Mikroelemendid, makroelemendid, vee omadused, sahhariidid (0)

Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju
O- hingamine , biomolekulide koostisosa ,56%inimesest –toidus, biomolekulides
C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis
H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes
N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus
P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus
S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas
Mikroelemendid:
Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks
Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed
Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid
Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke
Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa
I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks
F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi
NH2-tagab keskkonna happelisuse
Vee omadused:
Anorgaaniliste ainete põhiosa organismides
Veemolekul koosnev hapnikust ja vesinikest
Vesiniksidemed on nõrgad
Vesi on hea lahusti
Pindpinevus -vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele
Kapillaarsus-vee liikumine mööda kitsaid märguvaid struktuure
Vee ülesanded:
Reguleerib keha temperatuuri
Transpordib aineid kehasse
Rakkude sisekeskkond , täidab rakuvaheruumi
Tagab raku siserõhu
Reguleerib soojust
Fotosünteesi lähteaine
Vajalik organismide paljunemiseks
MÕISTED
Denaturatsioon -valkude sekundaar -või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri, temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise toimel.
Riboos -5süsinikuga suhkur, kuulub RNA koostisesse.
Biomolekul -elusorganismides leiduvad molekulid, erinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni.
DNA-elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine, annab edasi järgmise rakupõlvkonnale.
Biheeliks - DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühendatud kahe ahela keerdumisel.
Ensüüm-valk, mis reguleerib rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust.
Hormoon -on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend.
mRNA-sõnumitooja, kannab päriliku info rakutuumast tsütoplasmasse, selle pealt sünteesitakse valk.
Lipiidid -vähemalt osaliselt hüdrofoobsete (ei lahustu) orgaaniliste molekulide klass.
Sahhariidid ehk süsivesikud-süsinikust, hapnikust ja vesinikust orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas .
Monosahhariid ehk lihtsuhkur -lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad 2-7 süsinikuaatomit.
Oligosahhariid -orgaaniline ühend, 2-10 süsinikuaatomit, lahustub hästi, liiguvad organismis kiiresti.
Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud - süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust.
Nukleiinhapped -biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid(DNA ja RNA).
Vitamiinid -orgaanilised ühendid, mida organism väikests kogustes vajab, ise ei sünteesi.
Valk-orgaaniline molekul , mida rakud valmistavad aminohapetest.
Nukleotiid -nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad suhkrust , lämmastikalusest, fosfaatrühmast.
Kromosoom -üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega.
SAHHARIIDID- peamine energiaallikas, lipiidide normaalse oksüdatsiooni jaoks vajalik.
Monosahhariidid(moodustavad liitsuhkruid), oligosahhariidid , polüsahhariidid.
Glükoos-lihtsuhkur-rakkude esmane energiaallikas. Tärklis- liitsuhkur -taimne varuaine juurtes . Tselluloos-liitsuhkur-taimede rakukestade peamine komponent . Kitiin-liitsuhkur- seente rakukestade ja lülijalgsete välisskeleti komponent. Glükogeen-liitsuhkur-loomade varuaine.
LIPIIDID-olulised energiaallikad , võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest.
Energeetilinefunktisoon-lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast -kõige rikkamad inimtoidu komponendid.
Kaitsefunktisoon- nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest, kaitsevad keha mahajahtumise eest.
Fosfolipiid -sisaldab amfifiitseid lipiide , rakumembraanide peamine koostisosa.
Lihtlipiidid -glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid- rasvad ,õlid, vahad.
Kolesterool-molekul rasvade hulga, millel on tähtsad ülesanded organismis, kuid veresoontele lupjudes põhjustavad ateroskleroosi.
VALGUD -transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsioni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, rakkude ehitusmaterjal, muudavad kahjutuks haigusi.Valgud koosnevad aminohapetest.
Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaarstruktuur, kvaternaarstruktuur .
Kaitsefunktisoon-valgud moodustavad antikehi antigeenide vastu.
Ehituslikfunktisoon-valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekied on ainult valgulise ehitusega.
Valgu järgu alanemist nimetatakse denaturatsiooniks.
NUKLEIINHAPPED-kannab raku tegevusjuhiseid edasi järgmisele põlvkonnale.
DNA-molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. A-T-T-T-G-C-G-T-A-C-G-C-T
RNA-molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest. U-A-A-A-C-G-C-A-U-G-C-G-A
Komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide ükteisele vastavus.
Replikatsioon - DNA kahekodistamine.
Transkriptsioon- on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees.
A-U, T-A, C-G, G-C.