Bioloogia mõisted (0)

Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad.
Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla
Biomolekulid - organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud , valgud , lipiidid , nukleiinhapped.
Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik , lämmastik , hapnik, fosfor ja väävel .
Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik.
Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees.
Vesiniksidemed - posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused
Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele
Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi vahel.
Hüdrofiilsus – ainete omadus vees mitte lahustuda-
Hüdrolüüs – Surtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel.
Süsivesikud ehk sahhariidid – süsinukust, hapnikust ja vesinikust koosnevad oraanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas .
Lihtsuhkurud ehk monosahhariidid – lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikaatomit.
Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid – süsivesikud, mis koosnead kahest või rohkemast lihtsuhkrust.
Glükoos – kuuesüsikuline lihtsuhkur , rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotesside lähtneaine.
Fruktoos ehk puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.
Sahharoos – Glõkoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur , kasutatakse lauasuhkruna, toodetakse peamiselt suhkruroost või –peedist.
Laktoos ehk ppiimasuhkur – Kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas.
Tärklis-Paljudes osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks.
Tselluloos - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent , lülijalgsete välisskeleti peamine komponent.
Hüdrofoobne – Vett tõrjuv, vees mitte lahustuv.
Hüdrofiilne – vees hästi lahustuv.
Lipiidid – Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass.
Lihtlipiidid – Glütoseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad õlid ja vahad.
Forfolipiidid – fosforhappejäägist ja rasvhappejäägisidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad.
Küllastanud rasvhapped – Rasvhapped mille molekulides esinevad kaksiksidemed.
Transrasvhapped – Tööstluslikud molekulid, milles küllastamata rasvhapee kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu, tervisele kahjulikud.
Kolesterool – Lipiidide hulka kuulu molekul , millel on organismis täitsa tähtsaid ülesaneid, kuid mille kõrge tase veres põhjustav südame- veresoonkonna haigusi.
Valgud – orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest.
Aminohapped - amino- karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid .
Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust.
Valgu primaarstuktuur – Valgu aminohappeline järjestus.
Valgu sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed.
Valgu tetsiaarstruktuur – sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv keerjas sruktuur .
Valgu kvaternaarstruktuur – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur.
Denatureerumine – Valkude sekundaar - või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri. Näiteks temeratuuri, happe, aluse, mehhanilise mõju toimel.
Ensüümid - Valgud, mis reguleerivad rakkude keemiliste reaktsioonide kiirust.
Katalüsaatorid- reaktsioone kiirendavad ained.
Nukleiinhapped – nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sasaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA.
DNA – (desoksüribonukleiinhape)- molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale.
RNA- ( ribonukleiinhape )- molekulid, mis vastutavad valgusünteesi toeostamise eest (aga on ka muude ülesannetega RNA –molekule).
nukleotiidid – nukleiinhappe aheletae elementaarosad, mis kosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest.
Informatsiooni – RNA(mRNA)- RNA-molekulid, mis kopeerivad ja toodavad geneetilise info rakutuumast kohta, kus toimub valgusüntees.
Transpordi-RNA (tRNA)- RNA-molekulid, mis toodavad Mrna-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk.
Ribosoomid -RNA(rRNA)- koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA.
Geenid - Dna lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi.
Koudained - seedumatu osa taimsest toidust,mis on hädavajalik teiste ainete seedimiseks.
Vitamiinid - Orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda.
Mineraalained - Organismile vajalikud keemilised elemendid, v.a toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik , vesinik, hapnik ja lämmastik.
KÜSIMUSED
1.Millised on levinumad elemendid elusloduses ja elutalooduses?
Elutalooduses- süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel.
Eluslooduses - Kaltsium, naatrium , kaalium, magneesimu, kloor, vask, jood, raud, tsink ja fluor .
2. Millistest elemenditidest koosnevad organismid peamiselt?
süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel.
3. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ?
Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekekskkond tagab nende toimumise, Vesi on väga hea lahusti. Vesi on paljude reaktsioonide lähteiane või lõpp produkt.
4. Vee ülesanded rakkudes ja oranismis?
Vesi on rakkude sisekond ja täidab rahuvaheruumid- Vesi loob rakkudes ühtlase sisekeskkonna, kus toimub kogu raku elutegevus. Veeisaldus rakus on keskmiselt 70-90%, seega on anorgaanilistest ainetest organismides kõige rohkem vett. Vesi täidab ka rakuvaheruumi .
* Vesi on hea lahusti-Vee omadus lahustada teisi aineid tuleneb vee molekuli polaarsusest. Enamik aineid on rakkudes lahustunud olekus. Hüdrofiilseteks nimetakakse aineid, mis vees lahustuvad ja hüdrofoobsed on nained mis vees ei lahustu,näiteks rasvad .
* Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides-Hüdrolüüs on suurtes molekulides olevalt keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. Toitainetest moodustuvad hüdrolüüsi käigus lihtsad ühendi, mida kasutatakse rakkude ehituses ja elutegebvuses.
* Vesi transpordib aineid- Vesi tagab ainete liikumise raksiseselt ja rakuväliliselt, st kindlustab ainevahetuse rakkudes. Mida rohkem vett seda kiirem on raku ainevahetus . Vesi eemaldab ka jääkaineid.
* Vesi tagab raku siserõhu – Rõhk annab rakule kuju ja vastupidavuse, kui rakkude siserõhk väheneb siis näiteks taimed närtsivad ja inimestele tekivad kortsud.
* Vesi reguleerib soojust- Vesi on oluline soojusregulaator, see soojeneb ja jahutab aeglasemalt kui enamik teisi aineid, sellepärast kaitseb vesi rakke ja organisme ülekuumenemise eest ja aitab säilitda püsivat sisetemperatuuri. Vee aurumine jahutab organisme.
* Vesi on vajalik organismide paljunemiseks - Loomade paljunemiseks on vaja veekeskonda. Paljud organismid paljunevad vees, Maismaal sigivate organismidel arenevad looted muna sees või oragnismisises vesikeskkonnas .
*Vesi on fotosünteesi lähteaine - Fotosünteesi tulemusena tekkiv glükoos enamiku organismide energia ja süsinikuallikas kõikide biomolekulkide sünteesimisel.
5. Süsivesikute ülesanded organismides

• * Energiaallikas ja varuaine - Organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru;
  
• Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest;
  
• Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat.
  

Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest.
* Ehitusmaterjal - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin .
* Kaitse - täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad ).
Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest.Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid.
* Lähteaine- Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähteianeks kõigi biomolekulide-lipiidide, valkude ja nukleiinhapete sünteesiks.
6. Lipiidide ülesanded organismides.
*Varuaine – Loomadel on varuaineks peamiselt rasvad, mis kogunevad rasvarakkudesse naha alla ja kõhuõõnde. Taimede rasvavarud asuvad õlidena seemntetes ja viljades.
*Energiaallikas - lipiidid on kõige energiarikkamad toitained .
*Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, mis ümbritsevad kõiki rakke. Fosfolipiidide molekulide ehistuslik omapära võimaldab neil luua membraanides vettpidava kaksikkihi.
*Kaitse- Koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõõjude eest ka liaseid ja veresooni.
*Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained. Rasvkude lahustub raslahustuvaid vitamiine.
*Signaalmolekulid - Lipiidid sobivad hästi organismisisesteks signaalmolekulideks, sest suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidsest vaevata läbi raku membraane. Nt: MÕNED HORMOONID:
*Lähteaine- Toiduga saadud rasvade sünteesitakse orangismile omased rasvad. Rasvade koostisosadest saab sünteesida ka teisi orgaanilisi ühendeid, näiteks süsivesikud.
7.Valkude ülesanded organismides.
*Ensüümid - Valgud reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid tagavad, et rakkudes aset leidavad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega,
*Ehitus- Valgud on heaks ehitusmaterjalks : nad kuuluvad paljude rakuosade koostisse. Valgulise ehitusega on lindude ja lomade suled.
*Transport- Transportvalgud aitavad ainetel liikuda .Transport rakku ja välja.Vere punalibledes esinev valk hemoglobiin transpordib hapnikku ja osaliselt ka süsihappegaasi, samuti on veres kindlad valgud rasvahete ja raua transportimiseks.
*Retseptorid- Vahendab infot raku ja väliskeskonna vahel.
*Kaitse- Moodustubad veres kaitsevalgud- antikehad. Antikehad seovad endaga kindla singaalmolekuli- antigeeni. Eantikehaga kokku puutudes seondub antikeha sellega niing takistab sissetungja elutegevust.
*Organismi reglulaatorid – Osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon , mida toodab ajuripats ja insuliin . Kõhunäärmes toodetav insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust, muutes toidu seedmise tulemusena verre kogunenud glükoosi varuaineks glükogeeniks ja avades glükoosimolekulidele tee lihasrakkudesse.
*Liikumine- Täitedetud lihasvalkudega, millel on kokkutõmbumise võime. Valgud liigutavad ka organelle raku sees. Näiteks jagunevas rakus on just valguliste kääviniitide ülesandeks kahekordistunud kromosoomide lahutamine raku poolsustele.
*Energia - Valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul. Valkude lagnudamine energia saamise eesmärgil algab alles siis kui ülejäänud energia varud on ammendunud.
*Varuaine- Valke kasutavad toiduks arenevad organismid. Munavalge valk albumiin on aernevale lootele toitainevaruks, inimese rinnapiimas on oluline valk kaseliin.
8.DNA ja RNA ehituse ja ülesannete võrdlus.
DNA – Pikk kaksikahelaline spiraal ehk kaksikheeliks.
Päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgimistele rakupõlvkondadele
RNA – Lühemad üksikahelad, mille kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana.
Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine .
9. Seitse totainete klassi.
Süsivesikud, rasvad, kiudained , mineraalid , valgud, vitamiinid ja vesi.
10. Milised eluseisukohalt olulised veeomadused tulenevad veemolekuli polaarsusest?
Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahel sidemeid ka vee molekulid.Lerga megatiivse laenguga hapnikuaatom veemolekulis moodustab sideme teise veemolekuli positiivse osalenguga vesinukuaatomiga, nii moodustavad vesiniksidemed.
11.Miks ja kuidas valmistatakse transrav happeid ?
Trasrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid , mis käituvad organismis nagu küllastumatu rasvhapped. Enamik tänapäevaseid transrasvhappeid tekib taimeõlide ja loomserasva osalise hüdrogeenimisel, st kaksiksideme asendamisel veinikuaatomiga. Küllastamata rasvhapped muudetakse nii küllastatuks, toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks.
12. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud?
Osaline hüdrogeenimine muudab aga rasvhapete struktuuri nii, et organismil on neid raske seedida ning need jäävad vereringesse pikemaks ajaks. Need suurendavad südame-veresoonkonna haiguste riski.
13.Miks peaad loomad toidust pidevalt valkusi saama ?
Valgud transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikrooobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel.