10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2007-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
275 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntee
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otse
Liis Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine. Seda valikut j
Pärilikkus organismide võime säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Muutlikkus organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosoomides. Fenotüüp organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Kombinatiivne muutlikkus vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Mutatsiooniline muutlikkus: Geennmutatsioonid kahjustunud on üks geen, tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutageenid v
Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikult on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu ühe perekonna lapsed . Organismid paljunevad kas suguliselt v mittesuguliselt . Vegatiivne paljunemine on vanim viis. See levinud looma,taime ja seeneriigis. Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine v hulgijagunemine. Hulkraksetel loomadel esineb jagunemine ja pungumine. Vegetatiivne paljunemine on vanim. Iseloomustab väga vähene pärilik muutlikus, moodustunud järglaskond oma pärilikkuselt ühesugune. Sellel paljunemisel osaleb üks vanemorganism,ei toimu sugurakkude valmimist, ega ka viljastumist. Samas on ka vegetatiivne paljunemine suhteliselt kiire paljumsviis. Eoseline paljunemine on levinud algloomadel, seentel, taimedel. Tekib palju eoseid, eosed on erilised üherakulised struktuurid, mida katab paks kest. Sugulisel paljunemisel on vaja üldjuhul kaht eri soost vanemorganismi
Kokku liike maailmas 5 - 30! milj. Peamiselt vihmametsades elavate putukate arvel. + Piiritletud eluiga. (Bakterid 30 min. -> mägimännid 6000 a.) + Stabiilne sisekeskkond. Erinevus väliskeskkonnast saavutatakse nende vahenditega : a) biobarjäärid (nahk, limaskest) b) Regulatsioonisüsteemid (veekaotusest teavitatakse januga) c) Aktiivne reageerimine muutustele. (alused : info vastuvõtt, ümbertöötlus ja vastureaktsioon) + Muutlikus - Kõik organismid on üksteisest erinevad. Põhineb pärilikel erinevustel. EELIS : kõikidesse organismidesse suhtub keskkond individuaalselt. (Kogu populatsioon ei sure kunagi bioloogiliste haigusetekitajate tõttu välja) + Kõrgkorrastatud sisestruktuur st. kõikide elusorganismide ehituse järgitakse kindlaid printsiipe rakkude, kudede ja organite tasadil. + Biomolekulide esinemine. Biomolekulid esinevad vaid elusorganismides (DNA, Valgud)
Kõigis rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis mood. 23 paari. Neist ühe paari mood. Sugukromosoomid, mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Naistel on kõikides sugurakkudes üks X.kromosoom aga meestel on pooltes X- ja pooltes Y.kromosoom. Soo määrab see kumma kromosoomiga sperm munaraku viljastab. Muutlikus on organ. võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb 2-ks: 1.Pärilik- muutused geenide või kromossomide ehituses või nende ümber kombineerumine (jaguneb veel mutatiivseks-muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomide arvu muutused ja kombinatiivseks-geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja vilastumisel) ja 2.Mittepärilik-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organ. tunnuste muutumine . Mutageen- on mutatsioone põhjustav tegur (jagunevad 3-ks.: bioloogilised-nt
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid