Valgusüntees (2)

Valgusünteesi konspekt.
Valgud ( proteiinid ) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule, mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks.
Molkulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkue sedasupärasusi molekulaarsel tasemel, Selle teadusharu saavutused võimaldavad mõista, kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuudades peamisel kolmele univesaalsele protsessile :
1. dna sünteesile ehk replikatsioonile,
2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja
3. valgu sünteesile ehk translatsioonile.
DNA, RNA ja valkude biosünteesiga seondub valdav osa tunnuste tunnuste avaldumise molekulaarsetest mehhanismidest.
DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele.
Sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulis kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis mitoosil tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse. Mitoosi tulemusena on moodustunud tütarrakud geneetilise info sisalduselt samased . Päärilik info sisaldub DNA nukleotiides järjestuses. Selleks, et geenis oleva info alusel saaks sünteesida valku, tuleb dna vastav lõik kopeerida TNA molekuliss.DNA lõiku mis määrab ühe RNA molkuli sünteesi, nimetatakse geeniks. Nilleiinhapeta (DNA ja RNA) ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on, see et erinevalt teistest biosünteesides on need Matriitssünteesid. See tähendab, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne.
Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Replikatsiooni on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse.
Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjesutsega komplementaarne RNA molekul .
Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRna kui ka tRNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes.
Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub.Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad.
Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene :
1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes.
2. Geenid mis avalduvad aibnt ühe kindla koe rakkudes.
3. Geenid mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil.
4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi.
mRNA molekuli kolm järjestikust nuleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneeliliseks koodiks.
Morna molekuli nukleotiidses järjestuses oleva info lugemine algan initsiaatorkoononist ja lõpeb stoppkoodiniga.Nende vahele jääv transleeritav piirkond määrab sünteesitava valgu amonohappelise järjestuse.mRNA algus ja lõpposad ei sisalda infot valgu amonohappelise järjestuse kohta : need lõigud on mõeldud ribosooniga seorsumiseks ja molekui kaitseks teda lagundavate ensüümide eest.
Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis valgussüntees lõppeb ja seetõttu nimetatake neid stoppkoodoniteks.Seega mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon geneetilise info lugemise alguse ja toppkoodon selle lõõppu.
tRNA toob ribosoomi aminohappe ja koos kooodon- antikoodon paardumisega mõõtestab lahti geneetilise koodi.Antikoodon on tRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA komplementaarse järjestusega (Koodoniga)
Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke.