Konspekt - Organismide koostis (1)

5 VÄGA HEA

Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008
ORGANISMIDE KOOSTIS

Levinumad keemilised elemendid, ained elusorganismides
Makroelemendid – Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S
Mikroelemendid – Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes , kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt.
Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi – 70-95%
Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped .

VEE TÄHTSUS
Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus , seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri.
* hea lahusti polaarsetele ainetele .
* Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks.
* Veel on suur soojusmahtuvus.
* Vesi võtab osa hüdrolüüsist.
*Vesi võtab osa fotosünteesist.
* Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel.

Molekulaarne tasand

*osaleb reaktsioonides
*fotosünteesi lähteaine
*universaalne lahusti
*pH avaldub
vesinikkondades

Termoregulatsioon

*stabiilne sisekeskkond
(60-80% vesi)
*tagab rakkude siserõhu
Rakus
*takistab rakkude
kihistumist, ülekuumenemist, külmumist, hea
soojusjuht .
*eksotermilistes reaktsioonides –> soojus rakust välja, ei kuumene üle, kõrge aurumissoojus.
*jahutab rakke

Kooslustele ja biosfääridele

*organismide levimine
*mõju kliimale

Organismidele

*termoregulatsioon(higistamine, vee aurumine )
*org. stabiilne väliskuju
* viljastamine (alati vesikeskkonnas, sperma )
*ainete transport (tõusev-laskuvvool)
*kaitse ülesanne (loode, silmamuna , pisarad )
aNIOONIDE JA KATIOONIDE ÜLESANDED
Katioonid on positiivselt laetud ioonid (H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+/3+).
Kaalium - ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises.
Anioonid on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat -, fosfaat-, kloriid -, joodiioonid).
Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas lahustub vees (moodustuvad karbonaatioonid), mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja sealt edasi kopsudesse. Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormooni sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest.

SAHHARIIDIDE EHITUS, JAOTUS, NÄITED, ÜLESANDED
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik.
Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.
Olulisemad 5-süsinikust koosnevatest monosahhariitidest on:

riboos (RNA)
desoksüriboos (DNA)

Olulisemad 6-süsinikust koosnevatest monosahhariitidest on:

glükoos e. viinamarjasuhkur,
fruktoos e. puuviljasuhkur (organismide põhilised energiaallikad )

Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel

sahharoos (roo-ja peedisuhkrus) – glükoosi ja fruktoosi liitumisel
maltoos e. linnasesuhkur – koosneb kahest glükoosijäägist
laktoos e. piimasuhkur – glükoosi galaktoosi liitumisel

Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid

tärklis (taimedel energia saamiseks)
tselluloos (taimevarte tugevdamiseks),
glükogeen
kitiin .

Süsivesikute tähtsus, ülesanded: Sahhariidide põhilised ülesanded on energeetiline (glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos, maltoos, tärklis, glükogeen) ja ehituslik (kitiin, tselluloos, riboos, desoksüriboos).
* energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat)
* ehitusülesanne – raku ehitusmaterjal
* varuaine (taimedes – tärklis, loomades ja seentes – glükogeen.)
* Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar )
* Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas)
* Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.)
* kaitse – antikehade koostises

LIPIIDIDE EHITUS JA ÜLESANDED
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid jt. enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites ( alkohol , eeter ). Nad on organismide energiaallikaks.

Lihtlipiidideks e. neutraalrasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid (rasvad, vahad, õlid). Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid , seda vedelam rasv on. Rasvkude on energiavaruks ja kaitseb jahtumise eest.
Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid ( fosfolipiidid ). Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, D vitamiin ).
Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.

Lipiidide ülesanded:
* Energeetiline funktsioon – kõige energiarikkamad (1g rasva annab 38,9 kJ energiat)
* Ehituslik ülesanne ( rakumembraan )
* Kaitsefunktsioon – rasvkude kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest
* Nahaalune rasvkude on halb soojusjuht.
* Varuained – varurasv loomadel, taimedel õlid seemnetes ja viljades, mesilaskärjed)
* Ainevahetuslik ( rasvas tekib vesi. Rasv oksüdeerub vabastades energiat, siis on üheks
saaduseks ka vesi.. nt kaamel . )
* Lahusti funktsioon

VALKUDE EHITUS JA ÜLESANDESD
Valgud on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega ’R’.
Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks.
Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja hulgast.

Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks).
Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi lõplik tase).
Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur (tertsiaarstruktuur), on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Kõikidel valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei teki ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks (fibrillaarseteks).
Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega.

Valkude ülesanded:
* Ensümaatiline funktsioon - Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks, iga reaktsiooni juhib oma ensüüm (amülaas lagundab tärklist)
* ehituslik ülesanne – Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega.
* transport ülesanne – Valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin, rakumembraani koostises esinevad transportvalgud).
* retseptor ülesanne – rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine)
* liikumisülesanne – valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (algloomade ripsmete ja viburite liikumine)
* regulatoorne ülesanne – Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid ( insuliin reguleerib veresuhkrut)
* kaitse ülesanne – Organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad
* energeetiline ülesanne - valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides (kui sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud ).

VALGU DE- JA RENATURATSIOON
Denaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel.

Temperatuuri tõustes keeravad valgud ennast lahku
Happed
Kiirgused
Mehaanilised tegurid – munavalge vahustamine

Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite ( kuumutamine , happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud.

DNA EHITUS JA ÜLESANDED
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ). A=T C=G
DNA ahel koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip – nukleotiidide üksteisele vastavus. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks.
Tähtsus: DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites , planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa ; säilitab pärilikku infot. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi.

RNA EHITUS JA ÜLESANDED
Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
Kolm osa: Fosfaatrühm, riboos ja lämmastikalus (A-adeniin, U-urasiil, C-tsütosiin, G-guariin) A=U C=G
Vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustub C ja G vahel kolm ning A ja U vahel kaks vesiniksidet.
RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest – esimest järku struktuur.
Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku.
RNA ülesanne: päriliku info realiseerimine. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises.

Informatsiooni-RNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. ribosoomidesse.
Transport-RNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse.
Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 197 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

197 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kessu090 Õppematerjali autor

Piimas leidub- laktoos on samuti di ehk oligosahhariid. (glükoos + galaktoos). Sarn. Monos. Kasutavad org. ka oligosahhariide eelkõige energia saamiseks. POLÜSAHHARIIDID ehk kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid) , mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. : tärklis(mugulas, sibulas, risoomis), tselluloos( taime vars), glükogeen(maksas ja lihastes). Organismides energeetiline ning ehituslik ülesanne! LIPIIDID: on organismide energia allikaks. On orgaaniliste ühenite klass, kuhu kuuluvad: rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (lah. enamasti aga nt. alkoholis ja eetris). LIITLIPIIDID: lihtlipiidide ühinemisel teiste keem. Ühenditega moodustuvad liitlip. Nt. kuuluvad rakumemembraani koostisesse FOSFOLIPIIDID. STEROIDID- madalm. Tsüklilised üh., mis vees peaaegu ei lahustu. Nt. kolesterool, mitmed hormoonid( nt.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid