Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikkus (0)

1 Hindamata
Punktid
PÄRILIKkUS-organismi omdus sarnaneda oma vanematega
*pärilikus aine on DNA
*DNA sisaldab geene, mis määravad organismi tunnused
*Geenide erinevaid vorme nim alleelideks : Dominantne ja retsessiivne
*Isendi kõik geenid moodustavad genotüübi
*Isendi trunnused kujunevad geenide paasil ja keskkonna tegurite toimel
Genotüüp(määrab fen.)-->fenotüüp(isendi om. Tunnused) m,t,r-RNA
3. Translatsioon e. valgusüntees
geen->mRNA->valgusüntees->tunnus/omadus
*DNA ühik on geen
*Interfaasis toimub DNA replikatsioon
*valgu molekulis on peptriidside
*DNA polüperaasi tagajärjel vesiniksidemed katkevad ja kujunevad välja kaks identset DNA molekuli.
T A G T T A G C
| | | | | | | |
A T C A A T C G
T A G T T A G C
| | | | | | | |
A T C A A T C G
*Matriidsüntees-ühe biomolekuli monomeerie järjestuse alusel teise bimolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkirptsioon ja trantslatsioon
N: DNA-replikatsioon, mRNA molekuli süntees.
*Trantskriptsioon toimub rakutuumas , osaleb mRNA plümeraas
*Geen on DNA teatud lõik, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi ja see omakorda ühe valgu molekuli sünteesi --> Geen->mRNA->valk
*inimesel on 32 000 geeni
*Geeni ehitus:
promootor |ACCGATTACCGATTA( transkriptsioon )| terminaator
*mRNA polümeraas peab ühinema promootoriga->lõhub ära visniksidemed.
*transkriptsiooni toimumiseks peab ensüüm ühinema DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada repressorvalk, millel on sama seostumiskoht. Kui repressor vabastab promootori, algab RNA süntees uuesti. Kui promootorisse satub repressorvalk, siis ei saa RNA polümeraas toimuda(kuid on olemas ensüüme, mis aitavad seda lõhkuda)
*Geeni avaldumine e. ekspreseerumine-leiab aset siis kui temalt kirjutatakse geneetlineinfo ümber mRNA'le
*Erinevad geenid avalduvad erinevalt
*Geneetiline kood on 3 järjestikku paiknevat nukleodiidi DNA või mRNA molekulis, mis määravad ära ühe aminohappe
*Inistiaatorkoodon e. triplet on AUG, mis alustab valgu sünteesil
Geneetlise koodi omadused:
1.Sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu erinevat koodonit
2.Ühetähenduslik-üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe
3.Universaalne-ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. Eksisteerib peaagu kõigi eel-ja päristuumsete organismide rakkudes.
4.mitte kattuv -ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisse.
TRANSLATSIOON e. valgusüntees
Programm
Geen->mRNA
lähteaine
20 aimonohapet
Energia
ATP( mitokonder )
Ensüümid(biokatalüsaator)
Paljud
Sünteesi koht
ribosoom
Vahendajad
t,r RNA
Valgusünteesi protsess-Valgusüntees toimib raku tsüoplasmas asuvates ribosoomides. Trantslatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul , millega on ühendadtud aminohape metioniin (Met). Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. tRNA saab seostudu mRNA molekulidega üksnes komplementaarsusprintsiibi alusel,
Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC. Seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endega kaasa järgmisele koodinle vastava aminohappe jne.
Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini.
MÕISTED
Promootor-DNA nukleodiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviim ensüüm(RNA-polümeraas)peab sünteesi alustamiseks ühinema
Repressor-regulaatorvalk, mis taksitab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi(RMA-polümeraasi) seostumist polümeraasiga.
Antikoodon-tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestu, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga.
mRNA-informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika.
Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
Matriitsüntees-ühe biomolekuli monomeerie järjestuse alusel teise bimolekuli süntees.
ÜL:
tRNA: U A C; U G G; A A A; U A U, C G A
mRNA:A U G; A C C; U U U; A U A; G C U
valk: met - Thr - Lys - Tyr - Pro
Geen: T A C; T G G; A A A; T A T; C G A
VIIRUSED
viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad biloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest.
DNA- viirus -viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA
RNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA
Genoom -liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist(22 autosoomist ning sugukromosoomidest X ja Y)
Pärilikkus #1 Pärilikkus #2 Pärilikkus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liina Kodres Õppematerjali autor
Pärilikkuse, molekulaarbioloogia ja viiruse kontspekt

Sarnased õppematerjalid

Pärilikkusega seotud mõisted
3
docx

Pärilikkusega seotud mõisted

PÄRILIKKUS AKTIVAATOR ­ regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ­ ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS ­ DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA ­ pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 ­ naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste k

Bioloogia
Pärilikkus
5
doc

Pärilikkus

1. Antikoodon ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 2. bakteriofaag ­ viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia ­ geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10.

Bioloogia
Molekulaargeneetika alused ja viirused
7
docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle abil s

Bioloogia
Molekulaargeneetika ja viirused
2
odt

Molekulaargeneetika ja viirused

Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda

Bioloogia
Pärilikkus
4
docx

Pärilikkus

PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rakujagunemist(mitoo

Bioloogia
Pärilikkus
1
doc

Pärilikkus

Pärilikus Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks(inimesel koosneb see 24 kromosoomist). Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum-genotüüp. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum-fenotüüp. Keskkond ka soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste välja kujunemist. Molekulaargeneetika-tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. DNA süntees-replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees) Valgu süntees-translasioon (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja

Bioloogia
Molekulaargeneetika ja viirused
3
doc

Molekulaargeneetika ja viirused

BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiids

Bioloogia
Pärilikkus ja viirused
3
odt

Pärilikkus ja viirused

Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ja mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. Geenid on kromosoomide st

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun