Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia konspekt riigieksamiks (8)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis takistab liikidevahelist ristumist?
  • Bioloogia uurib elu


    Elu omadused:
  • Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega ( ainuraksed ja hulkraksed)
  • Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid
  • Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus
  • Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas)
  • Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime

  • Kõik organismid arenevad:
    • Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega)

    Täismoondega
    Vaegmoondega
  • muna
  • vastne /röövik
  • nukk
  • valmik
  • muna
  • vastne
  • valmik
  • Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill)
    Organiseerituse tasemed:
    Süstemaatiline rida:
    LIIK
    PEREKOND
    SUGUKOND
    SELTS
    KLASS
    HÕIMKOND
    RIIK
    Riik: bakterid , protistid, seened, taimed, loomad
  • Organismide koostis


    Anorgaanilised ained:
    • Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%)
    Vee ülesanded:
  • Hea lahusti
  • Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides
  • Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri
  • Tagab raku siserõhu
  • Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid)
  • Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf)
  • Osaleb organismi termoregulatsioonil (vee aurumine jahutab keha)
    Orgaanilised ained:

    Monosahhariidid
    Oligosahhariidid
    Polüsahhariidid
    Nt. fruktoos
    glükoos
    Nt. maltoos
    saharoos
    Nt. tärklis
    tselluloos
    kitiin
    glükogeen
    Süsivesikute tähtsamad ülesanded:
  • Energeetiline (loomadel varuaineks glükogeen)
  • Ehituslik (taimedel rakukestas tselluloos)
  • Kaitse (putukate välisskelett kitiinist)

    Lipiidide peamised ülesanded:
  • Energeetiline (nt. talveuneks valmistuvatel loomadel)
  • Hoiab püsivat temperatuuri
  • Kaitseb siseelundeid
    Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis moodustavad siserektsiooninäärmetes. Steroidid on hormoonid
    • Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped (17,6 kJ/g)
    Aminohapete vahel on tugev peptiidside.
    I Primaarstruktuur –valgu aminohappeline järjestus
    II Sekundaarstruktuur – polüpetiidide keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (nt. nahatekised, juuksed, küüned, ämblikuniit)
    III Tertsiaarstruktuur – gloobul (nt. vereplasma )
    IV Kvaternaarstruktuur – ühinevad omavahel kaks või enam polüpeptiidi (nt. hemoglobiin )
    Denaturatsioon – valgu kõrgemat järku struktuuride hävitamine, v.a primaarstruktuur
    Renaturatsioondenaturatsiooni pöördprotsess, mille käigus kõrgemat järku struktuurid taastuvad.
    Valkude ülesanded:
  • Ensümaatiline funktsioon – iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist)
  • Ehituslik funktsioon – nt. nahatekised, küüned, suled, kabjad
  • Transportfunktsioon – transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse)
  • Retseptorfunktsioon – väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale)
  • Regulatoorne funktsioon – täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres)
  • Kaitsefunktsioonantikehad
  • Liikumisfunktsioonkontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine)
  • Energeetiline funktsioon – (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke)
    DNA – desoksüribonukleiinhape
    RNA – ribonukleiinhape
    Koosnevad:
    • lämmastikalus (DNA – A,T,G,C; RNA – A,U,G,C)
    • suhkur (desoksüriboos, riboos )
    • fosfaatrühm
    DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine
    RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine
    mRNA – informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse)
    tRNA – transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info dešifreerimine
    rRNA – ribisoomi RNA, ribosoomide koostises, valkude süntees
  • Raku ehitus ja talitus


    Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitust .
    Karl Ernst von Bear – loomade embrüoloogia raja (loomorganismi areng saab alguse munarakust)
    M. Schleiden – kõik taimed on rakulise ehitusega
    T. Schwann – loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus. Rakuteooria:
    • Kõik organismid on rakulise ehitusega
    Jannsenid – meisterdasid esimese liitmikroskoobi
    R. Hook – valgusmikroskoop
    Leuwenhoek – mitmesuguse konstruktsiooniga valgusmikroskoop ning esimene, kes nägi baktereid
    • Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel
    • Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas

    Epiteelkude
    Lihaskude
    Sidekude
    Närvikude
    Ehitus
    Tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaegu puudub. Naha pindmine osa ja katab siseorganeid
    Piklikud, hulktuumsed, vöötlihaskude, silelihaskude , südamelihaskude. Koos sidekoega moodustavad lihased
    Rakud paiknevad hajusalt, erinevad sidekoed erineva ehitusega, nt. luukude, rasvkude , veri
    Neuronid varustatud pikkade jätketega(aksonid ja dendriidid), moodustavad kesk- ja piirdenärvisüsteemi
    Talitus
    Kaitseb teisi kudesid
    Närviimpulsi toimel tõmbuvad kokku - liikumine
    Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ja kaitseb, humoraalne regulatsioon (veri)
    Iseloomustab erutuvus ja erutuse juhtimine, neuraalne regulatsioon
    Rakukesta olemasolu:
    Loom
    Puudub
    Taim
    Tselluloosist, pektiinist, ligiinist
    Seen
    Kitiinist
    Bakter
    Polüsahhariidid, lipiidid, valgud
    Prokarüoot ehk eeltuumne
    Eukarüoot ehk päristuumne
    Puudub piiritletut tuum
    Tuum olemas
    Tuumake puudub
    Tuumake olemas
    Puuduvad raku organellid , v.a ribosoomid
    Olemas palju rakuorganelle
    Viirused
    • Sarnasused elusorganismidega:

  • Olemas pärilikkusaine (DNA ja RNA)
  • Aja jooksul muutuvad ja arenevad
    • Miks ei sarnane elusorganismidega:

  • Puudub rakuline ehitus
  • Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemine (vajab peremeesorganismi)
    Viirust ümbritseb valguline kapsiid , mille sees on pärilikkusaine.
    Lüütiline tsükkel – viirus süstib peremeesrakku oma pärilikkusainet, mis hakkab seal end paljundama/juurde sünteesima ja tekivad valgulised osakesed, viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb raku surm.
    Lüsogeenne tsükkel – viiruse genoom (pärilikkusaine) lülitub peremeesraku genoomiga ja see võib püsida seal inaktiivse viirusosakesena pikka aega ning kahekordistuda raku jagunemisel koos peremeesraku geneetilise materjaliga.
  • Aine- ja energiavahetus


    • Autotroofid : organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ühendidest, kasutades selleks valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (nt. taimed)
    • Kemosünteesijad: mitmesugused bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, kuid kasutavad valgusenergia asemel anorgaaniliste ainete keemilist energiat
    • Heterotroofid: organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil (lõhustumisel) (nt. loomad)
    Metabolism – kõik organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad organismis aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
    Dissimilatsioon ehk katabolism – organismis toimuvad lagundamisprotsessid. 40% energiat talletatakse ATP energiana ja 60% hajub soojusena
    Assimilatsioon ehk anabolism – organismis toimuvad biosünteesiprotsessid. Nt fotosüntees, DNA- ehk replikatsioon , RNA- ehk transkripitsioon ja valgu süntees ehk translatsioon
    Energia vabaneb sahhariidide, lipiidide, valkude ja teiste ühendite oksüdatsioonil.
    Sahhariidid on organismi peamine, esmajärjekorras kasutatav energiaallikas
    ATP – (universaalne) energia talletaja ja ülekandja
    Glükoosi lagundamine:
    I Glükolüüs - tsütoplasmavõrgustikul
    II Tsitraaditsükkel – mitokondri maatriksis
    III Hingamisahel – mitokondri sisemembraani harjakestel
  • Organismide paljunemine ja areng


    Kõigi liigi isendid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad omavahel (tavaliselt) ei ristu.
    Suguline
    Mittesuguline
    Võtavad osa tavaliselt 2 vanemorganismi
    Võtab osa tavaliselt 1 vanemorganism
    Osalevad sugurakud
    Toimub organismi mingi osa kaudu
    Pärilik muutlikus suur
    Pärilik muutlikus väike
    Sugurakud ehk gameedid
    Keharakud ehk somaatilised rakud
    Haploidne kromosoomistik (n) – ühekordne kromosoomistik, sugurakkudes , 23 kromosoomi
    Diploidne kromosoomistik (2n) – keharakkudes, 46
    Suguline ehk generatiivne paljunemine
    Meioos
    Mitoos
    Sugurakkude jagunemine
    Keharakkude jagunemine
    46-st tekib 23 kromosoomi
    46-st tekib 46 kromosoomi
    2 jagunemist ja toimub geenisiire
    Toimub ainult 1 jagunemine
    Sarnasused: Mõlemal toimub enne profaasi interfaas , mõlemad läbivad samad protsessid ( profaas , metafaas, anafaas , telofaas)
    Interfaas – mitoosi (ka meioosi) vahele jääv raku eluperiood, millal toimub ATP ja teiste ühendite süntees ning DNA replikatsioon. Rakujagunemise algul on kromosoomid kahekromatiidilised.
    Meioosil toimub kaks jagunemist, kuid teise jagunemise ajal on interfaas väga lühike. Esimese jagunemise ajal toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover , kui homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi.
    Sügoot – viljastunud munarakk
    Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
    Spermatogenees
    Ovogenees
    Mehel
    Naisel
    Munandites
    Munasarjades
    Tsütoplasma jaguneb võrdselt
    Tsütoplasma jaguneb ebavõrdselt
    4 elujõulist viburiga varustatud rakku
    1 elujõuline munarakk ehk ovotsüüt ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti
    Liikuvad rakud
    Praktiliselt liikumatut
    Spermid väiksemad
    Munarakk suurem
    Spermides vähe toitaiteid
    Munarakus palju toitained
    Toodetakse kõrge eani
    Saavad otsa 45-55 eluaastal
    Toodetakse uued, terved juurde (spermatogoone)
    Uusi juurde ei teki (ovogoone)
    Sarnasused: mõlemad läbivad meioosi ja mõlemad on haploidsed
    Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani
    Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnitusega
    Moorula ehk kobarloode
    Ontogeneesi alguses (embrüogeneesil) läbitakse liigi ajalooline areng ehk fülogeneesi etapid. Biogeneetiline reegel
  • Pärilikkus


    Pärilikkus – looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega.
    Genotüüp – ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum
    Fenotüüp – ühe isendi (kõigi) vaadeldavate tunnuste kogum koos genotüübiga
    Alleel – ühe geeni erivorm (dominantne, mis avaldub, nt. AA ja retsessiivne, mis ei avaldu, avaldub juhul kui mõlemad on retsessiivsed, nt. aa - avaldub, Aa - avaldub dominantne tunnus)
    F. Miecher – eraldas rakutuumast nukeliinhappe
    J. Watson ja F. Crick – avastasid DNA biheeliksi struktuuri
    DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi nimetatakse geeniks.
    Promootorsünteesi alguspiirkond
    Terminaator – sünteesi lõppkoht
    Ensüüm, millega toimub DNA süntees on DNA-polümeraas ja ensüüm, millega toimub RNA süntees on RNA-polümeraas.
    Repressor – valk, mis ei lase ensüümil seostuda promootoriga
    Geneetiline kood – mRNA 3 järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappejäägi valgu molekulis
    Koodon – mRNA nukleotiidikolmik
    G.Mendel – pärilikkuse uurimise hübridoloogilise meetodi looja, pärandumise seaduspärasused, tegi katseid hernestaimedega
    T.H. Morgan – avastas geeniahelduse, tegi katseid äädikakärbestega
    Pärilik muutlikus ehk generatiivne
    Mittepärilik ehk modifikatsiooniline
    Pärilik jaguneb:
    • Kombinatiivsed – vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüübis
    • Mutatsiooniline muutlikus:
    • Geenmutatsioonid – väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, võivad tekkida uued alleelid
    • Kromosoommutatsioonid – kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused (väljalangemine, kahekordistumine, järjestuse muutus, ümberpaiknemine)
    • Genoommutatsioonid – homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutus
    H. de Vries – mutatsiooni mõiste
    Mutatsioonid – muutused raku geneetilises materjalis
    Mutageenidmutatsioone tekitavad keskkonnategurid (nt.kiirgused, viirused, tugevad happed jne)
    Kantserogeenid – tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve tekke
    Mittepärilik:
    • Modifikatsiooniline muutlikus – keskkonnatingimustest tulenevad fenotüübiliste tunnuste varieerumised
    Geenifond – liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum, populatsiooni kõigi isendite genotüüp
  • Rakendusbioloogia


    Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises.
    Loius Pasteur – pastoriseerimine, marutõve vaktsiin
    Alexander Flemming – avastas antibiootikumi ( penitsiliin )
    Fundamentaalteaduspüüab välja selgitada loodusseadusi
    Biotehnoloogiarakendusbioloogia valdkond , kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterit , seened, geneetiliselt muundatud taimed ja loomad.
    Eelised
    Puudused
    • säästab energiat
    • ajakulu vastavate organismide leidmiseks ja kasvatamiseks
    • tundlikkus keskkonnatingimuste suhtes

    Kasutusalad:
    • Köögiviljade hapendamiseks piimhappebakteriga (kurk, kapsas , seened). Pärmtaigen (leib, sai) või siis õlle ja veini tootmisel.
    • Toidu omaduste parandamiseks:
    • Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu tootmisel, parandavad leiva ja õlle omadusi. Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit.
    • Bakterite ja hallitusseente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel.
    • Funktsionaalne toit – toidule lisatakse midagi, et parandada inimeste tervist
    Nt. Biokeefir ja biojogurt – bakterid, mis parandavad seedimist ja immuunsüsteemi
    • Hellus – patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3 hävitab düsenteeria, salmonelloosi, oteroskleroosi.

    • Meditsiinis
    • Antibiootikumid seentest ja bakteritest (penitsiliin)
    • Alkaloidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks

    • Põllumajanduses
    • Silo valmistamisel
    • Mügarbakteritega küntakse mulda (aitab taimel omastada õhulämmastikku)
    • Biotõrje – seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi, bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda

    • Tööstuses
    • Bioplast – laguneb kiiremini
    • Biogaas – prügimägede lagundamine bakterite abil
    • Bakterid toodavad ämblikuniiti, puuvilla, puhastavad maaki ja reovett

    Meristeempaljundus ( vegetatiivse kloonimise meetod):
  • Kasvukuhikust võetakse algkoerakud, mis on totipotentsed, ja pannakse kasvusöötmele, mis on tahkestatud agar-agariga
  • Meristeemkoe rakkudest hakkavad arenema uued võrsed
  • Võrsed pannakse juurdumisöötmele, et aidata juurekasvu
  • Taime hoitakse nii kaua, kuni ta on istutamisvalmis
    Meristeempaljunduse tähtsus seisneb selles, et taimed on viirusvabad ja neid saab kiiresti ja palju aretada. Viirusvabad taimed on lopsakamad ja annavad rohkem vilja.
    Hübridoomitehnoloogia ja monokloosed antikehad:
  • Hiir immuniseeritakse mingi antikehaga
  • Hiire põrnast eraldatakse lümfotsüüdid
  • Lümfotsüüdid pannakse kokku kasvajarakkudega, millel on piiramatu paljunemisvõime, tekib hübridoom
  • Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles alles jäävad hübridoomrakud
  • Hübridoome kloonitakse lahjendusmeetodil
  • Kasvatatakse elusorganismis või kunstlikes tingimustes
  • Monokloonsed antikehad eraldatakse kasvukeskkkonnast
    Tähtsus: haiguste tuvastamisel, kasutatakse meditsiinis ja veterinaarias, ainete puhtaks eraldamiseks, olemasoleva antikeha määramiseks organismis
    Antigeen – kehavõõras aine
    Antikehad – valgud, mis kaitsevad organism patogeenide eest
    Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse
  • Kutsutakse esile superovulatsioon (eraldub 5-10, vahepeal isegi 30 munarakku)
  • Seemendatakse kunstlikult ning 6-8 päeva hiljem pestakse blastotsüstid välja
  • Hoitakse söötmes, valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod
  • Embrüod võib kohe siirata või säilitada sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus
  • Embrüod siiratakse retsepientlooma emakasse
    Surrogaat ehk asendusema
    See on hea, sest:
  • Geneetiliselt väärtuslikult loomalt võimalik saada palju järglasi
  • Külmutamine võimaldab transportida kaugete vahemaade tõttu
    Kloonimine :
    • Embrüolõhestuse meetodil – embrüonaalkloonimine
    Lõigustusrakud ehk blastomeerid on totipotentsed, embrüod/moorula jagatakse osadeks.
    • Somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma siirdamine munarakku - tuumkloonimine

  • Võetakse munarakk ja tuumadoonori keharakk
  • Munarakul tuum eemaldatakse
  • Munarakk ja tuumadoonori keharakk liidetakse elektriimpulsiga
  • „Vegetatiivse“ sügoodi areng kultuuris
  • Embrüosiirdamine surrogaatemale
  • Kloonitud organism on geneetiliselt identne tuumadoonoriga
    Rekombinantne DNA – DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid . Restriktaasiga lõigatakse lahti ja ligaasiga ühinevad ahelate otsad kovalentse sidemega.
    GMO – geneetiliselt muundatud organism
    Transgeenne organism – isendi genoomi on siirdatud võõrliigi geene
    Geenivektorsiirdajad. Rekombinantne geenivektor sisaldab siiratavat geeni
    Transgeensed imetajad – toodavad piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid
    Transeegnsed taimed:
    • Parandada saaduste tarbekvaliteeti
    • Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele
    • Tõsta taluvust umbtõrje kemikaalide suhtes
    • Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust

  • Inimene


    Inimene kuulub loomariiki/imetajate hulka:
    • Inimesel on samad rakutüübid ja organid , mis teistel loomadel
    • Samasugune ainevahetus
    • Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on sarnased teiste imetajatega
    • Järglaste sünnitamine ja imetamine
    • Gaasivahetus kopsudes
    • Neljaosaline süda
    • Pidev energiavajadus
    • Stabiilne homöostaas
    • Organism on terviklik süsteem ja talitused toimuvad rütmiliselt jne…
    Inimese iseloomulikud tunnused:
  • Suur aju
  • Kahel jalal liikumine
  • Aeglane areng, puudub eristuv innaaeg
  • Kõigesööja
  • Keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne
  • Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele
  • Oskused, sõltuvus asjadest
  • Elab lagedal maal, metsast väljas, laagrites, asulates
    Epiteelkude:
    • Katab keha ja organeid
    • Kaitseb vigastuste ja nakkust eest
    • Toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel
    • Tihedalt üksteise kõrval
    • Ripsepiteel – hingamisteedes (kõrvaldab tolmuosakesi)
    Sidekude:
    • Palju rakuvaheainet
    • Kollageen – põhimass
    • Ühendab teisi kudesid omavahel
    • Kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (kõõlused), kõhr, luu ja veri
    Lihaskude:
    • Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon – tänu müofibrillidele
    • Silelihaskude – organid, südamelihaskude ja väätlihaskude, skeletilihased kinnituvad kõõlustega luu külge
    Närvikude:
    • Võtavad vastu ärrituse, töötlevad neid, kannavad erutust edasi ja salvestavad
    • Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest ehk aksonitest
    • Närviimpulss on elektrooniline reaktsioon, mille käigus muutub rakumembraani polarisatsioon
    • Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise dendriidiga või rakukehaga
    Katteelundkond:
    • Kaitseb keskkonnamõjude eest, välisärrituse vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest
    • Väliskatteks nahk
    • Higinäärmed osalevad termoregulatsioonil
    • Naha pinnal on mitmesugused seened ja bakterid
    Tugielundkond :
    • Võimaldab liikuda , lihased koos tugistruktuuridega
    Seedeelundkond :
    • Lagundab toitu – seedimine toimub seedeelundkonna abil
    • Suuõõs – toit peenestatakse, tärklist lagundav ensüüm; söögitoru; magu – valke lõhustav nõre; kaksteistsõrmiksool – maks ja kõhunääre eritavad sinna oma nõresid, maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni; peensool – toitainete imendumine verre; jämesool – seedimata toiduosakesed; pärak
    Hingamiselundkond :
    • Varustab organismi hapnikuga
    • Gaasivahetus – varustamine O2 ja oksüdeerumisel CO2-e eemaldamine kehast
    • Hingamisteed , kopsud – toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel
    • O2 ja CO2 läbivad rakumembraani vees lahustunult
    Ringeelundkond :
    • Transpordib kehas aineid

  • Veri
  • Veresooned, mida mööda liigub vedelik (veri)
  • Süda – verd liikuma panev pump
    • Vere liikumisega toimub ainete kiire transport kehaosade vahel
    Ringeelundkond osaleb:
    • Hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest kudedesse ja tagasi
    • Toitainete transport seedeelundkonnast teistesse organitesse
    • Ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse
    • Hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehadesse
    • Organismi soojusregulatsioonis
    • Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel
    Erituselundkond :
    • Eemaldab kehast mittevajalikke aineid
    • Neerud, kusejuhad , kusepõis ja kusiti, kopsud ja nahk (CO2 ja higi)
    Närvisüsteem:
    • Vahendab ja töötleb infot
    • Kesknärvisüsteem – pea- ja seljaaju , piirdenärvisüsteem
    Sisenõresüsteem:
    • Reguleerib organismi eluavaldusi
    • Hormoonid – ained, mida toovad sisenõre- ehk endokriinnäärmed, kindel toime teistele rakkudele ja organitele
    Sigimiselundkond:
    • Vajalik järglaste saamiseks
    Homöostaas – organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnast
    Neuraalne regulatsioon – närvisüsteemi vahendusel
    Homaraalne regulatsioon – organismi elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel, veri kannab hormoone edasi
  • Ökoloogia ja keskkond


