Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Gl
1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand on ole
töö kindlustamine, temperatuuri regulatsioon ja olla lahusti. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid a) närviimpulsside moodustumine 3.3. magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. kaltsiumiioon c) luudes ja hammastes 3.5. rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame söögist ja joogist. 5. Väikelaste luud on elastsed kuna soolade sisaldus neis on vähene, vananedes kaltsiumisooladekonsentratsioon tõuseb ja luud on tugevad aga samal ajal haprad. 6. Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas. Kuidas me sellest gaasist vabaneme? Väljahingamisega. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis tekib organismi elutegevuse tulemusena, mille hulkakuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 8
Kontrolltöö kordamine. 1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemis
05 0.1 kaltsium 0.04 2 naatrium 0.02 0.03 magneesium 0.02 0.03 Raud u. 0.01 tsink u. 0.0003 Mikroelemendid vask u. 0.0002 jood u. 0.0001 fluor u. 0.0001 2. Anorgaanilised ained vesi + katioonid ja anioonid. Vesi on kõigi organismide peamine koostis. Seda on isegi rohkem, kui kõiki teisi anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid kokku. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes funktsioonides. Veel on ka suur soojusmahtuvus. Ta soojendub ja jahtub aeglasemalt võrreldes teiste looduses esinevate ainetega. Seetõttu aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri.
· Kaltsium kuulub luukoe koostisesse(fosfaadi ja karbonaadina). Osaleb verehüübimis protsessis. Kindlustab lihaste töö (puudusel tekivad krambid), reguleerib vee hulka organismis. · Raud kuulub punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse(seob hapnikku). Rauaühend heem annab verele punase värvuse. · Jood osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Anorgaanilised ained Vesi on universaalne lahusti, sest vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Vee molekulid osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides. Vesi on nii alg-, kui lõpp- produkt. Vee ülesanded: · Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi rakku saabunud ja rakust väljutatakse ained vesilahustena. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. · Tagab raku siserõhu (turgori). Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad ja inimese
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojus
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest
annaabi.ee 
5 punkti
~ 1 leht
213 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid