Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen) (1)

1 Hindamata

EESTI MAAÜLIKOOL
VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT
Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes
(Referaat õppeaines piimahügieen)
Koostaja : Maarja Roosileht
Juhendaja : Kadrin Meremäe
Tartu 2012
SISUKORD

SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3

MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................3
2.1 Aflatoksiinid..................................................................................................................................4
2.2 Ohratoksiin-A...............................................................................................................................4
2.3 Zearalenoon...................................................................................................................................5
2.4 Trihhotetseenid: DAS, T-2 toksiin , DON, NIV...........................................................................5
2.5 Fumonisiinid.................................................................................................................................6
2.6 Patuliin ..........................................................................................................................................6
2.7 Mükotoksiinide detekteerimine ..................................................................................................6

LOOMASÖÖDA SAASTATUS NING LÜPSILEHMADE TERVIS
3.1 Mükotoksiinide esinemine loomasöötades.................................................................................6
3.1.1 Aflatoksiinid...............................................................................................................................7
3.1.2 Trihhotetseenid..........................................................................................................................7
3.1.3. Zearalenoon..............................................................................................................................8
3.1.4. Fumonisiinid.............................................................................................................................8
3.1.5. Ohratoksiin-A...........................................................................................................................8
3.1.6. Patulliin.....................................................................................................................................8
3.2. Mikrobiaalne detoksifikatsioon vatsakeskkonnas....................................................................8
3.3. Mükotoksiinide toimemehhanism..............................................................................................8
3.4. Terviseprobleemid lüpsilehmadel ..............................................................................................9
3.4.1. Aflatoksiinid............................................................................................................................10
3.4.2. Deoksinivalenool ....................................................................................................................10
3.4.3. T-2 toksiin................................................................................................................................10
3.4.4. Zearalenoon ............................................................................................................................11
3.4.5. Fumonisiinid............................................................................................................................11
3.4.6. Ohratoksiin A..........................................................................................................................12
3.4.7. Patuliin.....................................................................................................................................12

MÜKOTOKSIKOOSID INIMESEL..................................................................................12

MÜKOTOKSIINIDE ESINEMINE TOIDUS ..................................................................14
5.1. Aflatoksiin M1............................................................................................................................15
5.2 Teised mükotoksiinid..................................................................................................................15

SEADUSANDLUS . RIIKLIKUD SEIREPROGRMMID................................................16

MÜKOTOKSIKOOSIDE ENNETAMISE VÕIMALUSED
7.1 Ennetamine piimatööstuse tasemel...........................................................................................19
7.2. Söödahügieen.............................................................................................................................19
7.3. Mükotoksiinide detoksifikatsioon............................................................................................19

KOKKUVÕTE.....................................................................................................................22
KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................23
1. SISSEJUHATUS
Mükotoksiinidena käsitletakse seente metaboliite, mis loomorganismi sattudes põhjustavad haigestumist või käitumishälbeid. Loomasöötade ja toiduainete saastumine mükotoksiinidega, mille sünonüümideks „vaiksed tapjad“, „nähtamatud vargad “, „looduslikud mürgid“, „vältimatud saastajad“ (Aland, 2011), on ülemaailmne probleem, mis põhjustab suurt kahju eeskätt taime- ja loomakasvatusettevõtetele, aga ka inimeste tervisehäireid arenguriikides. Hoolimata dekaadidepikkustest uurimisest on mükotoksiinidega seotud probleemide lahendamine esmases tootmises endiselt väljakutseks, muutused põllumajanduslikus tootmises, kasvava inimkonna üha suurenev toiduvajadus ning võimalik, et ka kliimamuutused näivad olevat mükotoksikoosidega seotud probleeme isegi sagendanud.
Praktikas levinumad ning probleeme tekitavad mükotoksiinid on aflatoksiin B1, ohratoksiin A, fumonisiinid B1 ja B2, deoksünivalenool (DON), T-2 toksiin, zearalenoon, makrotsüklilised trihhotetseenid ning ergotalkaloidid. Need mürgid võivad tekkida igasuguste ainete hallitamisel, aga valdav enamus kontaminatsioonist leiab aset taimse materjali kasvamisel, koristamisel ja säilitamisel. Seetõttu on mükotoksiinide tarbimisest ohustatud just taimtoidulised põllumajandusloomad. Inimtoidu osas on riskantsemad samuti taimsed kauasäilitatavad toiduained. Siiski ei saa mööda vaadata võimalusest, et põllumajanduslooma organismi sattunud mükotoksiin jõuab inimese toidulauale loomsete produktidega, seda enam, et inimorganismile on mükotoksiinid kordi patogeensemad kui näiteks mäletsejalisele. Piimatoodete võimalikkus mükotoksikooside ülekandjana saab aasta-aastalt selgemaks, kuid selle täielikuks mõistmiseks on vaja teha veel palju patogeeni leviku, piimalehmade füsioloogia ning toksiini farmakokineetika alast uurimistööd.
Referaat analüüsib eeltoodud mükotoksiinidest tingitud probleeme piimakarja kasvatuse ning piimahügieeni seisukohalt. Et praeguseks hinnatakse ohuallikaks piimas vaid aflatoksiini, on see leidnud referaadis ka kõige põhjalikumat käsitlust. Teiste mükotoksiinide osas pööratakse enam tähelepanu nende mõjule piimalehma tervisele ning faktoritele, mis võivad tingida nende ebatavalise, harilikust suuremal määral eritumise udarasse ja piima.
2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS
Mükotoksiinid tekivad looduses kõikjal esinevate peamiset hallitusseente , aga ka endofüütide, kottseente jt seente ainevahetuse käigus sekundaarsete metaboliitidena. Neid looduslikke toksilisi, erineva keemilise struktuuriga ühendid on kirjeldatud üle paarisaja , kuid üksikasjalikumalt on uuritud alla kümne (Jouany ja Diaz , 2011)
Iga toiduaine või loomasööt võib saastuda mükotoksiinidega, kui see viibib hallitusseente eluks optimaalseis keskkonnatingimustes (hapniku juurdepääs, suhteline niiskus üle 80%, temperatuur üle 10°C, neutraalne pH). Kasvada võivad samaaegselt mitmed seeneliigid, üks seeneliik võib produtseerida erinevaid toksiine ja erinevad seeneliigid ühte. Erinevalt hallitusest on mükotoksiinid nähtamatud, lõhna ja maitseta. Hallituse esinemine ei ole veel tõendiks mükotoksiinide esinemisele, hallituse puudumine ei välista seda - mükotoksiinid on termoresistentsed ja püsivad materjalis pikka aega pärast neid produtseerinud seente hukkumist. Järgnev üksiktoksiinide üldiseloomustus tugineb eelkõige Jouany ja Diaz (2011) andmetele.
2.1 Aflatoksiinid
Aflatoksiine produtseerivad perekond Aspergillus seened A.flavus ja A.parasiticus. Keemiliselt on need difuranokumariini derivaadid. Levinuim, ohtlikuim ja enimuuritum on aflatoksiin B1 (AFB1), tähtsad on ka aflatoksiinid B2, G1, G2. Mäletsejaliste vatsamikroobid on võimalised muundama aflatoksiine aflatoksikooliks, lagunemise ulatus on veel ebaselge : ühtede autorite uuringutes lagunes in vitro vatsavedeliku keskkonnas 42% toksiinist, kuna teistel andmetel olulist toksiinilammutamist ei toimu. Kindel on, et oluline osa toksiinist siiski möödub vatsast muutumatult. Vatsa läbinud ja seedetrakti jõudnud AFB1 on väikese molekulmassiga, lipofiilne ja imendub passiivse difusiooni teel kiiresti, roojasse jõuab vähe. Soolest imendunud toksiin seondub 90% ulatuses plasmaalbumiinidega ning jõuab esmalt maksa, kus toimub AFB1 akiivne hüdrolüüs metaboliidiks aflatoksiin M1, mis kas konjugeerub glükuroonhappega ja eritudes sapi koostisesse või siseneb vereringesse. Ka AFM1 transporditakse veres valkudega seondunult, aga seos on ebapüsiv ning aine eritub nii uriini kui piima. AFM1 võib imenduda vatsa, aga vatsamikroobid ise seda ei produtseeri, niisamuti nagu aflatoksikooli ei produtseerita organismis väljaspool vatsa.
2.2 Ohratoksiin-A
Ohratoksiin A on ülemaailmse majanduslikku kahju põhjustajana aflatoksiinide järel teisel kohal. Seda produtseerivad seened Penicillum verrucosum ja Aspergillus verrucosum. Keemiliselt on tegu fenüülalaniindihüdroisokumariiniga. Vatsas hüdrolüüsub toksiin mikroobsete proteaaside toimel kiiresti, juba 15 minutiga laguneb 50% ohratoksiinist, soodsa (ainurakseterohke) vatsamikrofloora korral lammutub ohratoksiin 100%. Tekivad fenüülalaniin ja OT-A-α (vähetoksiline, aga mingil määral genotoksiline ), võimalik on ka OT-A-α estrifitseerumine vatsas okratoksiin C-ks ( toksilisus sarnane algupärasele mükotoksiinile). Väike kogus toksiini võib imeduda eesmagudest passiivselt ioniseerumata vormina, see toimub kiiremini tärklist sisaldavate konsentreeritud söötade söötmisel, kuna toksiin imendub happelises, mitte neutraalses keskkonnas. Samal põhjusel eritub toksiin lehma organismist uriiniga kiiresti – veise uriini pH on kõrge ning neerutorukestes erilist toksiini reabsorbtsiooni ei toimu. Verest on ohratoksiini ja selle laguprodukte leitud vaid kroonilise mürgistuse korral, kuna ohratoksiin kinnitub plasma proteiinidele ja püsib nii veres kaua.
2.3 Zearalenoon
Zearalenooni (ZEA) produtseerivad Fusarium graminearium jt Fusariumi perekonna seened. Keemiliselt on see resotsükliline happeline fenoollaktoon. Üle 90% (in vitro tulemused) põhitoksiinist lagundatakse vatsas ( ainuraksed on üheksa korda aktiivsemad kui mikroobid ) α-zearalenooliks (neli korda tugevam östrogeenne toime) ja vähesel määral β-zearalenooliks ( toksiline emaka limaskesta rakkudele). Moodustunud α-zearalenool võib vatsas siiski ka tagasi ZEA-ks hüdrolüüsuda ja algupärasena soolde jõuda. Metaboliidid on rohkem vesilahustuvad kui põhitoksiin, mistõttu seedetraktis imenduvad vähe, toimub intensiivne väljutamine enterohepaatilise süsteemi ja uriiniga. Sooles imendunud ZEA muundub α-zearanelooliks ka maksas ensüüm hüdroksüsteroid hüdrogenaasi toimel.
2.4 Trihhotetseenid: DAS, T-2 toksiin, DON, NIV
Trihhotetseene produtseerivad Fusariumi perekonda kuuluvad hallitusseened. Keemiliselt on tegu tetratsüklilise seskviterpeeni toesega, mis sisaldab kuueliikmelist oksaaniringi ja stabiilset epoksiidgruppi olefiinsideme 12., 13., 9. ja10. positsioonis. Loomasöötades on sagedamini A-rühma toksiinid : diatseetoksistsirpenool e DAS ja T-2 toksiin või B-rühma toksiinid: deoksinivalenool ehk DON ja nivalenool ehk NIV. Vatsa mikroobid koos spetsiifiliste epoksireduktaasidega lammutavad DON-i molekuli 12,13-de-epoksideoksivalenooliks

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #1

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #2

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #3

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #4

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #5

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #6

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #7

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #8

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #9

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #10

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #11

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #12

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #13

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #14

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #15

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #16

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #17

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #18

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #19

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #20

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #21

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #22

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes-piimahügieen #23

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maarja121 Õppematerjali autor

Lae alla .odt

Lisainfo

Referaat analüüsib eeltoodud mükotoksiinidest tingitud probleeme piimakarja kasvatuse ning piimahügieeni seisukohalt. Et praeguseks hinnatakse ohuallikaks piimas vaid aflatoksiini, on see leidnud referaadis ka kõige põhjalikumat käsitlust. Teiste mükotoksiinide osas pööratakse enam tähelepanu nende mõjule piimalehma tervisele ning faktoritele, mis võivad tingida nende ebatavalise, harilikust suuremal määral eritumise udarasse ja piima.
piim , mükotoksiinid , veis , toksiin , toksiinid , mükotoksiin , piim , mükotoksiinid , flatoksiin , aflatoksiin , vats , sööt , patuliin