BIOLOOGIA 11.Klass Organismide keemiline koostis (1)

KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis)
MAKROELEMENT – kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes , siis nimetatakse neid makroelementideks.
MIKROELEMENT – keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F)
BIOMOLEKUL – organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid , lipiidid, valgud , nukleiinhapped
BIOAKTIIVNE AINE – orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid , hormoonid)
MONOMEER – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele
BIOPOLÜMEER – elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monomeeridest) nagu polüsahhariidid(tselluloos, tärklis)
HÜDROFOOBNE AINE -
HORMOON – bioaktiivne aine,mis põhiliselt moodustub loomorganismide sisekretsiooninäärmetes
ATEROSKLEROOS -
PEPTIIDSIDE – kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel ribosoomis moodustuv kovalentne side
RIBOSOOM -
DENATURATSIOON – valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuni primaarstruktuurini
RENATURATISOON – kõrgemat järku struktuuride taastumine
ENSÜÜM – biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
VITAMIIN – bioaktiivne madalmolekulaarne orgaaniline aine
ANTIKEHA – tekivad kõrgemate loomorganismide veres mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu
NUKLEIINHAPE – biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiidid .
NUKLEOTIID – nukleiinhappe monomeer
KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP – DNA ahelate koospüsimise alus ehk nukleotiidide üksteisele vastavus
BIHEEL – DNA teist järku struktuur (kruvikujuliselt keerdub ehk on keerdunud biheeliksisse)
TÄISVÄÄRTUSLIKUD VALGUD -
VÄHEVÄÄRTUSLIKUD VALGUD -
1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C,H,O,N,P,S. Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest
2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Vett (H2O)
3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus
1)Osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides
2)Aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri
3)On hea lahusti
4)Orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks
4. Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis
1)Kaaliumi- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises
2) Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse
3)Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks
4)Raual on oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel
5.Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Koostises on süsinik, vesinik , hapnik.
6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.(fruktoos,glükoos, riboos ,desoksüriboos)
7.Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka?
8.Too 3 näidet oligaosahhariididest. Sahharoos ehk roosuhkur , laktoos ehk piimasuhkur , maltoos ehk linnasesuhkur
9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad.
1)tärklis – esineb mugulates , sibulates ja viljades
2)tselluloos - leidub taimede rakukestades
3) kitiin – esineb lühijalgsete toeses ja seente rakukestades
4)glükogeen – inimesel talletub maksas ja lihastes
10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist.
Energeetiline – 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat
Struktuurne – kitiin(lühijalgsed, seenerakukestad), tselluloos(taimerakukestad)
Ligimeelitav – õistaimede nektar
Varuaine – tärklis(taimedes) glükogeen( loomades )
Kaitsefunktsioon – taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine-kaitseb külmumise eest
Biosünteetiline – lähteaineteks teiste ühendite sünteesid
11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Sinna kuuluvad õlid, vahad, steroidid ja teised enamasti vees mittelahustuvad ühendid.
12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest
13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest.
Energeetiline – lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast 1g – 38,9 kJ
Ehituslik – rakumembraani koostis, määrab kehakuju , mesilasvahast kärjed
Varuaineline – loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes ja viljades, pruun rasvkude, kuis toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine(imikutel)
Kaitseline – kaitsevad organeid teatud põrutuste eest, kaitseb keha mahajahtumise eest, veelindudel kaitseks märgumise eest
Bioregulatoorne – hormoonid
Ainevahetuslik – metaboolne vesi, lipiidide lõplikul lahustumisel tekib vesi ja süsihappegaas (omane kõrbeloomadel nagu koi ja kaamel ), toidulipiidid stimuleerivad sapi eritamist
Lahusti – veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse
14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest.
15.Millest koosnevad aminohapped ? Aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast.
16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon.
17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest moodustunud polümeeridest.
18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta.
1)Esimest järku struktuur
2)Teist järku struktuur (Juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siis valkude lõplik tase on see ja seda nimetatakse heeliksiks)
3)Kolmandat järku struktuur (Moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele, seda nimetatakse gloobuliks)
4) Neljandat järku struktuur
19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad .
20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10).
Ensümaatiline–ensüümid kiirendavad reaktsioone (amülaas, mis kiirendab tärklise lagundamist)
Ehituslik – küüned, juuksed, ämblikuniit, siidiniit, viirustel kapsiid
Transpordifunktsioon – hemoglobiin transpordib hapnikku
Retseptoorne – raku pinnal pinnaretseptorid(vastuvõtjad)
Regulatoorne – hormoonid (kasvuhormoon, adrenaliin , östrogeen, insuliin , testosteroon) histoonid (DNA valgud)
Kaitseline – antikehad , vere hüübimisvalgud(fibrinogeen)
Liikumisfun, kokkutõmbumine – kokkutõmbevõimelised valgud, lihastes olevad valgud võimaldavad liikumist
Varuaineline – munavalgud( letsitiin ), piimavalgud( kaseiin )
Energeetiline – vähetähtis e. Väga madal 1g-17,6 kJ
Toksiline – botuliin( kalas ja lihas), putukatemürgid, madude mürgid (rästik-hemolüütiline)
21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust.
a) lämmastikalus – adeniin , guaniin ,tsütosiin, tümiin
b)sahhariid(suhkur) – desoksüriboos
c)happejääk - fosfaatrühm
22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust.
a) adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil
b)riboos
c)fosfaatrühm
23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? Adeniin, guaniin ja tsütosiin
24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis?
DNA -- A=T ja C=G
RNA -- A=U ja C=G
25.Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info säilitamine ja ülekanne
26.Mis ülesanded on RNA molekulidel?
mRNA (informatsiooni-RNA) – toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika
tRNA (transport-RNA) – mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine
rRNA (ribosoomi-RNA) – kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis