DNA, RNA, Süsivesikud, Veefunktsioonid (0)

BIOLOOGIA I
Vee funktsioonid organismides
Vee funktsioonid molekulaartasandil

• Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis .
  
• Hydrofoobsed-ei lahustu vees( rasvad , 6lid, t2rklis).
  
• Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool).
  
• Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik.
  
• Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent . Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis  Glykoos.
  
• Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest.
  
• Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis.
  

Vee funktsioonid raku tasandil

• Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi.
  
• Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena.
  
• Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori.
  
• Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
  

Vee funktsioonid organismi tasemel

• Vesi kindlustab organismide ringe -elundkondade t66( veri , lymf).
  
• Termoregulatsioon , vee aurumine jahutab keha.
  
• Loomad higistavad, taimedel transpiratsioon (vee aurumine) 6hul6hede kaudu.
  
• Kaitsefunktsioon- pisarad v2hendavad h66rdumist ja k6rvaldavad v66rkeha.
  
• Liigesev6ie v2hendab h66rdumist.
  
• Imetajatel kaitseb loodet-vesikest e. Amnion , mis hoiab yhtlast temperatuuri, kaitseb mehaaniliste m6jutuste eest,v2hendab h66rdumist, kaitseb loodet kuivamise eest, v2hendab raskusj6u m6ju.
  
• Viljastumine kas vees v6i vett sisaldavas limas .
  

Vee funktsioonid 6kosysteemi tasandil

• Vesi on organsmide elupaik ja keskond .
  
• Vesi on organismidele arengu ja leviku keskkond.( kahepaiksed koevad, taimede seemned ja viljad levivad vee vahendusel).
  
• Vesi kujundab kliimat( veeringe , sademed, hoovused ).
  

J22 ja elusorganismid

• J22 on elusorganismide jaoks hukutava toimega.
  
• J22kristallid l6huvad rakustruktuure.
  
• J22tumisel organismide vee sisaldus v2heneb.
  

Organismide kaitse j22 vastu

• Taimedel rakumahlade suhkrustumine( suhkrulahus j22tub madalamal temperatuuril kui vesi).
  
• Loomades on „ antifriis “-tyypi valgud , mis hoiavad kehavedelikku kylmumast.
  
• Taimedest on sellised valgud kevadlilledel.
  

Anorgaanilised yhendid

• P6hibioelemendid e. Organogeensed elemndid e. makroelemendid on C, H, N, O, P, S
  
• SYSINIK- keskne eluelement, elu p6hineb sysinikyhenditel(valgud, rasvad, sysivesikud).
  
• CO2- fotosynteesi l2hteaine, tekib hingamisel, k22rimisel.
  
• VESINIK - mida rohkem on yhendis vesinikku, seda energiarikkam on yhend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, sysivesikud)
  
• HAPNIK- oksydeerija e. Kindlustab hingamise
  
• Suhtelt hapnikusse jaguneb elu: 1) anaeroobid- ei kasuta O2 2) aeroobid - kasutavad O2
  
• L2MMASTIK- esineb valkude aminohapetes, ATP-s nukleiinhapetes, esineb vitamiinides ja alkaloidides.
  
• FOSFOR - leidub nukleiinhapetes, P t6stab yhendi reaktsiooniv6imet, ATP( adenosiintrifosfaat ) salvestab energiat-makroergiline yhend.
  
• V22VEL- leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides.
  
• Na+/K+ -Naatrium on rakuv2line element, rakus on teda v2he. Kaalium on rakusisene element, v2ljaspool on teda v2he. Need reguleerivad vee tasakaalu, n2rviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning tanspordiprotsessid raku tasandil.
  
• Mg2+- klorofyllis keskne element. Kuulub luude koostisse(fosfaadina)
  
• Ca2+- kuulub luukoe koostisse(fosfaadina, karbonaadina). Osaleb vere hyybimis protsessis. Kindlustab lihaste t66(Ca puudusel tekivad krambid ), reguleerib vee hulka organismis.
  
• Cl-vajalik mao soolhappe synteesiks. Tasakaalustab positiivseid laenguid, loob teatava elektroneutraalsuse. Osaleb ainete transpordis makku.
  
• Fe-selgroogsete punalibledes e. Erytrosyytides oleva valgu – hemoglobiini koostises. Seob hemoglobiinis hapnikku. Verele annab punase v2rvuse heem (rauayhend).
  
• JOOD - vajalik kilpn22rme hormooni – tyroksiini synteesiks. Joodi puudusel kujuneb v2lja kilpn22rme haigus – struuma .
  
• FLUOR- oluline element hamba luukoes.
  

Orgaanilised yhendid

• Sysivesikud e. Sahhariidid on orgaanilisedyhendid, mille koostises on sysinik, vesinik ja hapnik.
  
• Sysivesikud on looduse enam levinud orgaanilised yhendid.
  
• Taimedes leidub neid kuivainetest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.
  

MONOSAHHARIIDID e. Lihtsuhkrud

• Riboos kuulub RNA ryhma .
  
• Desoksyriboos DNA koostises.
  
• Glykoos e. Viinamarjasuhkur . K6ikide organismide peamine energiaallikas . Tekib fotosynteesil, loomad saavad toidust. Raku hingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g. Veresuhkur =glykoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust.
  
• Fruktoos e. Puuviljasuhkur. Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Energiallikas .
  

OLIGOSAHHARIIDID on sysivesikud, milles 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud.

• Sahharoos- k6ige tavalisem suhkur, mis on suhkruroos ja suhkrupeedis
  
• Maltoos e. Linnasesuhkur, koosneb kahest glykoosij22gist.
  
• Laktoos e. Piimasuhkur , moodustub peamiselt piiman22rmetes. L6hustamiseks vajalik ensyym(laktaas), mis paljudel puudub.
  

POLYSAHHARIIDID on polymeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide j22gid.

• T2rklis- energia varuaine taimedel
  
• Tselluloos - koosneb samuti glykoosi molekulidest(j22kidest), k6ikide taimeraku kestade peamine koostisosa .
  
• Kitiin- lylijalgsete v2lisskeletis, seente rakukestas(koosneb glykoosij22kidest)
  
• Glykogeen- talletatakse maksas ja lihastes(koosneb glykoosij22kidest). Insuliin muudab liigse glykoosi veres glykogeeniks.
  

SYSIVESIKUTE YLESANDED

• Energeetiline- k6ige kiiremini kasutatav energia allikas.
  
• Struktuurne - taime- ja seeneraku kestas, selgrootute v2listoese koostises.
  
• Varuaine(taimedes t2rklis, loomades glykogeen)
  

LIPIIDID - Koosnevad alkoholist ja rasvhapete j22kidest. Veest kergemad ja hydrofoobsed.

• Lihtlipiidid e. Neutraalrasvad. koosnevad alkoholist ja 3 rasvhappe j22gist.
  
• vedelad rasvad(taimsed 6lid), kyllastumata rasvhapped , taimedes energiallikaks ning seemnetes varuaineks. Sysinike vahel kaksiksidemed
  
• tahked rasvad( loomsed rasvad), kyllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. sysinike vahel yksiksidemed.
  
• vahad(taimsed ja loomsed). Puuviljadel, okastel ning t2idavad kaitsefunktsiooni. Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele.
  
• Lihtlipiidid e. fosfolipiidid - kuuluvad rakumembraani koostisesse.
  
• Tsyklilised lipiidid- peamiselt hormoonid, mis moodustavad sisesekretsioonin22rmetes, vees ei lahustu, esinevad loomakudedes.
  

*hormoonid *vitamiinid * kolesterool .
VALGUD

• Koosnevad aminohapetest. Nende erineval j2rjestamisel saame erinevate omadustega valke
  
• Aminohapped on amforteersed.
  
• Denaturatsioon- valgu k6rgemat j2rku struktuuride lagunemine , s2ilib primaarstruktuur
  
• Renaturasioon- eelmise vastandprotsess.
  

VALKUDE YLESANDED:

• Esymaatiline funktsioon. Ensyymid on valgud mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensyym seostub ainult kindla l2hteainega.
  
• Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides, karvad , kyynised, kabjad, s6rad, suled.
  
• Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on synteesitud.
  
• Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid, n2iteks insuliin.
  
• Liikumisfunktsioon. Skeletilihased alluvad meie tahtele, sidelihased t66tavad meie tahtest s6ltumata, sydamelihaskude t66tab kogu aeg. K6iki neid juhivad kontratsioonvalgud.
  
• Transportfunktsioon . Hemoglobiin on veres transport valk, annab punase v2rvuse.
  
• Retseptorfunktsioon .
  
• Energeetiline funktsioon. Rakkude lagunemisel vabaneb energiat.
  

DNA-desoksyribonukleiinhape
DNA on biopolymeer, mille monomeerideks on desoksyribonukleotiidid.
Iga desokyribonukleotiid koosneb fosfaatryhmast, l2mmastikalusest ja desoksyriboosist.
DNAs esineb 4 l2mmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tsytosiin(C), tymiin(T).
Komplementaarsed on A=T , G=-C, G=-C, T=A
RNA- ribonukleiinhape .