Organismide koostis. Mõisted. (3)

Keemilised elemendid organismis.
Keemiline element on kindel aatomite liik.
Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides.
Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P – neid nim. makroelementideks.
Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente – J, Fl, Cu, Mn jt.
Anorgaanilised ained organismides.
Anorg . Ained on oksiidid , H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone.
Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%.
Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest.
Veemolekul on dipoolne.
Vee tähtsus :
* hea lahusti polaarsetele ainetele .
* Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks.
* Veel on suur soojusmahtuvus .
* Vesi võtab osa hüdrolüüsist.
*Vesi võtab osa fotosünteesist.
* Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel.
Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest.
Luukoe koostisesse kuulub Ca. Osaleb ka vere hüübimises, kindlustab lihaste tööd ja reguleerib vee hulka.
Anioonid on neg laenguga (nt I (jood) – vajalik kilpnäärme talitluseks ).
Anorg. ühendeid on rohkem, eriti just vett.
( pH7 – neutraalne keskkond ; pH7pH7 – happeline.
Orgaanilised ained.
Elusorganismides on sahhariide , lipiide , valke, nukleiinhappeid, DNA, RNA.
Süsivesikud :
1.) monosahhariidid . Tähtsamad on glükoos, riboos , früktoos .. ( valem C16H12O6)
2.) oligosahhariidid . Liitsuhkrud, lihtsuhkrujääke vähe. (maltoos, sahharoos , laktoos – C12H22O11 – koosnevad kahest lihtsuhkru jäägist.)
Laktoos – piimasuhkur . (paljud inimesed seda ei seedi – puudub vajalik ensüüm.)
3.) polüsahhariidid – tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest.
Tselluloos , molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest.
Glükogeen – loomne tärklis
Kitiin – lämmastikku sisaldav suhkur.
Süsivesikute tähtsus.
* energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat)
* ehitusülesanne.
* varuaine(taimedes - tärklis ja loomades ja seentes – glükogeen.)
* Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar )
* Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas)
* Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.)
Lipiidid . : .. orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , vahad, õlid, liitlipiidid ja steroidid. Tekivad rasvhapete jääkidest ja ka glütseroolist, ka alkohoolist.
Steroidid on tsüklilised ühendid.
Lipiidide tähtsus :
* energeetiline (1g rasva annab 38,9 kJ energiat)
* ehituslik ülesanne ( loomadel kujunevad rasvikud, taimedel õlid)
* Rasvkude kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest
* Nahaalune rasvkude on halb soojusjuht .
* Bioregulatoorne
* ainevahetuslik ( rasvas tekib vesi. Rasv oksüdeerub vabastades energiat, siis on üheks saaduseks ka vesi.. nt kaamel . )
Valgud : valk on elukandja. Valk on tahkes, kui ka poolvedelas olekus. Ei ladestu vees, v.a kolloide moodustavas valgus. Koostis : C, H, O, N, (S).
Moodustuvad aminohapetest.
Neid saab valguliste toiduainete seedimisest. Aminohapet seotakse omavahel peptiidsideme kaudu.
Elutähtsaid amiidhappeid on 102st 20 ja nendest 8 on asendamatud.
Valkude molekulid on ülesehitatud mitut moodi.
Eristatakse 4 erinevat ehituslikku struktuuri :
Esimene järk on ahelstruktuur. Näitab millised aminohapped on ahelasse kokku pandud, määrab ära ka valgu põhilised omadused.
Teist järku struktuur on kas kruvi kujuline heeliks või voldistik – nende vahel vesiniksidemed . Kolmandat järku struktuur on kera kujuline gloobul.
Neljandat järku struktuur tekib siis, kui omavahel ühinevad kaks või enam polümeerset ahelat.
Kui valku mõjutada ( vahutamine, kuumutamine ) –toimub denaturatsioon .
Valgud : 1.) lihtvalgud – proteiinid ; 2.) liitvalgud – proteiidid.
Valkude bioloogiline tähtsus :
* ehituslik ülesanne
* transport ülesanne
* retseptor ülesanne
* liikumisülesanne
* regulatoorne ülesanne
* kaitse ülesanne
* energeetiline ülesanne
* katalüütiline ülesanne.
Nukleiinhapped . üks nukleotiin koosneb kolmest osast.
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid . Kui nukleotiidid ühinevad, tekib DNA üksikahel.
DNA puhul on tavaline teist järku struktuur – see on kahe ahelaline. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus.
RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest, - esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku.
Tähtsus : DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites , planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info.
RNA võtab osa pärilikkuse avaldamisest. Realiseerib päriliku info.
Jaguneb :
* informatsiooni RNA, ehk M-RNA.
* transport RNA ehk T-RNA
* ribosoomi RNA ehk R-RNA.
1.) AIDS – viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumisel. Immuunrakud hävinevad, seetõttu väheneb antikehade moodustumine.
2.) aminohape – keemilised ühendid, koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm.
3.) antikeha – kaitsevalk.
4.) biheeliks – ruumiline kuju.
5.) bioaktiivne aine – ühend, põhilisteks aineteks on vitamiin , hormoon , ensüüm.
6.) biomolekul – orgaanilise aine molekul. Põhiained : sahhariidid , lipiidid, valgud ja nukleiinhapped
7.) biopolümeer – organismis moodustuv polümeer.
8.) denaturatsioon – valgu teise, kolmanda ja neljanda struktuuride hävinemine.
9.) desoksüribonukleiinhape – DNA. Biopolümeer. Pärilikkuse edasikandja, kromosoomide põhiline koostisaine .
10.) desoksüribonukleotiid – DNA monomeer . Moodustub lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
11.) desoksüriboos – monosahhariid , esineb peamiselt DNA koostises.
12.) ensüüm – biokeemilise reaksiooni kiirust reguleeriv valk.
13.) fosfolipiid – rakumembraani koostises olev lipiid, sisaldab fosfaatrühma.
14.) hormoon – bioaktiivne aine, mis moodustub peamiselt loomorganismides .
15.) komplementaarsusprintsiip – lämmastikaaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. ( DNA & RNA )
16.) kontraktsioonivalk – valk, täidab liitumisfunktsiooni, võimeline muutma oma möötmeid.
17.) lipiid – organismide energiallikas. Ühendite rühm, vees mittelahustuvad .
18.) lämmastikalus – nukleiinhappe monomeeride koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend.
19.) makroelemendid – kõige enam esinevad keemilised elemendid, organismides ( O, C, H, N, P, ja S )
20.) mikroelemendid – üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid, organismides.
21.) monosahhariid - lihtsuhkur
22.) mRNA – informatsiooni kuulutaja.
23.) nukleotiid – nukleiinhappe monomeer.
24.) oligosahhariid – madalamolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel.
25.) peptiidside – kovalentne side aminohappejääkide vahel.
26.) polüsahhariid – orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid.
27.) renaturatsioon – valgu teise, kolmanda ja neljanda järgu taastamine – denaturatsiooni pöördprotsess.
28.) retseptorvalk – rakumembraani koostises esinev valgu molekul.
29.) ribonukleiinhape – on biopolümeer, monomeerideks on ribonukleotiidid.
30.) ribonukleotiid – RNA monomeer, moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
31.) riboos – RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.
32.) rRNA – kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
33.) sahhariid – süsivesik.
34.) steroid – lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne.
35.) transportvalk – valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise.
36.) tRNA – transport, geneetilise info lahtimõtestaja.