Kõige
lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest:
valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin;
see on rahvusvaheliselt tunnustatud.
Selle
võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada
ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud
on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid.
Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-,
looma- ja seeneriigi esindajates:
taimedes leidub neid 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.
Süsivesikud on meie toidus esmase
tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad
rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises
määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad
on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega
ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute
arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest
55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul
lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud
toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist
energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30%
glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3%
moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud
peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks,
mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi.
sahharoos (tavaline lauasuhkur ), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
laktoos ( piimasuhkur ), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);
maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis.
Polüsahhariidid e polüoosid:
taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,
loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni.
SÜSIVESIKUD MONOOSID ja nende teisendid OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID HOMOPOLÜOOSID HETEROPOLÜOOSID Keemiliselt on polühüdroksüalde-hüüdid või ketoonid . Looduslikes 3-7 C aatomit (trioosid, pentoosid jt) Koosnevad 2-st – 10-st glükosiidsideme abil seotud monoosijäägist Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul -mass peab 1000-sse küündima Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Nt pentoosidest riboos , ksüloos, desoksüriboos; heksoosidest glükoos ja fruktoos Nt disahhariididest sahha - roos (fruktoos + glükoos), maltoos (2x glükoos), lak- toos (galaktoos+glükoos) Nt tärklis, tselluloos jt. Nt mitmed sidekoelised heteropolüoosid – kondroitiin ja dermantaansulfaadid
Omadused
Keemilised omadused
OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub Kristalliseeruvus olemas olemas Puudub Hüdrolüüsuvus ei ole olemas olemas Keemiline aktiivsus suur suur Väike Optiline aktiivsus iseloomulik monoosidele Iseloomulik puudub Molekulmass väike väike suur Näited
Mono -
ja disahhariidid annavad toidule magusa maitse, muutes toidu
isuäratavamaks. Nende süsivesikutega ei kaasu meie organismi jaoks
midagi halba, kui nende tarbimisega ei liialda.
Ülesanded
Energeetiline - keskne funktsioon süsivesikule ja see avaldub:
Organismile kõige kiiremini kasutatavenergiavaru;
Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisestenergeetilisest vajadusest;
Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat.
Kui
süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism
enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide
kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult).
Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid
sünteesitakse lipiididest ja valkudest.
Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin . Struktuuri
funktsioon avaldub ka seenerakkude
kestades kitiinil
ja lülijalgsete
heksoskeleti kitiinil. Raku
pinnamembraanil
paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged
rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks.
Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste
seondumiskohtades.
Varuaine – taimedestärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves. Seentel
on peamiselt glükogeen. Loomadel
samuti glükogeen,
mida esineb maksas (3-4%) ja lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg
glükogeeni, enamus on lihastes). Taimedes on inuliin, mis on
fruktoosi homopolüoos ja botaanilises mõttes iseloomulik
korvõielistele.
Transport – taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne). Seentes
on glükoos
ja tema teisendid. Loomades
samuti glükoos
(veresuhkur,
mille tase on kindlates piirides: 0,8 –1,0 g/l).
Kaitse – täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad ). Taimedel
avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine
kaitseb madalate temperatuuride eest. Glükouroonhape
kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid.
Ligimeelitav – putuktolmlevate taimede nektar, mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos).
Biosünteetiline – pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks;
Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad.
Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin , samuti säilitab ta rasvkudet;
Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat ) on fotosünteesis CO2 esmane siduja.
Osadel
on ka bioregulatoorne funktsioon, juhul kui nad kompleksis teiste
ühenditega kuuluvad hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed
hormoonid).
Tähtsus
Süsivesikud
on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute
puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende
oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised
ketokehad ning rikutakse happe- leelise tasakaal. Süsivesikud on ka
luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse,
põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus.
Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks
nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal.
vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun - ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt.
vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloosja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent , mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust.
Tähtis
on toiduga piisava koguse kiudaine saamine. Kiudained peensooles ei
seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis
viibimise ajale.
Kiudaineid
leidub ainult taimsetestoiduainetes , põhiliselt teraviljasaadustes
(täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades ( herned ,
oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid ) ning
marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid,
pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid ,
melonid ning kuivatatud puuviljad . Lihas ning kanalihas kiudaineid ei
ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke
komponente ( vitamiinid , mineraalained ), seega on oluline kiudainete
saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte
võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala
rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C, B6 ning
foolhappe allikad. Kiudainete
tarbimisel on oluline ka teada, kus nad toiduaines paiknevad, sest
põhiliselt on nad sellistes osades, mida inimesed tihtipeale ära
visata tavatsevad (õunakoored, seemned, tsitrusviljade segmentide
seinad ning valge osa). Näiteks sisaldab pool greipi umbes 6 grammi
kiudaineid, millest pool on vees lahustuvad, pool vees lahustumatud.
Umbes 4 grammi kiudainetest asub segmentide seintes. Et kätte saada
kogu 6 grammi, tuleb süüa greibist ära ka segmentide seinad (nagu
siis, kui me sööme apelsini). Lusikaga pooliku greibi seest
söömisel jäävad seinad tihtipeale alles ning saadav kiudainete
kogus on ainult 2 grammi. Greibimahl kiudaineid ei sisalda.
Kiudaineid peab saama vähemalt 12 grammi 1000 kcal energia kohta,
mis teeb keskmiselt 20 kuni 35 grammi päevas. Kiudainete
sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine Kiuda., g Kuivatatud kibuvitsamarjad 43 Nisukliid, köömned 38 Täisterahommikuhelbed 30 Kookoshelbed 24 Kuivatatud uba 22 Kõrvitsaseemned 21 Kaerakliid 17 Passioon 16 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Nisuidud, müsli, rukkijahu , rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Nisuhelbed, kama , rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed , läätsed 9 Pekaan-, kookos -, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv. ploom 8 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Kuivatatud ananass , dattel & pirn , suhkruherned 6 Põldmarjad, astelpaju marjad , tatar , kaerahelbed 6 Maisihelbed , sepik , pop corn , tomatipaste 5 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Mesi , pulgakomm 81 Pastilaa , vahukomm, vahvel, küpsis 80 Kuivatatud datllid, riis 78 Müsli, hommikuhelbed, pop corn 77 Suhkruga kakaopulner 75 Näkileib, kuivik 72 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook , makaronid 70 Kama
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
313 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
50 punkti
~ 24 lehte
313 laadimist
5 arvamust 
Kõik kommentaarid