Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Geenitehnoloogia 2010 (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Geenitehnoloogia
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
  • Milliseid rakke ümbritseb rakukest?
  • Mis on plasmiid?
  • Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi?
  • Mis on moorula blastula gastrula?
  • Mis on alleel homosügootsus heterosügootsus?
  • Mis põhjustab geenide ahelduse?
  • Mis on replikatsioon?
  • Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest?
  • Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias?
  • Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma?
  • Mis on embrüonaalsed tüvirakud?
  • Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
  • Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010
  • Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono -, oligo - ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad . Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos , maltoos, laktoos ; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik.
  • Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid, steroidid , vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites , nt alkoholis ja eetris. Organismide energia-allikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keem üh moodustuvad liitlipiidid , nt rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid . Steroidid on madalmol üh, nt kolesterool , hormoonid, vitamiin D.
  • Aminohapete lühiiseloomustus. Nende koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm –NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm –COOH, molekuli ülejäänud osad R varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Sellest tulenevad nende mitmesug keem om-d. 2 amonohappe omavah reag moodustub ribosoomis nende vahele peptiidside, tekib valk. Katseklaasis reaktsioon ei toimu!
  • Valkude lühiiseloomustus. Aminohapetest moodustunud polümeerid, moodustuvad vaid elusorganismides, st on biopolümeerid. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. Valdav osa koosneb 1 ahelast, kuid osa ka 2st või 3st. Ei ole lineaarsed ja tasapinnalised, vaid omavad ruumilisi struktuure, nt heeliks , gloobul. Denaturatsioon - kõrgemat järku struktuurid hävivad, kuid peptiidsidemed ei katke . Renaturatsioon- struktuur taastub. Organismides lagundat valgud aminohapeteks ensüümide toimel. Ül: 1)ensümaatiline- reguleerivad keem reaktsioone 2)ehituslik- kuuluvad rakuorganellide koostisesse 3) transportfunktsion- hapniku transport veres, molekulide transport rakust sisse ja välja 4)retseptorfn- väliskeskkonna info edastamine raku sisemusse 5) regulatoorne fn- valgulised hormoonid, nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insulin 6)kaitsefn- organismile mitteomaste ühendite vastu võitlemiseks moodustuvad antikehad 7)liikumisfn- lihasvalgud muudavad struktuuri, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, algloomad 8)energeetiline fn- valgud võetakse kasutusele alles siis kui lipiidide ja sahhariidide varud on praktiliselt lõppemas
  • Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhapete monomeerid . DNA koostises on desoksüribonukleotiidid: keeruka struktuuriga, moodustunud lämmastikaluse(A, G, T, C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA monomeerideks on ribonukleotiidid : lämmastikalus(A, G, C, U), riboos ja fosfaatrühm.
  • Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ja ribonukleiinhape . Nukleotiidid liituvad omavahel ja tekib DNA/RNA ahel. Molekulid võivad olla eri pikkusega, nende omadused sõltuvad monomeeride hulgast ja järjestusest. Rakutuumas . Ül päriliku info säilitamine, ülekanne, realiseerimine .
  • Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
    DNA
    RNA
    monomeer
    desoksüribonukleotiid
    ribonukleotiid
    sahhariid
    desoksüriboos
    riboos
    nukleotiid
    A, G, C, T
    A, G, C, U
    Molekuli kuju
    2-ahelaline ( biheeliks )
    1-ahelaline, osaline paardumine ahela eri osade vahel
    komplementaarsus
    A=T ja C=G
    C=G ja A=U
    Põhiline ül
    Päriliku info säilitamine ja ülekanne
    Päriliku info realiseerimine
  • Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid.
    • Inormatsiooni ehk mRNA: toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika ribosoomidesse.
    • Transport ehk tRNA: mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine, tRNA toob kohale õiged aminohapped ja lülitab need sünteesitava valgu ahelasse.
    • Ribosoomi ehk rRNA: kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.

  • Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused.
    Prokarüootne e eeltuumne
    Eukarüootne e päristuumne
    tüübid
    bakterid
    Taime-, looma-, seenerakud, protistid
    tuum
    Puudub, selle asemel tuumapiirkond
    2 membraaniga ümbritsetud tuum
    tuumamembraan
    Puudub
    olemas
    DNA
    1 rõngaskromosoom, väiksemad plasmiidid
    Palju lineaarseid kromosoome
    organellid
    Puuduvad membraanidest koosnevad ja nendega ümbrits organellid
    palju
    tsütoplasma
    jäik
    Liikuv, vedelam
  • Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad 2 kihti, valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel. Kolesterool.
  • Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Tsütoplasmavõrgustik- raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Sileda -(ensüümid, mis osalevad lipiidide ja sahhariidide sünteesis) ja karedapinnaline(ribsoomid, valkude süntees). Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine, on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega.
  • Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Kaheosaline, koosneb ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes, siis liiguvad läbi membraani tsütoplasmasse. Fn: valkude süntees.
  • Lüsosoomide funktsioon. Makromolekulide ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuuride lagundamine.
  • Golgi kompleksi funktsioon. Lõpule jõuab valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises.
  • Mitokondrite funktsioon. Raku varustamine energiga: lõpule viiakse glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Vabaneb CO2, eraldub energia.
  • Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Ovaalne organell , sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud 2 membraaniga, sees paiknevad membraanidest moodustunud lamellid , milles on klorofülli molekulid. Sisaldab ka DNAd, RNAd ja valke. Fn: seal toimub fotosüntees.
  • Tsütoskeleti funktsioonid. Osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Raku tugi- ja liikumissüsteem.
  • Kromosoomide struktuur. Koosneb DNAst ja sellele kinnitunud valgu molekulidest, sisaldavad geene. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud, selle lõpus kahekromatiidilised, mitoosi alguses keerduvad kokku.
  • Milliseid rakke ümbritseb rakukest ? Taime-, seene- ja bakterirakke.
  • Mis on plasmiid ? Bakteri tsütoplasmas olev väiksem DNA rõngas, põhiliselt ainevahetusliku tähtsusega. Sisaldab gene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavad lagundada org aineid. Vajalikud nii toitumiseks kui ka kahjulike ainete hävitamiseks. Nt sisaldavad plasmiidid gene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteril elada antibiootikumide keskkonnas.
  • Rakutsükli etapid. Mitoos (karüokinees- rakutuuma jagunemine 4 perioodis: pro-, meta -, ana- ja telofaas ning tsütokinees- tsütoplasma jagunemine) ja interfaas- 2 mitoosi vahele java raku eluperiood .
  • Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks on vaja meioosi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väh 2x.
  • Mis on moorula, blastula, gastrula ? Loote staadiumid.
    • Moorula- kobarloode , moodustub lõigustumise e sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena. Lootelise arengu 1. staadium
    • Blastula- põisloode, moorulast arenev õõnsusega 1-rakukihiline loode. Selles staadiumis luuakse alus rakkude eristumisele e erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite tekkele.
    • Gastrula- karikloode , arenevad 3 lootelehte(välimine, sisemine, keskmine), millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad

  • Mis on alleel , homosügootsus, heterosügootsus?
    • Alleel- ühe geeni erivorm
    • Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel
    • Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid .

  • Mis põhjustab geenide ahelduse ? Üht tunnust määravad geenid paiknevad kromosoomides lähestikku ja seetõttu päranduvad aheldunult. Komplementaarsusprintsiip .
  • Mis on replikatsioon ? DNA süntees. Ühest DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas. Kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse.
  • Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ära 1 RNA molekuli sünteesi.
  • Transkriptsioon . RNA süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul . Seda viib läbi ensüüm, mis DNA molekulile kinnitumiseks ja transkriptsiooni alustamiseks vajab teatud nukleotiidide järjestust e promootorit. RNA süntees lõppeb kui ensüüm jõuab geeni lõpus nukl järj, mida nim terminaatoriks, seal ensüüm eraldub DNAst, viimane taastab oma biheeliksikujulise struktuuri ja sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse.
  • tRNAde struktuur ja funktsioon. tRNA molekul koosneb ühest ahelast, kuid selle komplementaarsete lõikude nukleotiidide vahele on moodustunud vesiniksidemed, teist järku struktuur on ristikulehe sarnane. Molekuli paardumata otsa kluge seondub aminohape . Fn: mRNAga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. Toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse.
  • Geneetiline kood. mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi e koodonit määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon gen info lugemise alguse ja stoppkoodon selle lõpu. Nende vahele jääv transleeritav piirk määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse.
  • Translatsioon . Valgu süntees, toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on vaja lisaks mRNAle veel tRNAd, aminohappeid, ensüüme ja energiat. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub 1. tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Edasi seostub iga tRNA molekul tsütoplasmas kindla aminohappega(vastava ensüümi kaasabil ja ATP energia arvel) ja toob selle ribosoomi. Koodon- antikoodon paardumisega mõtestat lahti geneetiline kood. Protsess kestab seni kuni järg jõuab mRNA stoppkoodonini, sellega ei seostu ühegi tRNA antikoodon, seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanaevd tRNA, mRNA ja sünteesitud valk.
  • Translatsiooni terminatsioon. Protsess, mille käigus lõpuni sünteesitud polüpeptiid ribosoomist vabaneb.
  • Geeniekspressiooni regulatsioon . Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse et see geen avaldub. Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teasel ajahetkel avalduvad. Geeni avaldumine sõltub RNAd sünteesiva ensüümi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkriptsioon toimub ja vastupidi. Mõnikord võib ensüümi ühinemist takistada mõni teine valk e repressor . Et transkriptsioon toimuks peab repressorist vabanema. Kui mingil põhjusel avaldub ebaõige geen, võib see kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talitluses, isegi raku hukkumise. Nt vähk.
  • Ribosüümid. Ensüüm, mis ei ole valguline aga koosneb RNA ahelatest, nt ribosoom. Seda peetakse ensüümiks, sest ribosoomi koosseisu kuuluv rRNA sünteesib valgusünteesi käigus peptiidsidemeid aminohapete vahel.
  • Geenmutatsioon, kromosoommutatsioon .
    • Geenmutatsioon- väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Hõlmavad ühte või mõnda nukleotiidi, tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Nt võib replikatsioonil 1 või mitu nukleotiidi kaduma minna, juurde tulla või asenduda. Enamus vigu parandat pärast ensüümide poolt, osa võib säilida, nt häirub insuliini süntees ja in põeb suhkrutõbe.
    • Kromosommutatsioon- kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Põhjuseks nt vead mitosis v meiosis.

  • Viiruste ehitus. Biologilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Ühelgi neist pole rakulist ehitust. Enamus keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Sisaldab kas RNAd või DNAd. Peremeesosakesest väljaspool ümritseb genoomi valguline kapsiid, mõnel veel ka ümbris. Väikestel viirustel 3 geeni, suurematel üle 200. Sisaldab 3 tüüpi geene: 1) struktuurgeenid sisaldavad infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks, enamik neist kapsiidi või ümbrise koostises 2)replikatsioonigeenide põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise 3) regulaatorgeenidelt saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.
  • Viiruste paljunemine.
    • DNA- viirus kinnitub peremeesrakule, viiruse koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja –membraani viiruse kinnituskohas, rakku sisestat viiruse DNA, mille alusel sünteesitakse regulaatorvalgud, mis korraldavad umber raku ainevahetuse, pidurdub raku nende geenide transkriptsioon mis pole viiruse paljunemiseks vajalikud, moodustuvad uued viirusosakese, mis hävitavad raku ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda – viiruse lüütiline tsükkel. Mõnikord lülitub viiruse genoom peremeesraku kromosoomi, säilib seal ning viirus kandub koos raku jagunemisega edasi tütarrakkudesse, võib tingimuste muutudes avalduda – viiruse lüsosüümne tsükkel.
    • RNA- viiruse genoom satub rakku, käitub seal nagu mRNA, sünteesib viirusele omaseid valke ning viiruse RNAga komplementaarne RNA, virus paljuneb. Osade viiruste paljunemiseks sünteesitakse viiruse RNAga kompl DNA, mis lülitub peremeesraku kromosoomi.

  • Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? Organismi sattunud viiruste vastu moodustuvad veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need. Iga antikeha seostub üksnes seda tüüpi viirusega, mille vastu ta on sünteesitud. Teisi, isegi väga sarnaseid molekule ta ära ei tunne.
  • Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias ? Kasutat ära viiruse genoomi omadust lülituda peremeesraku kromosoomi, millele järgneb vastavate geenide RNA ja valkude süntees. Geneetilisi haiguse saab ravida norm geeni viimisega haigesse organsimi. Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen (kasut lüsogeenseid DNA-viirusi, mille enda geenid pole in ohtlikud), viirus viiakse inimorganismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Saadakse vajalik valk ja in terveneb, sest norm geen on avaldunud. Seda nim geeniteraapiaks.
  • Bakteriraku ehitus. Kerajad, niitjad või kruvikujulised. Ümbritsetud 1 või 2 valkudest ja lipiididest koosneva membraaniga ja peam polüsahhariididest kestaga, mis täidab kaitsefn-i. Kaetud karvakestega või viburitega. Lisaks kestale esineb osadel bakteritel ka limakapsel , mis on nii kaitseks kui ka hõlbustab liikumist. Puudub membraanidega piiritletud tuum, selle asemel tuumapk, milles 1 rõngaskromosoom (DNA) ja plasmiidid (sisaldavad geene, mis vajalikud ensüümide sünteesiks). Organellidest on bakteril vaid ribosoomid, gaasivakuool .
  • Bakterite kasv ja paljunemine. Paljunevad pooldumisega, millele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Toituvad org ainest, mida lagundavad ensüümide abil. Vahetult enne jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub, rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub 2 u ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab 1 kromosoomi ning võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Paljunevad kiiresti, osad poolduvad juba 1-2 tunniga. Osa liike moodustavad halbades tingimustes spoore .
  • Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Protistid, taime-, seene- ja loomariik . Kõigil on rakuline ehitus ja stabiilne sisekeskkond, kõik vajavad elutegevuseks energiat, paljunevad, arenevad, reageerivad ärritusele. Protistid, seened ja loomad lagundavad org ainet, taimed sünteesivad ise vajalikud toitained.
  • Seeneraku ehitus. Kitiinist rakukest, membraan , samad organellid mis loomarakus + vakuool.
  • Taimeraku ehitus. Ümbritsetud tselluloosist rakukestaga, mida läbivad arvukad poorid . Kest omab tugi- ja kaitsefn-i. Juhtkoel transportfn- koos tugirakkudega moodustavad võrgustiku, mis ühendab taime kõike organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist. Plasmiidid annavad taimeosadele erineva värvuse: rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvitud leukoplastid. Kloroplastid sisaldavad lamelle, need omakorda klorofülli, paiknevad peamiselt lehtedes, sest neil on oluline roll fotosünteesis. Veel leidub seal ribosoome ja DNAd ning RNAd. Kromoplastid sisaldavad karotinoide , paiknevad viljades ja õites. Leukoplastides pigmente pole, neis paiknevad varuained . Vakuoolid on membraaniga ümritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti varu- ja jääkaineid, on veemahutid. Võivad sisaldada ligimeelitavaid aineid aga ka jääkaineid mis peletavad loomi eemale. Lüsosoom, Golgi kompleks .
  • Restriktaasid. Omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt nii, et tekivad kleepuvate otstega DNA lõigud. Eri päristolu lõigud viiakse lahuses kokku ja nad ühinevad komplementaarsuse alusel, kleepuvate otste vahele tekivad vesiniksidemed. Ensüüm ligaasi abil ühendat eri päritolu lõigud kovalentsete sidemetega, tekib rekombinantne DNA molekul. Bakterid kaitsevad end sedasi viiruste eest.
  • DNA kloneerimise etapid. 1)DNA lõigatakse restriktaasi abil fragmentideks ja segatakse bakterite plasmiididega, mis on lahti lõigatud sama restriktaasiga 2)Iga plasmiid ühineb võõra fragmendiga. Ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad 3)Bakterid võtavad rekombinantsed plasmiidid endasse, saadakse kloonbakterite kogumid 4) Kolooniad eraldatakse. Siiratud fragment(DNA) paljuneb koos bakteritega , saadakse DNA- pank .
  • Mis on cDNA ? Kodeeriv DNA e eksonid . Paiknevad eukarüootide geenis vaheldumisis intronite e mittekodeerivate aladega. Neis oleva nukleotiidijärjestuse alusel järjestat ribosoomis aminohapped sünteesitavasse valgumolekuli. In genoomis on cDNAd ainult 2%.
  • DNA sekveneerimise põhimõte. Sekveneerimine on DNA nukleotiidse järjestuse kindlakstegemine .
  • Mille poolest erineb automaatsekveneerimine klassikalisest manuaalsest sekveneerimisest?
  • Polümeraasi ahelreaktsioon. Kindla DNA lõigu kiireks paljundamiseks. Paljundada saab iga DNA lõiku, mille otsjärjestused on teada ning mille järgi on sünteesitud lühikesed 1-ahelalised DNA-lõigud(praimerid). Protsess on automatiseeritud vastava aparaadi, termotsükleri ja sellega ühendatud arvuti abil. Reaktsiooni 1 tsükkel kestab u 1min, tunni ajaga võib saada miljon koopiat . Reaktsioonisegus on uuritava isiku proovist eraldatud üliväike DNA kogus, desoksüribonukleotiidtrifosfaate, praimerid ja DNA polümeraas. Automatiseerumise on võimaldanud kuumaveebakterilt pärit nn Taq-polümeraas, mis säilitab aktiivsuse kuni 100 kraadi juures. Saadud DNA fragmendid lahutat mikrokapillaarsel elektrofeesil pikkuse erinevuse järgi.
    51. Kromatograafia Käib laboratoorsete füüsikaliste-keemiliste meetodite kohta, kust lastakse läbi mitteliikuva või väheliikuva faasi vedelat või gaasilist vedelikku või segu ja siis tänu sellele jagunevad lõpuks ained erinevalt...tekivad erineva kiirusega komponentide grupid...mis siis hiljem tehakse kindlaks vastavate füüsikaliste meetodite või keemiliste reaktsioonide kaudu
  • Elektroforees . Genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuste järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA fragmendid, mille pikkusmuster on eri indiviididel erinev. Need eri pikkusega fragmendid eraldatakse elektroforeesiga ja tulemuseks on pilt, mis sarnaneb ribakoodiga. Selle meetodi abil saab indiviide eristatada ja isadust kindlaks teha.
  • Nukleiinhapete hübridiseerimine. Põhineb denatureerunud DNA ja RNA renatureerimisel, mis tähendab, et teatud tingimustel denatureeritud NH ahelad on võimelised taastama oma endise struktuuri. See on võimaldanud luua kõrge tundlikkusega meetodid spetsiifiliste NH järjestuste avastamiseks. Kasutat puhastatud või kloonitud NH fragmente, millel on järjestus kindlaksmääratud ja mis on märgistatud keemilise markeri või radioaktiivse isotoobiga. Selliselt töödeldud fragmente nim DNA sondideks. Sondide abil on võimalik määrata geenide asukohta kromosoomides, defektgeenide olemasolu, geenide talituslikku aktiivsust, määrates nende poolt toodetud mRNA hulka tsütoplasmas, viirusliku RNA või DNA olemasolu ja asukoha määramine.
  • Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias. Rakubioloogias on levinud immuunfluorostsentsi meetod, mis põhineb fluorestseeruvate värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisel . Elavhõbedalambiga valgustat helendavate värvainetega märgistat antikehasid. Nii saab lokaliserida nt valke.
  • Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Loom, kelle genoomi on viidud mõni teine geen, tavaliselt in oma. 1)Looma munarakk viljastat in vitro 2)Mikropipeti abil sisestat viljastunud munarakku vajalik geen 3)embrüo siirdatakse hormoonidega mõjutatud looma emakasse 4)Tiinus ja looma sünd, kellel avaldub vajalik geen. Probleemid: viljastamisel ei tohi munarakku kahjustada, geenivektorid ei integreeru DNAsse soovitaval kohal ja võivad kahjustada olemasolevaid geene, siiratav geen peab olema varustatud koespets promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges kohas ja sobival ajal. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, siiratud geen võib põhjustada eluohtlikke mutatsioone. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse 100-200 katsetuse tulemusena.
  • Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Rakud , mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Nad võivad vastavate indutseerivate ainete toimel diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid nad ei saa areneda tervikorganismiks. Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja kahjustuste parandamise. Rakuteraapia - ravimeetodid, mille puhul organismi hävinud rakke v organite kahjustunud fn-e taastatakse tüvirakkude siirdamisega.
  • Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? Kloneerimine on DNA, raku või geneetiliselt identse ärglaskonna saamine, olemasolevate geenide koopiate tekitamine.
    DNA kloneerimine on teatud DNA lõigust koopiate tegemine, mida on võimalik teostada katseklaasis. Organismide kloneerimine on keerulisem: tuleb eraldada viljastunud munarakust tuum ja viia selle asemele teise looma somaatilise raku tuum. Seejärel viiakse munarakk asendusema emakasse ja sünnib kloneeritud järglane. Sündinud loom ei ole 100% oma ema, kelle somaatilisest rakust võeti tuum, koopia, vaid väga sarnane loom.
  • Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Loomade DNA kaudu võib jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, ühtlasi täiustuvad teadmised bioloogiast ja evolutsioonist. Loomade DNA võrdlemine in omaga annab meditsiiniteaduse seisukohalt olulist infot ja setõttu valmisidki esmalt tuntud laboriloomade hiire , roti ja koera genoomid. Suur osa in ja loomade DNAst on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste mudelitena. Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib kaas aidata vastavate geenide leidmise inimesel.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 84 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Geenitehnoloogia 2010 #1 Geenitehnoloogia 2010 #2 Geenitehnoloogia 2010 #3 Geenitehnoloogia 2010 #4 Geenitehnoloogia 2010 #5 Geenitehnoloogia 2010 #6 Geenitehnoloogia 2010 #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura Õispuu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    57 kordamisküsimust koos vastustega
    sahhariidid lipiidid nukleiinhapped rakud organellid viirused bakterid pärilikkus geenitehnoloogia

    Sarnased õppematerjalid

    Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega
    11
    doc

    Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega

    laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile. 54. Miks tekib organismis vähkkasvaja vt. koduõpetaja lk.102. 55. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike järgi on mugav uurida bakteerite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, seda on kerge paljunada. On väikesed. Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad neid on suhteliselt kerge paljundada. On väikesed. 56. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans (C

    Geenitehnoloogia
    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused
    32
    doc

    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

    Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ­ elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, aden

    Geenitehnoloogia
    Geenitehnoloogia I konspekt
    52
    docx

    Geenitehnoloogia I konspekt

    UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) ∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia

    Geenitehnoloogia
    Geenitehnoloogia I konspekt
    26
    docx

    Geenitehnoloogia I konspekt

    UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase ­ molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase ­ (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase ­ rakubioloogia

    Geneetika
    -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester
    42
    docx

    Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.

    tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos molekulaargeneetikaga) Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia RAKU tase - rakubioloogia KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia)

    Geenitehnoloogia
    Geenitehnoloogia eksam
    40
    docx

    Geenitehnoloogia eksam

    Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energee

    Geenitehnoloogia
    Geenitehnoloogia
    22
    doc

    Geenitehnoloogia

    sisestada(munarakku) mis uueks organismiks areneb. 55. Tüvirakud. Rakud, millel on võime differenseeruda ükskõik millisteks organismi rakkudeks ja kudedeks. 56. Geeniteraapia. Vaata punkti 36 57. Miks tekib organismis vähkkasvaja. A cell's ability to instruct itself to die, a process called apoptosis <- see süsteem on nässus + 4-5samaaegset erinevat mutatsiooni raku geenides. 58. Miks on soolekepike ning pagaripärm head geenitehnoloogia mudelobjektid? Odavad kasvatada, paljunevad kiirelt, väikesed. Pagaripärm väga levinud (toiduaine)tööstuses, seega tuntakse läbi ajaloo hästi. 59. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans ­ lame uss, väga lihtsa ehitusega, suhteliselt vähe geene. Läbipaistev, lihtne (mikroskoobiga) uurida, väike. Odav.

    Biotehnoloogia
    Geenitehnoloogia
    24
    doc

    Geenitehnoloogia

    1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud ­ monosahhariidid. Liitsuhkrud ­ *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; *struk

    Arstiteadus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    littlegirl profiilipilt
    littlegirl: üsna hea
    14:28 15-09-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun