Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen) (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

40

doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

· difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon).  13. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. Toksiliste ühendite toimed 1. akuutsed e. ägedad: arenevad kiiresti, tavaliselt karmide sümptomitega. Nii näiteks saabub KCN piisavalt kõrgetel doosidel surm mõne minutiga, ka CO, botulismi toksiin, tetrodotoksiin; 2. subakuutsed e. alaägedad: efektid üldiselt samad mis akuutsete korral, kuid sümptomid nõrgemad ning kujunevad välja veidi pikema aja jooksul (mõni nädal) Esineb sageli põllumajanduses pestitsiididega töötavatel inimestel; 3. kroonilised: arenevad aeglaselt, väikeste mürgikoguste pikaajalisel süstemaatilisel sattumisel organismi. Näiteks võib asbesti poolt põhjustatud kasvaja välja areneda mitukümmend aastat pärast kontakti asbestiga

Biokeemia

22

docx

Söötmisõpetus

Lipiidid ( rasvad?) Loomad vajavad rasva kolmel eesmärgil: Lihtmaolised loomad ja linnud ei suuda sünteesida kolme pika süsinikahelaga polüküllastamatut rasvhapet. Need on : a) linoolhape 18-2(n-6) b) linoleenhape 18:3(n-3) arahhidoonhape 20:4(n-6) Rasvas lahustuvad A-,D-, E-, K- vitamiinid. Nimetatud vitamiinid imenduvad ja transporditakse organismis vaid rasvade koostises. Rasv on vastsündinule oluline energiaallikas. Lipiidide funktsioonid organismis 1. Energeetiline funktsioon. Piimas on erinevaid rasvhappeid C4 kuni C20-ni. C4 kuni C10 ahelaga rasvhapped ei ladestu kehas, vaid kasutatakse kohe ära. 2. Termoregulatsioon ( vastsündinutel on nn pruun rasvkude, mis tuleneb pigmentsetest tsütogroomidest, kus rasvhapete oksüdatsiooni käigus ATP ei toodeta ­ kõik läheb soojuse tootmiseks. Keha soojusregulatsiooni väljakujunemisel pruun rasvkude kaob. 3. Mehhaaniline kaitse ( neerud) 4. Lahusti( vitamiinidele jne) 5. Struktuurne roll 6. Transpordifunktsioon 7

Söötmisõpetus

52

ppt

Söödalisandid põllumajandusloomade ratsioonis

 Laminiit Kõrvaldada esmalt atsidoosioht. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud mineraalelemendid: - Kaltsium. - Tsink. - Vask. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud vitamiinid: - A-vitamiin KAUDNE - D-vitamiin MÕJU - E-vitamiin - Biotiin OTSENE MÕJU  Mütotoksiinide sidujad · Mükotoksiinid on erinevat tüüpi hallitusseente poolt toodetud toksilised ainevahetussaadused. Nad ohustavad tõsiselt teraviljade ja teiste sarnaste toormaterjalide kvaliteeti. Neid võib leida igas söödatootmise faasis vilja kasvatamisest kuni valmissöötade ladustamiseni. Kõigist tuntud mükotoksiinidest on aflatoksiinid kõige tugevama toimega. Nad kahjustavad organismi rakke isegi tasemel alla 1 ppm sisaldusega söödas.

Metabolism

23

doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

toimub toksikandi eemaldamine vereplasmast kas · difusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani teise vedelikku (hemodialüüs) · või seondumisel aktiivsöe või mõne muu absorbendi külge (hemoperfusioon). 14. Toksilise vastuse e. toime tüübid, toidumutageenid, kantserogeensus, teratogeensus. 1. akuutsed e. ägedad: arenevad kiiresti, tavaliselt karmide sümptomitega. Nii näiteks saabub KCN piisavalt kõrgetel doosidel surm mõne minutiga, ka CO, botulismi toksiin, tetrodotoksiin; 2. subakuutsed e. alaägedad: efektid üldiselt samad mis akuutsete korral, kuid sümptomid nõrgemad ning kujunevad välja veidi pikema aja jooksul (mõni nädal) Esineb sageli põllumajanduses pestitsiididega töötavatel inimestel; 3. kroonilised: arenevad aeglaselt, väikeste mürgikoguste pikaajalisel süstemaatilisel sattumisel organismi. Näiteks võib asbesti poolt põhjustatud kasvaja välja areneda mitukümmend aastat pärast kontakti asbestiga

Toitumise alused

20

docx

kordamine toiduohutus

saastunud toidu tarbimisel. 30. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Põhiliselt levib ristsaatumisega, allikateks võivad olla toored ja väheküpsetatud või – keedetud toiduained, saastunud vesi, toorpiim, närilised, kahjurid, lemmikloomad. Ennetamine – kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist. 31. S. aureus allikad/levikuteed, ennetamise võimalused Levib valmistoitudega, liha ja linnulihaga, piim, koorekastmed, kreemid, salatid, kalatooted. Ennetada saab eelkõige toidukäitleja kõrge isikliku hügieeniga ja keskkonnahügieeniga. Säilitab elujõu toiduga kokkupuutes olevatel pindadel, vastupidav kuivatamisele ja külmutamisele. 32. Listeria monocytogenes allikad/levikuteed, ennetamise võimalused Valmistoidud, kala- ja lihatooted, leherohkem köögiviljad, mereannid, piim, pehmed juustud

Toiduohutus

18

docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma ­ haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus ­ anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon ­ organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid ­ kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused  6. Tõvestavad mikroobid ­ organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega ­ toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9

Kategoriseerimata

38

doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma – haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused  6. Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid – kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele.

Ainetöö

58

docx

Geneetiliselt muundatud organismid Eesti kaubanduses

tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. GMO organismide ja GMO toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii inimese tervise kui ka keskkonna seisukohast on loodud spetsiaalsed süsteemid. (GMO, 2017) Putukakindlus saavutatakse toidutaimedele bakteri Bacillus thuringensis (Bt) toksiini tootva geeni sisestamisega. See toksiin on praegu põllumajanduses kasutusel tavalise insektitsiidina (putukamürgina) ja ta on inimesele ohutu. Seda toksiini pidevalt tootvate GMO põllukultuuride juures on täheldatud, et teatud erilistes oludes (näiteks kõrgenenud kahjuriohu korral) vajavad nad väiksemates kogustes putukamürke. (Koik) See bakter toodab Bt-toksiini - mürki, mis tapab mingit kindlat putukarühma. Mürkaine sünteesi kodeeriv geen eraldatakse ja viiakse taime, mis hakkab ise seda mürkainet tootma.

Geenitehnoloogia

Kommentaarid (1)