes Ott Bakterid
SISSEJUHATUS
Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Kuid mida kujutavad endast need imepisikesed organismid, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal? Neid leidub nii õhus, vees, mullas kui ka kõigi muude organismide kehas. Kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures alati ei teadvusta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul . Süües, juues ning isegi magades oleme alati ümbritsetud bakteritest.
Haigestudes ei teadvusta paljud meist enesele, et haiguse tekitajaks on enamasti bakter ning mida ta põhjustada võib. Niisamuti ei mõtle me köögivilju hapendades, et seda protsessi viivad läbi just bakterid. Need on vaid üksikud igapäevategevustest, milles bakterid mängivad olulist rolli. Hoolimata oma väikestest mõõtmetest ei tohi me unustada kui tähtsat osa bakterid meie igapäevaelus mängivad.
Käesolev referaat püüabki anda ülevaate sellest millised on bakterid, nende ehitus ja kuju. Mida teevad meile head ja halvad bakterid ning kas nad on meile kasulikud või hoopis kahjulikud. Järgnev peaks meile andma teavet bakteritest, nende liikidest, tähtsusest looduses ja inimeste igapäevases elus.
Agnes Ott Bakterid
1. BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid ehk prokarüoodid. Hoolimata faktist et neil puudub tuum ning nad koosnevad ainult ühest väga väikesest rakust, suudavad bakterid iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Nad on tüüpilised üherakulised eeltuumsed organismid ning kuuluvad koos sinivetikatega eluriiki Procaryota. Bakterite suurus on ligikaudu 0,001-0,003 mm ja seetõttu on neid võimalik vaadelda üksnes mikroskoobi abil. Baktereid leidub igal pool ning neid on väga palju. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui arhebakterid. Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja kest. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena aga üksnes pärisbaktereid. Bakterid, mis elavad aeroobses vees ja mullas ning taimede ja loomade pinnal hingavad aeroobselt nagu inimenegi. On aga baktereid, mida nimetatakse anaeroobseteks hingajateks. Need bakterid suudavad hingata ka ilma hapnikuta. Hingamisel kasutavad nad hapniku asemel näiteks sulfaat- või nitraatioone ja eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme. Bakteritel on äärmiselt suur ökoloogiline tähtsus. Nende elutegevus mängib otsustavat rolli kõigi elusolendite seisukohalt näiteks süsiniku- ja lämmastikuringes. Bakterid teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite korduva kasutamise. Samuti on bakteritel tähtis osa aineringes kus nad on enda kanda võtnud lagundajate ülesanded. Selleks, et bakterid saaksid edukalt oma eesmärke täita ning elus püsida on neil vaja energiat. Toitumine on neil üsna mitmekesine . Lisaks mitmesugustele ühenditele, nagu mineraalained või teisted elusorganismid võivad bakterid energiaallikana kasutada ka valgus – ja keemilist energiat. Kujult võivad bakterid olla väga erinevad: kerajad, pulkjad, niitjad . Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem. Looduses esinevad bakterid üksikult, ahelatena vôi kogumikena. Enamik neist on värvusetud, sinised või punakad. Bakterid liiguvad viburite , lima või looklemise abil ning paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga ka teisi mooduseid. Üldiselt on bakterid erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni.
Agnes Ott Bakterid
2. BAKTERITE EHITUS
Bakterite ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil.
Bakterirakk eksisteerib iseseisva ühikuna, olles organismina võimeline teostama kõiki eluks vajalikke funktsioone: toitumist, hingamist, paljunemist ja teatud keskkonna asustamist;
olema resistentne välistele faktoritele tänu paindlikele geneetilistele mehhanismidele, see tähendab, et bakterirakk on võimeline ellu jääma ka äärmuslikes tingimustes.
Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle.
Paljudel bakteritel on viburid, mille abil nad saavad liikuda. Enamasti on bakteritel üks, kaks või mitu viburit, mis asetsevad tema otsas, külgedel või ümberringi ja annavad bakterile kulgemisvõime. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed - piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Suure osa bakterite rakke ümbritseb liikuv limast kapsel, mis asetseb rakukesta peal ning kaitseb rakku kuivamise eest. Rakukest on enamikul baktereil jäik ning omab on elektrilist pinnalaengut. Rakukesta koostis ja ehitus on eri tüüpi bakteritel erinev. Rakukest kaitseb enda all asetsevat rakumembraani, mille ehitus ei erine oluliselt eukarüootide omast. Rakumembraan on vajalik raku hingamiseks, energia tootmiseks ning sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks. Bakteriraku tsütoplasmas puuduvad mitokondrid , kloroplastid ja Golgi kompleks, esindatud on aga ribosoomid.
Enamikus bakterirakkudes ei ole rakutuum eristatav. Piirkonda bakterirakus, kus paikneb DNA nimetatakse nukleoidiks. Bakterirakus on vaid üks rõngakujuline kromosoom.
DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides.
Agnes Ott Bakterid
2.1 VIBURID
Bakterid on varustatud ühe või mitme viburiga, mille läbimõõt on 20-30 nanomeetrit ja pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit. Viburiga bakteri liikumiskiirus on kuni 200mm/s.
Viburid koosnevad kontraktiilsest proteiinist – flagelliinist ning võimaldavad bakterite liikumist. Viburitega bakterid võivad mõne välisteguri mõjul viburid kaotada. Mehhaaniliselt on viburid kergesti eemaldatavad, kuid tekivad ruttu, 3-6 minuti järel, uuesti. Vibur kinnistub bakteriraku kehale konksu ja basaalkehakese abil. Viburi moodustumisest võtab osa üle 40 geeni. Viburite esinemine või puudumine on oluline tunnus bakterite fenotüübilises klassifikatsioonis. Bakteri viburite arvu ja paiknemise põhjal eristatakse monotrihhe, monopolaarseid polütrihhe, bipolaarseid polütrihhe ja peritrihhe. Viburid puuduvad tavaliselt patogeensetel bakteritel.
2.2 PIILID
Piilid ehk fimbriad on viburitest tunduvalt lühemad bakterirakule kinnitunud valgulised karvataolised struktuurid , mis aitavad bakterirakul kleepuda tahkele pinnale, seostuda üksteisega või vahetada geneetilist informatsiooni. Bakteriraku piilid kindlustavad bakterite kinnistumise peremeesrakkudele ja soodustavad DNA vahetust bakterite konjugatsioonil, neile kinnituvad ka bakteriofaagid.
Piilid koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin.
Üldjuhul on bakterite piilide ülesandeks adhesioon .
2.3 LIMAKAPSEL
Paljude bakterite rakkudel on rakukesta ümbritseb liikuv limast kapsel, mis kaitseb bakterirakke kuivamise ja antikehade eest. Limakihil on ka tähtis osa mikroobide kinnistumises mitmesugustele pindadele, sealhulgas ka organismide rakkudele.
Agnes Ott Bakterid
2.4 RAKUKEST
Bakterirakke ümbritseb tihe, jäik ning tugev rakukest. See annab rakule kuju, ümbritseb ja kaitseb membraani ning väldib antikehad pääsemist rakku. Rakukesta koostis on eri tüüpi bakteritel erinev. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Grampositiivsete bakterite rakukest koosneb paljudest peptidoglükaani kihtidest. Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem.
2.5 RAKUMEMBRAAN
Rakumembraan katab bakteriraku tsütoplasmat. Bakteriraku membraani ehitus ei erine oluliselt eukarüootide omast. Rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse ning laseb rakku valikuliselt aineid. Läbi rakumembraani eritatakse rakust välja ka jääkained.
Nii grampositiivsete kui ka gramnegatiivsete bakterite membraani põhikomponentideks on fosfolipiididest ja glükolipiididest koosnev lipiidne kaksikkiht , mis sisaldab erinevaid valke. Rakumembraani üheks funktsiooniks on ensüümide eritus , molekulide transport ja energia tootmine. Molekulide transport läbi membraani toimub graamnegatiivsetel ja grampositiivsetel bakteritel erineva strateegia abil. Gramnegatiivsetel bakteritel on lisaks rakumembraanile veel välismembraan.
2.6 TSÜTOPLASMA
Bakteriraku tsütoplasma on liikumatu, läbipaistev, poolvedel, sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid. Tsütoplasma sisaldab raku ehituselemente ning mitmetel bakteritel ka varuaineid. Seal asuvad ka mitmed lahustunud ensüümid erinevatele metabolismi tsüklitele ja vajalikud substraadid nagu aminohapped , suhkrud ningvitamiinid. Tsütoplasmas paiknevad ka mitmed rakule elutähtsad organellid ja rõngaskromosoom. Olenevalt bakterite liigist võivad tsütoplasmas olla mitmesugused spetsiaalsed struktuurid.
Agnes Ott Bakterid
2.7 RIBOSOOMID
Bakterite ribosoomid erinevad kõrgemate organismide ribosoomidest, seda nii suuruselt kui koostiselt. Bakteriraku ribosoomid on kerajad moodustised mis sisaldavad RNA-d ja proteiine. Ribosoomides toimub valgusüntees ning nad asendavad mitokondreid. Ühinedes moodustavad ribosoomid polüsoome. Aktiivselt kasvavas bakterirakus on rohkesti ribosoome, kuni 15 000.
2.8 NUKLEOID
Piirkonda bakterirakus, kus paikneb DNA nimetatakse nukleoidiks. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterirakus on vaid üks rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal. Enamikul bakteritel on kromosoomile veel lisaks täiendavaid väiksemaid DNA rõngasmolekule – plasmiide.
Plasmiid on bakterirakus esinev väike iseseisev DNA rõngasmolekul, mis määrab mitmesuguseid raku omadusi ja milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Reeglina on plasmiide rakus mitu koopiat . Neil paiknevad geenid, mis pole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud tingimustes osutuvad kasulikeks.
2.9 SPOORID
Spoorid ehk eosed on osade bakterite moodustatud kapslid , ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride põhiaineks on genoomi DNA, mis on resistentne kuivamisele, kuumusele ning ensüümide toimele. Seetõttu võivad bakterid eostes säilida elusatena koguni mitmeid sajandeid. Bakterite spoorid suudavad üleelada väliskeskkonna tingimused nagu, kõrge ja madal temperatuur, vee- ja toitainete puudus ja kõrge osmootne rõhk. Eoste hävitamiseks kasutatakse kiiritamist ja keetmist. Toiduaineid võib ka marineerida, kuivatada, külmutada või pastöriseerida.
Agnes Ott Bakterid
3. BAKTERITE KUJU
Bakteriliike on erinevaid ning nende rakud on erineva suurusega 0,5 – 3 mm. Haigusetekitajad bakterid on tavaliselt suuremad kui ohutud bakterid. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad, mille suurus on 0,1 - 0,3 mm .
Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks:

Kerabakterid ehk kokid (coccus) - (diplokokid, tetrakokid, sartsiinid, streptokokid)
Pulkbakterid ehk batsillid (bacillus)
Spiraalsed bakterid ehk sprillid (spirillum)
Keeritsbakterid ehk spiroheedid (spirochaetum)
Jätketega bakterid ehk vibrioonid (vibrio)
Niitjad bakterid

Kui kera- ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Pulkbakteritel võivad moodustuda lühemad või pikemad ahelad. Mõned bakterid moodustavad palja silmaga nähtavaid viljakehi. Need on eredalt värvunud ja limased. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast.
4. BAKTERID JA KESKKOND
Kõik elusorganismid vajavad eksisteerimiseks vähemal või rohkemal määral talle soodsaid elutingimusi, nii on see ka bakteritega . Hoolimata sellest, et bakterid on äärmiselt vastupidavad ning võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, mõjutavad nende elutegevust mitmed keskkonnategurid . Peamisteks teguriteks mis baktereid, nende levikut ning elu mõjutavad on temperatuur, soolsus , pH tase ning kiirgus. Enamik bakteritest eelistab mõõdukat temperatuuri. Bakterite jaoks on soodsaimaks temperatuuriks 20° - 30° C. Parasiitseile ning patogeenseile baktereile on sobivaimaks temperatuuriks üldjuhul peremeesorganismi kehatemperatuur. Olulised on ka soolsus ning eelistatult neutraalne pH. Kiirgus mõjub enamikele bakteritele kahjulikult ning võib nad isegi tappa. Sarnaselt inimestega on ka bakterite hulgas neid kes tulevad toime ekstreemsetes tingimustes.
Agnes Ott Bakterid
Bakterite hulgas eristatakse eraldi rühma - ekstremofiile, kes kuuluvad enamasti arhede hulka ning taluvad suurepäraselt äärmuslikke keskkonnatingimusi.
On baktereid, kes võivad elutseda keskkonnas, kus temperatuur on 0-10 kraadi ja baktereid, kes taluvad väga kõrget temperatuuri 50-70 kraadi.
Enamik baktereid ei talu valgust. Baktereid ja teisi mikroorganisme ümbritseva keskkonna võib jagada mikro - ja makrokeskkonnaks.
5. BAKTERITE KASV JA PALJUNEMINE
Bakterite kasvuks nimetatakse ühe bakteriraku võimet sünteesida oma raku komponente ja assimileerida energiat, mille tulemuseks on tema suurenemine ja järgnev pooldumine .
Bakterite kasvuks ning paljunemiseks on vaja neile soodsaid tingimusi. Enamasti on nendeks tingimusteks neutraalne või aluseline keskkond, õhuniiskus, keskkonnas olemasolev toitainete hulk, toitainete konsentratsioon ning temperatuur.
Sobiv temperatuur on kõigi bakterite jaoks erinev, seepärast jaotatakse nad rühmadesse.
Paljunemiseks sobiva temperatuuri põhjal eristatakse kolme bakterite gruppi.

Külmalembelised ehk psührofiilsed bakterid → optimaalne temperatuur -4+10 vahel.
Kesklembelised ehk mesofiilsed ® optimaalne temperatuur +20°…+40°C vahel.
Soojalembelised ehk termofiilsed ® optimaalne temperatuur +50°…+70°C vahel.

Soodsatel tingimustel paljunevad bakterid ülikiiresti, iga 20-30 minuti järel.
Nii võib lühikese aja, näiteks ööpäeva jooksul ühest bakterist saada 16,5 miljonit uut bakterit . Seda võime täheldada näiteks mahla või mõne muu joogi käärimisel.
Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 000 000 000 000 bakterit (140 triljonit). Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea lõpeksid bakterite toiduvarud ja koguneksid mürgised jääkained, nii et teatud aja möödudes bakterite paljunemine pidurdub.
Kuna bakterirakk on väga väike, on iga üksiku raku kasvu väga raske uurida.
Seetõttu kirjeldatakse tavaliselt populatsiooni kasvu.
Agnes Ott Bakterid
Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Pooldumise käigus moodustavad bakterid pesa ehk koloonia, mis on silmaga nähtav. Toimuvad ka kolme tüüpi sugulised protsessid – transformatsioon , transduktsioon ning konjugatsioon.
Bakterite paljunemine toimub geomeetrilises progressioonis - 2, 4, 8, 16 bakterirakku.
Pooldumise eel toimub rakuainete süntees ja DNA replikatsioon . Bakteriraku pooldumine algab sellest, et bakter kasvab oma pärilikult määratud pikkuseni. DNA replikatsiooni tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi.
Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku.
Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid. Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii,
et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat . Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks.
Generatsiooniaeg on katseklaasis ja päriselus täiesti erinev. Enamike bakterite generatsiooniaeg on soodsates tingimustes, üldjuhul katseklaasis, on 1-3 tundi. Looduses on bakterite generatsiooniajad pikemad – 24 tundi ja isegi kauem.
Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on ka teisi võimalusi.
Niitjad bakterid saavad paljuneda nii niiditükikestega kui ka niidist eralduvate liikumisvõimeliste paljunemisrakkudega. Aktinomütseedid on bakterid, mille kuju ei mahu kuue bakteritele tüüpilise kujurühma alla. Aktinomütseedid moodustavad tahkel pinnal kasvades substraadiniidistiku. See koosneb harunenud niitidest e. hüüfidest.
Mõnedel bakteritel on täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, mille käigus ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil ning neil on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist.
Sellest hoolimata on neil alati säilinud ka paljunemine hormogoonide abil. Osadel bakterirühmadel nagu Hyphomicrobium esineb ka pungumist.
Maailma suurimal teadaoleval bakteril (kuni aastani 1999) Epulopiscium fishelsoni'l arenevad tütarrakud aga emasorganismi sees ning hiljem väljuvad emabakteri piludest, põhimõtteliselt on tegu "sünnitajabakteriga". Bakterid on võimelised paljunema peaaegu kõikjal.
Agnes Ott Bakterid
6. BAKTERITE AINEVAHETUS JA TOITUMINE
Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid - metabolism .
Ainevahetusena kirjeldatakse kahte teineteisega tihedalt seotud protsessi: anabolismi ja katabolismi. Bakter muudab toitaineid endale sobivaks katabolismi reaktsioonidega ja ehitab anabolismi reaktsioonides üles bakteriraku. Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga - osmoosselt ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Bakterid vajavad toitaineid ka selleks, et hankida biosünteesireaktsioonideks vajaminevat energiat. Energia salvestatakse rakus ATP-na. Toitumiselt ja ainevahetuselt võib baktereid paigutada väga ulatuslikku astmestikku. Bakterite toitumist iseloomustatakse põhiliselt selle järgi, mida nad kasutavad energia- ja süsinikuallikana. Süsiniku vajaduse järgi jaotatakse bakterid edasi 4 gruppi. Energiaallikate alusel jaotatakse bakterid organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks.
6.1 AUTOTROOFID JA HETEROTROOFID
Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud substraadid ise, enamasti redutseerivad nad oksüdeerunud anorgaanilisi ühendeid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas (CO2). Autotroofideks on bakterite hulgas näiteks tsüanobakterid. Enamik bakteritest on heterotroofid. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid nad saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist, neid nimetatakse kemoheterotroofideks. Kemoheterotroofid vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat orgaanilist substraati.
Nad kasvavad hästi näiteks aminohappeid, suhkruid ja vitamiine sisaldavatel söötmetel. Samuti suudavad nad lagundada naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Heterotroofide hulka kuuluvad ka sellised bakterid, mille loomulikuks elukeskkonnaks on inimese organism.
Agnes Ott Bakterid
7. BAKTERID JA HAIGUSED
Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid.
Haigusi põhjustavad bakterid, kes elavad parasiitidena elusorganismides.
Tõvestavate bakterite põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa. Nad osalevad käärimisprotsessides, lämmastiku ringkäigus looduses ja roiskumisprotsessides. Inimesele tõvestavad bakterid tekitavad näiteks difteeriat, kõhutüüfust, pidalitõbe, tuberkuloosi, teetanust ja katku. Erinevalt viirushaigustest saab bakteriaalseid haigusi ravida antibiootikumidega ning abi on ka vaktsineerimisest.
Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Alati ei piisa haigestumiseks haigustekitaja sattumisest organismi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismi normaalne mikrofloora asub võitlusesse haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, juhul kui võidab haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine ning võitlus tõvestava bakteriga toimub terve haiguse vältel. Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selleks, et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigusi põhjustavad bakterid levivad õhu ja siirutajate kaudu. Õhu kaudu levivad bakterid suudavad elada mõnda aega õhus ning sattuda terve inimese organismi sissehingamisel. Eriti suur oht haigestuda õhu kaudu levivatesse haigustesse on olla köhiva või aevastava haige läheduses. Selliselt levivateks haigusteks on läkaköha, difteeria ja tuberkuloos. Nende haiguste vastu aitab vaktsineerimine . Nakkushaigused levivad ka suu kaudu. Nii levivad näiteks soolenakkushaigused ja bakteriaalsed toidumürgitused. Viimased on ägedalt kulgevad nakkushaigused, mis tekivad pisikutega või nende toksiinidega saastunud liha, kala, piima- ja köögiviljasaaduste toiduks tarvitamisel. Siirutajateks nimetatakse loomakesi, kes kannavad edasi üht või teist haigust. Bakterihaigused võivad levida väga erinevate siirutajate kaudu.
Agnes Ott Bakterid
7.1 KÕHUTÜÜFUS
Kõhutüüfus on äge nakkushaigus , mille tekitajaks on kõhutüüfuskepike. Bakter on väliskeskkonnas suhteliselt hea vastupanuvõimega ning püsib väljaspool inimese organismi pikalt eluvõimelisena, heitvetes kuni 14 päeva, seisvas vees kuni 30 päeva.
Suhteliselt kaua on ta eluvõimeline köögi- ja puuviljadel (5-20 päeva). Kõrge temperatuuri suhtes on ta hästi tundlik – hävib keetmisel momentaalselt. Kuumutamist talub siiski võrdlemisi hästi, hävides alles 30 minuti möödudes. Desinfitseerivad ained hävitavad tekitaja kohe. Kõhutüüfuse nakkusallikaks on haige inimene või pisikukandja. Eriti ohtlikud on pisikukandjad, kes ise on küll terved , kuid eritavad väljaheitega haigustekitajaid. Bakterid satuvad suu kaudu seedetrakti , kus toimub nende paljunemine. Edasi tungivad tekitajad verre. Sellest tingituna erituvad nad väliskeskkonda nii väljaheite kui ka uriiniga. Kõhutüüfus kulgeb tsükliliselt ja kestab tavaliselt kuu aega. Kaks kuni kolm päeva enne palaviku ilmumist võivad esineda nõrkus, peavalu, isutus. Edasi tõuseb temperatuur astmeliselt, ulatudes esimese nädala lõpuks 39-40 °C-ni. Temperatuur püsib kõrgena kuni 2 nädalat ja alles 4. nädala lõpuks normaliseerub. Kõhutüüfuse profülaktikas on kõige tähtsamad sanitaarhügieenilised. Elanikkonnale on vaja tagada kvaliteetne joogivesi, kanalisatsioonitrassid ja bioloogilise puhastuse süsteemi töökindlus.
7.2 LÄKAKÖHA
Läkaköha on äge nakkushaigus, mille iseloomulikuks tunnuseks on kramplikud köhahood, mis sageli lõpevad oksendamisega. Läkaköhatekitajateks on läkaköhakepike, mis hävib suhteliselt kiiresti väljaspool organismi. Otsene päikesevalgus surmab bakteri 1 tunni jooksul. Läkaköha on piisknakkus ja haigus antakse edasi õhu kaudu. Nakkusallikaks on haige inimene. Haiguse arengus eristatakse 3 perioodi: katarraalne , spastiline ja haiguse lahenemise periood. Haigel võib esineda nohu, tal on tugevnevad köhahood, mis sageli tulevad öösiti ning võivad muutuda kramplikuks. Keskmiselt kestab läkaköha kuni 3 nädalat, kusjuures köhahood järk-järgult vähenevad ja lõpuks vaibuvad. Profülaktikas kasutatakse kaitsesüstimist.
Agnes Ott Bakterid
7.3 DÜSENTEERIA
Düsenteeria on äge nakkushaigus, mida tekitavad düsenteeriabakterid. Nakkus tabab esmalt jämesoolt. Düsenteeria on üks maailmas levinumaid soolenakkusi. Düsenteeriatekitajate vastupidavus väliskeskkonnas on suhteliselt suur. Nad püsivad eluvõimelistena maapinnas 3 kuud, heitvetes kuni 45 päeva. Temperatuur 60 °C surmab tekitajad 10 minutiga ningkeetmine momentaalselt. Düsenteeria nakkusallikaks on haige inimene või düsenteeria pisikukandja. Haigustekitajad satuvad seedetrakti suu kaudu ja nende paljunemine toimub jämesooles. Väliskeskkonda satuvad haigustekitajad ainult väljaheitega. Nakkuse mehaanilisel edasiandmisel etendavad teatavat osa kärbsed. Nende jalgade ja tiibade küljes säilivad düsenteeriakepikesed mitme päeva jooksul eluvõimelistena. Haigus hakkab sageli ägedate kõhuvaludega, peavalu, oksendamisega. Palavik on harilikult mõõdukas, kuid mõnikord tõuseb siiski 39-40 °C-ni. Profülaktika on sama kui kõhutüüfusel.
7.4 BOTULISM
Botulism on äge raske kuluga toidumürgitus. Seda põhjustab botulismibakteri poolt produtseeritud toksiin , mis kutsub esile raske närvihalvatuse nähtudega haigestumise. Botulismibakter on aeroobne ja moodustab eoseid. Ühtlasi eritab ta väga tugevat mürki – eksotoksiini, mis põhjustab mürgituse. Bakter paljuneb ja eritab toksiini kõige intensiivsemalt temperatuuril 28-35 °C. Botulismitoksiin on üks kangetoimelisemaid mürke, juba 0,3 mg mürgi sattumine organismi on inimesele surmav. See toksiin lõhustub ja muutub kahjutuks
90 °C juures alles 40 minuti möödumisel ning keetmisel 15 minuti pärast.
Botulismi nakkusallikaks on loomad, linnud ja inimene. Inkubatsiooniperiood on lühike, kestab tavaliselt 12-36 tundi. Haigus algab iiveldusega, valudega rindealuses piirkonnas, nõrkusega, sageli külma higi ilmumisega. Iseloomulik sümptom on kahelinägemine. Neelamine on häiritud. Profülaktikas on kõige olulisem kahtlase toidu hävitamine ja toiduainete nõuetekohane hoidmine ja tootmine.
Agnes Ott Bakterid
7.5 TEETANUS
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on ka äge nakkushaigus, mis tekib haigustekitaja tungimisel organismi mitmesuguste traumade, kriimustuste ja marrastuste puhul. Teetanusehaige ei ole nakkusohtlik . Iseloomulikeks sümptoomideks on krambid, mida põhjustab haigustekitaja poolt produtseeritud mürkainete kahjulik mõju pea- ja seljaajule. Haigetest sureb 85-87%.
Tekitajaks on anaeroobne bakter, mis moodustab eoseid. Nad on raskesti hävitatavad ja seega väga levinud, eriti maapinnas. Vigastamata naha ja limaskesta kaudu ei ole teetanusse nakatumine võimalik. Ligi 85 % nakatumise juhtudest on põhjustatud pisitraumadest. Haigestumine tekib haavas paljunevate mikroobide poolt energeetiliselt produtseeritava mürgi imendumise tagajärjel. esimesteks nähtudeks on raskendatud mälumine ja suu avamine . Edasi levib kramp üle kogu keha ja lõpptulemuseks on surm.
Tänu kaitsesüstimisele on haigusnähtude esinemine väga harv.
7.6 SALMONELLOOSID
Salmonelloos on äge nakkushaigus, mis kahjustab maosooletrakti ja mille tekitajateks on Salmonella sugukonda kuuluvad bakterid.
Salmonellad on väliskeskkonnas suhteliselt vastupidavad. Temperatuuril 70 °C hävivad 5-10 minuti jooksul. Lihatükis 10-11 cm sügavuses kannatavad salmonelloosi bakterid aga isegi keetmist. Inimene nakatub salmonelloosi saastunud liha, lihasaaduste või munade tarvitamisest. Soojas hoitavates lihaproduktides paljunevad salmonellad intensiivselt.
Eriti ohtlikud on kotletid , frikadellid, kapsarullid ning teised sarnased tooted. Väga ohtlikud on toored pardimunad, sest need on tavaliselt 100%-liselt salmonelladest saastunud.
Üldiselt on haiguse algus äge ning see toob endaga külmavärinad, kehatemperatuuri 38-40 °C, valud kõhus, iiveldus , kõhulahtisus. Kestab umbes 5 päeva ja kaitsesüstimist ei tehta .
Agnes Ott Bakterid
8. BAKTERITE KASUTAMINE
Tänapäeval kasutatakse baktereid enamasti puhaskultuuridena, see tähendab vaid ühest bakteriliigist koosnevate kultuuridena, et saada soovitud koostise ja omadusega toodet.
Mõnedes mikrobioloogilistes protsessides nagu, reovee puhastus, komposteerimine pole vaja baktereid lisada, sest reovesi ja komposteeritav materjal sisaldavad neid juba piisavalt.
Paljud bakterid sünteesivad antibiootikume – aineid, mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgusünteesi, rakukesta sünteesi, DNA replikatsiooni või transkriptsiooni. Kõige olulisem antibiootikumide tootja on aktinomütseed. Bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine, mille keemiline süntees oleks liiga kulukas. Baktereid kasutatakse ka aminohapete tootmiseks. Bakteritel on suur tähtsus toiduainete tööstuses, kus neid lisatakse kastmepulbritele, pakisuppidele, pajaroogadele ja veel teistelegi toodetele. Baktereid kasutatakse ka toidupaksendajate ja ensüümide tööstuslikul tootmisel ( kreemid , sulatatud juust, majonees ). Bakterite abiga toimub ka kääritamine. Erinevad bakterid on inimest või ja juustu valmistamisel aidanud juba ammu enne seda, kui me üldse midagi sellistest organismidest nagu bakterid teadsime. Bakterid etendavad väga olulist osa juustu, keefiri ja veiniäädika valmistamisel, naha parkimisel ning linaleotamisel.
Tööstuse leiavad kasutamist ka bakterite poolt sünteesitavad ensüümid. Lisaks saab bakterite abil toota ka orgaanilisi happeid ja etanooli. Bakterid on suurteks abilisteks ka põllumajanduses ning heitvete puhastamisel. Õhulämmastikku siduvaid mügarbaktereid kasutatakse liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustumist taimedel. Bakterid mängivad väga olulist rolli ka tööstuslike ja olmeheitvete puhastamisel. Reovett õhustatakse, et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline aktiivmuda, mille pinnale moodustub biokile, kuhu lisaks bakteritele kuuluvad ka seened ja algloomad.
Kokkuvõtvalt kasutatakse baktereid antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin), vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12),
aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdajad,toidulisand), toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust), ensüümide tootmisel ( pesupulber ), orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus ), mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena ning heitvete puhastamisel.
Agnes Ott Bakterid
KOKKUVÕTE
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt kasvada ja äärmiselt kiiresti paljuneda. Bakterite paljunemine toimub peamiselt pooldumise teel ning neile sobivas temperatuuris. Bakterid on erakordselt vastupidavad, nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni.
Enamik bakterid ei tee elusolenditele kahju ning on looduses eriti tähtsad ning tööstuses lausa asendamatud. Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks, mida omakorda vajavad kasvamiseks taimed. Mõned bakterid on inimestele kahjulikud, teised jälle kasulikud.
Eelnenust saab teha järelduse, et ükskõik kus me ka poleks, või millega kokku ei puutuks, puutume me alati kokku ka bakteritega, sest nad ümbritsevad meid kõikjal. Hoolimata faktist, et nad on meie silmade jaoks nähtamatud, on nad meid ümbritsenud aegade algusest saati ning neid kõikjal. Bakterid elutsevad nii meie sees kui ka meid ümbritsevas keskkonnas. Unustada ei tohi ka seda, et need imepisikesed organismid võivad oma väiksusest hoolimata meie tervisele märkimisväärset kahju tekitada või meid isegi tappa. Seepärast tuleb järgida elementaarseid hügieeninõudeid ning enesele teadvustada milleks bakterid võimelised on.
Ühiskonna bakterite alane teadlikkus on üsna madal. Seega peaks inimesi järjest rohkem informeerima bakteritega kaasnevatest riskidest ning ka hüvedest.
See, et me baktereid ei näe ei tähenda et neid meie ümber ei ole.
Agnes Ott Bakterid
KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti Entsüklopeedia nr. 1, Tartu: Loodus, 1939
L. Colvin, E. Speare Laste looduseentsüklopeedia. Usborne Publishing Ltd, 1996
TEA laste – ja noorteentsüklopeedia, I köide. Tallinn: TEA Kirjastus, 2007
http://alorents.googlepages.com/bakterid (24.10.2009)
http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/bf1.ht m (24.10.2009)
www.ebu.ee/esitlus/Bakterid.ppt (24.10.2009)
http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid (24.10.2009)
www.hev.edu.ee/get/128/Bakterid (24.10.2009)
http://www.koolielu.ee/pages.php/03100102?txtid=2071 (24.10.2009)
http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/haigus.ht m (24.10.2009)
http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/lagunemine.htm4.10.2009
http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/bakterid1.ht m(24.10.2009)
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/bakterid_viirused_markuskiili.ht m 24.10.2009
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loodus/2bakterid.htm4.10.2009
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-4-2.ht m
http://www.slideshare.net/chryssy/bakterite-paljunemine-ja-ainevahetus (24.10.2009)
http://www.slideshare.net/helina20/bakterid (24.10.2009)
http://www.slideshare.net/MeeliSonn/bakterid-286489 (24.10.2009)
http://web.zone.ee/loodusop3/bakterid.html (24.10.2009)
20

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 103 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

103 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Mis on bakterid ja milline on nende ainevahetus ?

Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab

Bioloogia

doc

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades

Bioloogia

doc

Bakterite üldiseloomustus ja ehitus

mõtesta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Kui me puudutame ükskõik missugust eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle kunagi selle peale, et nüüd ma puudutasin bakterit. Kui me haigeks jääme, siis räägime, et meie sees on mingi haiguse pisik, aga tegelikult on seegi ju bakter, mis meie sees haiguse tekitas. Samuti ei mõtle me kurke või kapsaid hapendades, kuidas mingid bakterid seal purgis nende kapsaste ja kurkidega ,,tegelema hakkavad". See lihtsalt on nii, et paneme kurgid purki ja keedetud soolvee peale ning hapukurgid ongi valmis ilma, et me juurdleksime selle üle, kuidas bakterid neid kurke hapendavad

Bioloogia

odt

Millal avastati bakterid?

8. Milleks on vajalikud fimbriad ehk piilid? Piilid ehk narmastik ehk fimbriad on vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 9. Kuidas elavad bakterid üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi? Rakukest ja rakumembraan. Mõndadel ka eos ja kapsel. 10. Oska joonistada või jooniselt leida bakteriraku ehituslikke osasid (organelle). 11. Kuidas jaotatakse baktereid kuju joonista!, 13. Bakterite suurus? Patogeensete bakterite eripära? Bakterite keskmine suurus on 0.3-0.5mikromeetrit, väiksemad on 0.1-0.3. Patogeensed bakterid on on ohtlikud sest võivad lõppeda surmaga 14. Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine; aseptika ja antiseptika? Sterilisatsioon kõikide mikroorganismide hävitamine. Desinfitseerimine haiguskteikitajate mikroorganismide hävitamine. Aseptika mikroorganismide hävitamine füüsikaliste meetoditega (temperatuur). Antiseptika keemiliste vahendite

Bioloogia

docx

Bacteria - kreeka sõnast bakteria

Bakter Bakterid (Bacteria; kreeka sõnast bakteria 'kepp, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid(Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil,

Bioloogia

docx

Mikrobioloogia I konspekt

September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaaniline tegevus · Meteoriitide rünnakud

Mikrobioloogia

docx

Bakterid ja viirused

Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge)

Bioloogia

docx

Mikrobioloogia I eksam

o Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda peptiididest (uuem hüpotees) o Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (1 ots hüdrofiilne, 2. hüdrofoobe) on võimelised assambleeruma agregaatideks (nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks). Selle peptiid on nagu membraanne fosfolipiid (tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba) Stromatoliidid vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on noormad kui 3 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem. Hapniku kagunemine atmosfääris ja tsüanobakterid hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumisega (u 2,5 mlrd aastat) ja elutegevusega

Bioloogia

Rohkem sarnaseid