Eksamiks õppimise konspekt (5)

Sissejuhatus

• valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin;
  
• see on rahvusvaheliselt tunnustatud.
  

Jaotus

• Monosahhariidid e monoosid :
  

• glükoos (viinamarjasuhkur);
  
• fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades.
  

• Oligosahhariidid : tuntumad esindajad on disahhariidid:
  

• sahharoos (tavaline lauasuhkur ), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
  
• laktoos ( piimasuhkur ), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);
  
• maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis.
  

• Polüsahhariidid e polüoosid:
  

• taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,
  
• loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni.
  

Omadused

• Keemilised omadused
  

Ülesanded

Energeetiline - keskne funktsioon süsivesikule ja see avaldub:

• Organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru;
  
• Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest;
  
• Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat.
  

• Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad.
  
• Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin , samuti säilitab ta rasvkudet;
  
• Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat ) on fotosünteesis CO2 esmane siduja.
  

Tähtsus

Kiudained

• vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun - ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt.
  

• vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent , mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust.
  

AMINOHAPPED

Sissejuhatus

• Proteinogeensed – kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid).
  

Jaotus

Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma:

• Neutraalsed – nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed;
  
• Negatiivse laenguga – happelise reaktsiooniga AH-d (radikaalis on täiendav COOH rühm);
  
• Positiivse laenguga – aluselise reaktsiooniga (radikaalis on täiendav NH2 rühm).
  

• Bioloogiline e füsioloogiline:
  

• Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida.
  

• Klassifikatsioon inimese näitel:
  

Omadused

• AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu;
  
• Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside:
  

Tähtsus

• toiduvalkude seedimine ja aminohapete (edaspidi AH) imendumine ;
  
• koevalkude lammutamine ;
  
• seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine;
  
• asendavate AH-te süntees süsivesikute arvelt.
  

VALGUD

• Kõrgmolekulaarsus;
  
• Koosnevad peptiidsidemega seotud aminohappejääkidest;
  
• Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad)
  
• Ahela lineaarsus ;
  
• Bioloogiline aktiivsus;
  
• N sisaldus.
  

• Lihtvalgud – koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab.
  

• Liitvalgud – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast.
  

Kõik on kõrgmolekulaarsed (st nende molekulmass küünib 5-st tuhandest kuni mitme miljonini).

• Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik ).
  
• Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon).
  

• Väga lihtsate mõjutuste korral (nt pH muutused) ei toimu valkude pöördumatut inaktivatsiooni.
  
• Hüdrolüüs – peptiidsideme lagunemine ja vabade AH teke. See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel).
  

• Valkude ehitusprinsiibid:
  

• polüpeptiidahela kokkukeerdumisel α spiraaliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed;
  
• β-struktuur esineb kahe variandina:
  

• Kerakujuliseks gloobuliks ( sagedasem )
  
• Niitjaks, ellipsoidseks fibrilliks.
  

• Subühikud, s.o struktuurid, mis iseseisvalt bioloogilist aktiivsust ei oma;
  
• Protomeeridest subühikud, millel on teatav iseseisev katalüütiline aktiivsus.
  

4. LIPIIDID

Sissejuhatus

Jaotus

• lihtlipiidid e. neutraalrasvad (nt seapekk , taimsed õlid) ja vahad;
  

• taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus);
  
• loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk)
  

• liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas:
  

• tsüklilised lipiidid e steriidid (nt. kolesteriidid);
  

• Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina;
  
• Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed;
  
• Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma.
  

• energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel.
  

• kaitsefunktsioon
  

• varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid;
  
• lahusti:
  

• Metaboolse vee saamine – neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas ).
  
• kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg).
  

• lipiidid on mitmete bioaktiivsete ainete koostises, mis mõjutavad näiteks suguhormoonide sünteesi. Pikaajaline rasvavaene dieet võib põhjustada menstruatsioonitsükli häireid.
  
• toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu , tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet.
  

• Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus.
  

• Bioregulatoorne
  

• kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll.
  
• meditsiinis – liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust fosfolipiidid pärit olid.
  

• Kolesterooli on vaja rakumembraanide , sapphapete , suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg.
  

5. NUKLEIINHAPPED

• puriin n.ö suuremad lämmistikalused koosnedes 2.st heterotsüklist. Molekulmass suurem.
  

• pürimidiin
  

• DNA
  

• vesinikside A T G C
  

• N-aluste hüdrofoobne vastasmõju
  

• DNA on liigiomane tunnus;
  
• kombinatsioonilise ja mutatsioonilise muutlikkuse korras on organismiomane. Sellel põhineb genosüstemaatika. Eristatakse A-T (omane primaatidele, ka inimesele) või G-C paaride (omane kuumaveeallikate bakteritele – on energiarikkam ) rikast DNA-d.
  

• ei transkribeerita;
  
• läheb konstitutiivse heterokromatiidi koostisesse;
  
• crossing oweri häireteta kulgemine ;
  
• kindel roll DNA kokkupakkimisel.
  

• On transkribeeritav rRNA, tRNA ja histoonvalkude geenides.
  

• RNA
  

• kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA)
  
• molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA)
  

• omavad laengut (raku pH juures). Tänu P- happele negatiivne;
  
• NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist .
  
• NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed;
  
• NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas.
  

• DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul.
  
• RNA ülesanded:
  

• katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne.
  
• sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub.
  
• UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV.
  

• anorgaanilise loomusega (Cl amülaas)
  

• orgaanilise koostisega (enamik madalmolekulaarseid ühendeid)
  

• Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused:
  

• Eriomadused:
  

• Vitamiinide imendumishäired
  
• Antivitamiinide kasutamine nt tuberkuloosi ravimid B grupile.
  
• Seedekanali mikrofloora on antibiootikumidega hävitatud.
  
• Maksahaigused – seal on ju rasvlahustuvate vitamiinide lühiaegne varu.
  

• Avalduvad üldist laadi häiretena (nt väsimus, isutus , nõrkus, vastuvõtlikkus haigustele).
  
• Võivad olla põhjustatud kas ühe või mitme vitamiini kestvast defitsiidist. Need on üldiselt pöörduvad haigusnähud. Eestlastele on levinuim kevad-talviti ilmnev C-vitamiini puudusest tingitud kevadväsimuse sündroom.
  

• Vitamiinide täielikust puudumisest toidus tingitud raskekujuline ja kindlate kliiniliste tunnustega haigused. Kuna vitamiinid puuduvad, ei ole ka vastavaid koensüüme, liitensüümide töö on häiritud ja ka ainevahetus häirub.
  
• Näiteks: vit. A puudus – kuivsilmsus
  

• Avitaminoosidest tingitud häired on vaid osaliselt pöörduvad. Sageli on jäävad ja on vaadeldavad püsivate modifikatsioonidena. Rahhiit, X ja O jalad järglastele ei lähe (genoomi tasandil kahjustusi pole).
  

• Loomulikust toidu tarbimisest praktiliselt ei esine. Ainsaks erandiks on eskimod , kes toituvad hülgemaksast ja saavad A-hüpervitaminoosi.
  

• Sagedamini esineb rasvlahustuvate vitamiinide hüpervitaminoosi, sest need talletuvad organismi teatud ajaks. Tavaliselt tingitud ravipreparaadi võõrast kasutamisest. Eriti aldid väikelapsed, kellele vanemad teadmatusest manustavad rasvlahustuvaid vitamiine (tüüpiline on D-hüpervitaminoos).
  
• Väärarusaam on , et D vitamiin on alati vajalik. Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud .
  

• nad võivad mõjutada rakumembraanide läbitavust;
  

• rakusiseseid ensümaatilisi protsesse, neid aktiveerides või pärssides;
  

• ensüümide sünteesi .