Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Molekulaardiagnostika (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul?
  • Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks?
  • Mis limiteerib GenProbe meetodi hübridiseerimine puhul testi tundlikkuse?
  • Millised on PCR-diagnostikalabori organisatsiooni põhiprintsiibid?
  • Milliseid vigu ja kuidas saab vältida?
  • Mis on meetodi tundlikkus?
  • Mis on meetodi spetsiifilisus?
  • Milline on lihtne arvutusvalem tundlikkuse ja spetsiifilisuse määramiseks?
  • Millised on kummagi eelised ja puudused?
  • Miks on vaja tüpeerida inimese papilloomiviirust kuidas seda teha?
  • Mis on hospitaalinfektsioonid?
  • Kuidas neid diagnoosida?
  • Milline on HI-viirusega nakatumise tõenäosus?
  • Millest see sõltub?
  • Kui "jah" siis kuidas?
  • Kui "ei" siis miks?
  • Milliseid diagnoosimise meetodeid peaks kasutama regionaalhaigla?
  • Kui palju saab sekveneerida ?
  • Kui polümeraas liidab mingi nukleotiidi DNA ahelale ja pürofosfaat liitub?
  • Mis on geneetiliselt muundatud organismid?
  • Mida teate geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamise kohta tööstuses?
  • Milliseid teate?
  • Milliseid meetodeid kasutatakse?
Vasakule Paremale
Molekulaardiagnostika #1 Molekulaardiagnostika #2 Molekulaardiagnostika #3 Molekulaardiagnostika #4 Molekulaardiagnostika #5 Molekulaardiagnostika #6 Molekulaardiagnostika #7 Molekulaardiagnostika #8 Molekulaardiagnostika #9 Molekulaardiagnostika #10 Molekulaardiagnostika #11 Molekulaardiagnostika #12 Molekulaardiagnostika #13 Molekulaardiagnostika #14 Molekulaardiagnostika #15 Molekulaardiagnostika #16 Molekulaardiagnostika #17 Molekulaardiagnostika #18 Molekulaardiagnostika #19 Molekulaardiagnostika #20 Molekulaardiagnostika #21 Molekulaardiagnostika #22 Molekulaardiagnostika #23 Molekulaardiagnostika #24 Molekulaardiagnostika #25 Molekulaardiagnostika #26 Molekulaardiagnostika #27 Molekulaardiagnostika #28 Molekulaardiagnostika #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trinzaka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
35
doc

Molekulaardiagnostika kordamisküsimused

Temp. Näitu vaadates tuleb võttes arvesse parandit. Üldtõed · Iga etapp analüüsi käigus peab olema kontrollitud ja dokumenteeritud! Kirja, millise lot nr. kemikaali kasutati, mis kell ja kes viis analüüsi läbi. · Töö kindla reeglistiku järgi - töökirjeldused · Lõpliku vastuse kinnitab alati kõrgema astme spetsialist oma allkirjaga. · Soovitus! Võta igat proovi kui võimalikku kohtulahendit 2.Millised ja millal tehtud avastused olid eelduseks molekulaardiagnostika meetodite väljaarendamisele ? (Nimetage mõned teie arvates olulisemad) 3.Milliseid molekulaardiagnostika meetodeid kasutatakse Eestis nakkushaiguste diagnoosimisel? Detection, genotyping 1 4.Milliseid meetodeid kasutatakse patogeensete mikroorganismide tuvastamiseks (mikroskoopia, isoleerimine ja kultiveerimine, biotestid, immunotestid s.o antigeeni määramine ja antikehade määramine, biokeemilised testid, molekulaarbioloogilised testid)

Molekulaardiagnostika
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

DNA kaksikahela ehitus: komplementaarsusprintsiip; ahelate antiparallelsus; DNA kaksikheeliksi alternatiivsed vormid. Nukleiinhapete primaar- sekundaar- ja tertsiaarstruktuurid; DNA denaturatsioon ja renaturatsioon; heterodupleksid. Kromosoomide struktuur: viiruste genoomid; bakterikromosoom; eukarüootsete kromosoomide struktuur ja koostis: histoonid; nukleosoomid. Üks kromosoom ­ üks DNA molekul. Eukarüootse kromosoomi pakkimine. Metafaasikromosoom. Tsentromeerid ja telomeerid. DNA kordusjärjestused eukarüootses genoomis. 11. DNA replikatsioon. Nukleiinhapete sünteesist üldiselt: nukleiinhapete sünteesi suund; sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA replikatsiooni mudelid: semikonservatiivse mudeli tõestamine; kahesuunalise replikatsiooni tõestamine. DNA replikatsiooni alguspunkt bakterites ja eukarüootidel.

Geneetika
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

RNA koostises on pentoosiks riboos, lämmastikalused:ühetsüklilised (tsütosiin C ja uratsiil U) ja kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G), fosforhappe jääk. Primaarstruktuuriks on RNA üksikahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjestus, teatud RNA viirustes ja RNA sünteesiprotsesside vaheetapis. RNA sekundaarstruktuur on molekul, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad komplementaarsete kaksikahelaliste piirkondadega (A-U ja G-C). Transport RNA (tRNA) molekul. RNA tertsiaarne struktuur- RNA molekulide seostumine valgumolekulidega, RNA süntees toimub ribosoomides. RNA leidumine/vormid ja ülesanded: RNA leidub RNA viirustes, eeltuumsetes tsütoplasmas ja päristuumsetes tuumas, kromosoomides, mitokondrites/kloroplastides, tsütoplasmas. Põhivormid (3 tükki): mRNA, tRNA, rRNA. Kõik RNA vormid sünteesitakse DNA-lt, valgusüntees ei toimi kõigilt RNA-delt. Nukleiinhapete füüsikalis-keemilised omadused. 1.) Kõrgmolekulaarsed (suure

Bioloogia
thumbnail
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

nukleotiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. Esmalt kandub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le ­ vastavat protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. RNA molekulide nukleotiidses järjestuses salvestatud informatsiooni põhjal toimub valkude süntees ­ translatsioon. Seega liigub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. Seda seaduspära nimetatakse molekulaarbioloogia põhidogmaks. Teatud viirustel, kelle genoomiks on RNA molekul (siia kuuluvad retroviirused, näiteks HIV), võib geneetiline informatsioon liikuda ka RNA-lt DNA-le. Informatsiooni liikumine RNA-lt valgule on aga alati ühesuunaline. Rekombinantse DNA tehnoloogia Kaasajal kasutatakse geenide molekulaarseks analüüsiks rekombinantse DNA tehnoloogiat. Tehnoloogia põhineb DNA fragmentide isoleerimisel genoomist ning viimisel väikestesse, rakus iseseisvalt

Geneetika
thumbnail
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

● RNA polümeraas liigub DNA molekulil 5’ --> 3’ suunas, harutades samal ajal lahti DNA molekuli ● Polümeraasi sünteesi kiirus on ca 20 nukleotiidi per sekund ● RNA sünteesi saab indutseerida ilma praimerita. ● Eukarüootses rakus on kolm RNA polümeraasi, mis transkribeerivad erinevaid geene 25. Millised erinevad RNAd on olemas. Nimeta vähemalt 4. ● mRNA – informatsiooni RNA (messenger RNA). Peamine RNA molekul, mis transleeritakse valguks. ● tRNA – transpordi RNA (transfer RNA). Madalmolekulaarsed RNA-d, mis on vajalikud translatsiooni läbiviimiseks. Toimivad adapteritena mRNA koodonite ja aminohapete vahel. ● rRNA – ribosoomi RNA (ribosomal RNA). Ribosoomi struktuuri osad, ka funktsionaalse tähtsusega. ● miRNA – mikro RNA (microRNA). Väikesed, 20-25 nt. Reguleerivad geenide avaldumist (mõjutab mRNA aktiivsust ja stabiilsust) 26

Bioloogia
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

2) RNA protsessimine ja transport. Aktiivne protsess ja väga täpselt kontrollitud 3) mRNA lagundamine - mRNA eluiga on oluline. Kui seda ei lagundata, siis saab tema arvelt sünteesida palju komponente. Valk titiin (kõikidel selgroogsetel olemas) – vajatakse varajases embrüonaalses arengus, esimest korda vajatakse blastulas. Sünkroonjagunemine toimub kiiremini (valk valgus sünteesitakse), mRNA jõutakse valmis sünteesida ja rakku transportida, aga ei jõuta lõpuni transleerida. Titiini molekul ise on väga pikk (mitukümmend AH pikk) - jääb titiin poolikuks, sest mRNA 3 lagundatakse enne mitoosi käigus. Kui rakutsükkel pikeneb, saavad titiini molekulid valmis. 4) translatsioon – mRNA struktuur ja regulaatorvalgud ja RNA-d 5) valgu modifitseerimine ja lokalisatsioon – erinevatel modifitseerivatel valkudel eri roll 6) valgu eluiga (N-terminaalne reegel) – valke sünteesitakse tohutult palju, aga kui

Bioloogia
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

eest *Lubavad pärilikul infol avalduda. DNA tertsiaarstruktuuri sobivaks näiteks on kromosoomid. RNA e. Ribonukleiinhape. RNA koosneb nukleotiitidest. Iga nukleotiid koosneb 3 komponendist : *5C riboos. *4 lämmastikalust. a) kahetsüklilised (A ja G) b) ühetsüklilised (C ja U) *fosforhappejääk. RNA ehitus : 1) RNA esmane struktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2)Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 3) RNA kolmanda järgu struktuur on RNA molekul kompleksvalkudega. Valkude süntees toimub ribosoomides. RNA esineb 3. eri vormis : a) mRNA (5%) - informatsiooni RNA - info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. b) tRNA (15%) - Transport RNA - Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. c) rRNA (80%) - Ribosoomi RNA - Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab

Bioloogia



Lisainfo

Kordamisküsimused koos vastustega (kevad 2007)

Märksõnad

Mõisted

nasba, uuritavas proovis, meetodi piiranguks, inno, streptavidiini küljes, kontrollimiseks, viimasele, mikroskoopia, rakukultuur, loomkatsed, nakkushaiguste puhul, pcr, kommertsiaalsed, chlamydia trachomatis, koekultuur, eia, genprobe, pcr, ureaplasma parvum, raseduse ajal, röntgen, ravimresistentsuse kultuur, hpv, dna test, episomaalne, hpv, emakakaelavähk, molekulaardiagnostika, hospitaalinfektsioonid, kvaliteedisüsteem, molekulaarrdiagnostika, rflp, kordused, amelogeniin, mitteklassikalised proovid, chelex, proovid spetskandjatel, alleelne redel, pikkusmarkeris, o kimäärsus, uniparentaalne disoomia, uniparentaalne isodisoomia, gene imprinting, vastupidine g, sarnane g, fish, sond, cod, combo, fiber, sky, vähirakkudes, kiibitehnoloogia, vastavat regiooni, protekteeritakse, positsioonilised kiibid, valgukiipide eelis, valgukiibile, valgukiipidele, andmepunktid, pharmaseq tehnoloogia, nukleotiidi asendus, insertsioon, deletsioon, kromosomaalsed vead, sünonüümne mutatsioon, toimus g, dhplc, hetero, sscp, geelis erinevalt, heterodupleks test, dgge, geelidel, apoe, teatud genoomiblokid, streptavidiin, avidiini, biotiin, dna, flap endonukleaas, indikatsioonideks, munaraku krüopreservatsioon, geenidest, promootorjärjestus, terminaatorjärjestused, rr soja, sellesse maisi, epsps ensüüm, ctp, sama ensüüm, trehaloos, vastutavaid geene, alumiinium, konkreetselt, kõrge mono, polüküllastamata omega, tokoferool, ravimitest, toodetav ensüüm, transgeenne bt, sellesse maisi, šikimaatrada, glüfosinaatammoonium, pat geen, seadusandlus gmo, jälgitavus, muide, gmo, elisa, pcr, nptii, bt11 mais, terminaatoritest t

Meedia

Kommentaarid (1)

noncan profiilipilt
noncan: vnanenud materjal
13:50 15-01-2013





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun