Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikkus (0)

1 Hindamata
Punktid

Konspekt

Pärilikkus

Geneetika - Uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse seaduspärasusi.
DNA- Päriliku info kandja.
Genoom - Kromosoomides sisalduv kogu geneetiline materjal. Genoomis 23 paari kromosoome.
Kromosoom -Geenide kogumikud. Inimesel 23 paari ehk 46 kromosoomi.
Geen- DNA lõik mis määrab ära ühe tunnuse.
Fenotüüp- Ühe isendi vaadelavate tunnuste kogum. Geenide ja keskkonna koosmõjul avalduvad tunnused.

Fundamentaal ja rakendusteadused.

Fundamentaalteadused- (füüsika. Keemia, bioloogia , geoloogia jt) Sisu: Faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Teadmiste pagas.
Rakendusteadused- Fundamentaalteadmiste praktiline rakendamine.

Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi.

Piimhappebakterid
Toiduainete hapendamine ( kurk , kapsas , piim jt)
Hallitusseened
Juustusortide valmistamine, antibiootikumid jt
Pärmseened
Pagaritooted, alkohol jt

Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid

Liigne antibiootikumide kasutamine. Bakterid evolutsioneeruvad antibiootikumide suhtes resistentseteks.
Liigselt ekstreemsustesse aretatud või geneetiliselt muundatud organismid.
Kasvuhormoonide ja antibiootikumide manustamine lihaloomadele. Mõlemad ladestuvad looma lihastes ja satuvad hiljem meie toidulauale.
Kloonimine- Praegusel ajahetkel ebaeffektiivseid tulemisi andev tehnoloogia.
Vaktsineerimine geneetiliselt muundatud organismide kaudu.(näiteks sääsed, sülje kaudu hammustamisel) Organismi sattuva vaktsiini kogus kontrollimatu .
Taimeliigid, mida ei pea mürkidega pritsima(pritsides enamus mürke, aja möödudes taime pinnalt tulevad iseenesest maha) aga kui taim ise sünteesib taime ja putukamürke, siis taimes mürk ka saagi koristamise ajal ning ka hiljem sisse süües taim mürke täis.

Geenitehnoloogia ja selle arengusuunad

Geenitehnoloogia- Dna lõikude funktsiooni identifitseerimine läbi aega nõudvate katsete( loomkatsed ). Ning tuvastatud funktsioonide( DNA lõikude) siirdamine sama või erinevate liikide genoomi. Näiteks Lestakala geeniga tomat (külmale vastupidavam).
GMO- Geneetiliselt muundatud organism.
Transgeenne organism- organism kelle DNA’s on mõne teise liigi pärilik materjal.
Geen (DNA lõik mis määrab ära ühe tunnuse) on üle viidud teise liigi organismi.
Transgeenne organism- Transporditud geenidega organism.
Geenitehnoloogia suunad- Effektiivsemate taime ja loomaliikide väljatöötamine. Rahaline kasum.
Liik kasvab kiiremini ja kokkuvõttes madalamate kuludega. Sellise mudeli tulemuseks.
Kanad kes elavad kokku 40 päeva, kellest suur osa sureb , kuna organism ei pea vastu nii tugevale kasvule. Luustik välja kujunemata . Siseorganid ei arene järgi( kopsud liiga väikesed organismile hapniku varustamiseks) Lihaskrambid, medikamentide, hormoonide kasutamine, veelgi suurema kasumi saamiseks.
NB! Mitte kõikidel juhtudel tõsi, tehnoloogiat on võimalik ka mõistlikult kasutada(mida ka praktiseeritakse, kuid ei kajastata tavaliselt meedias, kuna näiteks helendav siga on hoopis huvitavam uudis, kui mõni uus ja kasulik taimeliik, mis toidaks paljusid inimesi kuivemates, või külmemates maailma piirkondades.). Lihtsalt tänapäeva majanduslik mudel seab enamasti tingimused ette.
Geeniteraapia - Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese organi rakkudesse(annab ajutisi tulemusi ja on väga kallis, kuna organism ei võta võõrast DNA’d omaks)
Pärilikkus #1 Pärilikkus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli Illak Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises. 8. Pärilikkus. Vanemorganismid pärandavad oma tunnuseid järglastele. 9. Evolutsioneerumine. Aja jooksul elutingimustega kohanemine- kaelkirjaku pikk kael. 10. Keerukas ehitus. Vt evolutsiooni! Eluslooduse organiseeritus Eluslooduse tasandid . Molekulaarne tasand. Biomolekulid- valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped. Elu tunnused puuduvad. Molekulaarbioloogia- valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused.

Bioloogia
Organismid-evolutsioon-isolatsioon-eluslooduse süsteem-geneetika-rakendusbioloogia-geenitehnoloogia
23
docx

Organismid, evolutsioon, isolatsioon, eluslooduse süsteem, geneetika, rakendusbioloogia, geenitehnoloogia

BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. · Ökosüsteemil on kindla

Bioloogia
Loomageneetika 1 osa
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

nimetatakse biomeetriaks. Biomeetriliste meetoditega on võimalik selgitada populatsiooni 2 genofondi struktuuri ja dünaamikat. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on peamisteks põllumajandusloomade jõudlusomaduste pärilikkuse uurimisel ja selektsioo- niteoorias. Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid ­ mikroobi-, looma-, inimese-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. PÄRILIKKUSE MÕISTE Pärilikkus üldisemalt on organismi võime anda omataolisi järglasi. Kõrgematel organismidel avaldub see nii põlvkondade kui ka rakkude tasemel: sugurakkude kaudu antakse geneetiline informatsioon edasi järgnevale põlvkonnale, kuid ka keharakkude jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tütarrakkudele. Pärilikkust ei või segi ajada pärandumisega, mis tähistab ainult geneetilise informatsiooni edasiandmise protsessi ja selle seaduspärasusi

Aretusõpetus
Ökoloogia konspekt
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia
Geneetika eksam
69
pdf

Geneetika eksam

Geneetika 2 kordamisküsimused Lisaks tekstile ja õpikule vaadake kindlasti ka materjali slaididelt. 1. Võrrelge lüütilq aaise ja mõõduka bakteriofaagi paljunemistsüklit VIRULENTSED FAAGID – põhjustavad peremeesraku surma MÕÕDUKAD FAAGID – võivad püsida rakus ilma seda hävitamata o Lüütiline ja lüsogeenne fvgvb89htsükkel. Lüsogeenne tsükkel võib keskkonnatingimuste muutudes üle minna lüütiliseks tsükliks Lüütiline​: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, tehakse palju DNA/RNA koopiaid, viiruspartiklid pannakse kokku, rakk lüüsitakse Lüsogeenne​: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, genoom integreerub peremehe genoomi ja kandub kromosoomi koostisosana tütarrakkudesse. Keskkonnatingimuste muutudes võib lüsogeenne faag minna üle lüütilisse tsüklisse, mille käigus sünteesitakse viiruse partikleid ning pannakse need kokku. Lõpuks rakk lü

Kategoriseerimata
Esimese nelja kursuse materjal
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.

Bioloogia
Sissejuhatus geneetikasse
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse ?

Geneetika
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi des

Geneetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun