mõtesta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Kui me puudutame ükskõik missugust eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle kunagi selle peale, et nüüd ma puudutasin bakterit. Kui me haigeks jääme, siis räägime, et meie sees on mingi haiguse pisik, aga tegelikult on seegi ju bakter, mis meie sees haiguse tekitas. Samuti ei mõtle me kurke või kapsaid hapendades, kuidas mingid bakterid seal purgis nende kapsaste ja kurkidega ,,tegelema hakkavad". See lihtsalt on nii, et paneme kurgid purki ja keedetud soolvee peale ning hapukurgid ongi valmis ilma, et me juurdleksime selle üle, kuidas bakterid neid kurke hapendavad
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
23S rRNA- suurem kui 16S rRNA. Bakterite nimetused Soolekepike (Escherichia coli) Heinapisik (Bacillus subtilis) Kochi kepike (tuberkulooskitekitaja; Mycobacterium tuberculosis) Hellusebakter (Lactobacillus fermentum ME3) Kooleratekitaja (kooleravibrioon, Vibrio cholerae) Botulismitekitaja (Clostridium botulinum) Düsenteeriatekitaja (Shigella dysentheriae) Gonokokk (gonorröatekitaja; Neisseria gonorrhoeae) Lihasööja bakter (Streptococcus pyogenes) Nimetus tekitatakse avastaja järgi/bakteri omaduste põhjal. (Pasteurella- Pasteur, Planctomyces- plankton (hõljum) + seen (pungus)) Thiothrix- niite moodustab bakter, rakkudesse ladestuvad väävliterad. Thiomargarita- väävel+pärlikujuline. Suurimate mõõtmetega bakter. Ectothiorhodospira halophila phila- meeldib halo- sool ecto- välis- thio- väävel rhodo- punane spira- spiraalne Bakterite suurus- mõni mikromeeter. 1/1000 mm= µm
Hävivad küll nõrgemad, kuid tugevamad koguvad ja muudavad end. Et veel pidurdada seda valitsevat "moevoolu" (bakterite täielikku hävitamist) peaks inimesed teadma, kes on nende vastasteks ja selleks avaneb neil hea võimalus lugedes järgnevat uurimustööd. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
m ürgid m õjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele ( maks, neerud), raske matel
juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga ( kuni 12 tundi). Peale esi m esi s ü mpto m eid
kaob teadvus, kra mbid--sur m.
SEENTE TÄHTSUS
Organismi rühm ja liik Kromosoomide DNA milj aluspaari
arv
valkude hulga kasv, organellide moodustumine, tuumamebraani moodustumine. 18. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid. Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Kloroplastis on oma ribosoomid (70S tüüpi) ja rõngaskromosoom. Tänapäevane mitokonder on sarnane bakteriga. Mitokondris on oma rõngaskromosoom ja 70S tüüpi ribosoomid. Mitokonder jaguneb eukarüootse rakus autonoomselt, samamoodi nagu bakter, selles osaleb FtsZ valk. III 19. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks),
Kõik kommentaarid