    Ökoloogilised tegurid – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid
    Abiootilised tegurid:
    • Eluta loodus (õhk, vesi, muld – elukeskkond; kliimategurid – sademed, temperatuur jne)
    Biootilised tegurid – organismide kooselu
    Biootilised ökoloogilised tegurid – organisme vastastikku mõjutavad tegurid
    Antropogeene tegur – inimtegevus
    Ökosüsteem:
    • Biotsünoos – taime-, seene-, looma-, mikroorganismide kooslus
    • Ökotoop – õhk-, vesi-, muldkeskkond
    Tarbijad – konsumendid
    Tootjad – produtsendid
    Lagundajad – destruendid
    Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum
    Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist – ökoloogilise püramiidi reegel.
    Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
    Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele.
    Natura 2000 – üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik, eesmärgiks väärtuslike ja ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade kasvukohtade kaitse.
    Agenda 21 – ülemaailmne 21. sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks.
    Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele.
    Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas nii, et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele.
  • Evolutsioon


    Evolutsioon – süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.
  • Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng
  • Keeminile evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke
  • Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine , liigistumine, organiseerituse muutumine
  • Sotsiaalne evolutsioon – kultuuride ja tsivilisatsioonide teke
    G. Cuvier – kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud
    J. B de Lamarck - esimese terviklik evolutsiooniteooria , elu tekib isetärkamise teel ja on pidevas arengus
    C. Darwin – teadusliku evolutsiooniteooria looja, (looduslik valik – liikide muutumise peame põhjus, olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast)
    Paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest
    Kivistised ehk fossiilidmaakoores leidub rikkalikelt fossiile – väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismi jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Pinnapoolsemates kihtides aga rohkem. Mõned kivistised näitavad vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel.
    Homoloogilised elundidtõendab ühtset päritolu ja põlvnemist ühisest eellasest . Nt. selgroogsete loomade jäsemeluud on homoloogilised.
    Rudimendid ehk mandunud elundid – talituselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad. Nt. inimesed õndraluu ja pimesool ehk ussripik .
    Stanley Milleri katse: CH4, H2, H2O, NH3 - gaasid tekitasid elektrilaenguid, „soe lomp “, katse tulemusel sai 4 erinevat aminohapet
    Populatsiooni genofond – populatsiooni isendite kõigi geenide kogum ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum, populatsiooni genotüübid kokku.
    Populatsiooni geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks on mutatsioonid.
    Geenivool – geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Mittejuhuslik
    Geenitriivalleeli- ja genotüübisageduste juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide ja järjestikustes põlvkondades. Juhuslik
    Pudelikaelaefekt – väike arv isendeid elab üle loodusliku katastroofi, kelle genotüüpides pole kogu algse populatsiooni genofond. Kui populatsioon taastub, siis on ta teise geneetilise struktuuriga.
    Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik.
    Mis takistab liikidevahelist ristumist?
  • Geograafiline isolatsioon :
    • suur vahemaa
    • ökoloogilised tõkked (nt. mäestik, kõrb, veekogu)
    • lihtsalt ei satu kokku

  • Bioloogiline isolatsioon:
    • ökoloogiline eraldatus (nt. must ja valge toonekurg , erinevad elupaigad )
    • ajaline isolatsioon (nt. leedrid õitsevad eri aegadel)
    • signaaltunnused ja seksuaalkäitumine (nt. häälitsused, lõhnad, pulmatants )
    • sugurakud ei sobi kokku
    Liigitekke peamised tegurid:
    • mutatsioonid
    • geenitriiv
    • looduslik valik
    • geograafiline isolatsioon
    Liigi püsimajäämise eeldused:
    • arvukuse tõus
    • leviala laienemine
    • ristumisbarjääri teke
    • geograafiline eraldatus
    Mikroevolutsioonevolutsioonilised muutused liigi sees, võib viia uute liikide tekkeni
    Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (nt. perekong, selts, klass)
    Makroevoltusioon:
    Progress ehk täiustumine, regress ehk mandumine
    Divergents ehk mitmekesistumine paljusus:
    • Eukarüoodid  seenteks, taimedeks loomadeks
    • Õistaimed  korv -, huul- ,liblikõielisteks
    • Imetajad  kohastumine eluks vees, maismaal
    Konvergents ehk sarnastumine - nt. vaalal ja kalal voolujooneline keha
    Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused:
    • Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine
    • Aluseks on muutused pärilikus infos
    • Mitmekesistumine
    Erinevused:
    • Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid

  • Vasakule Paremale
    Bioloogia konspekt riigieksamiks #1 Bioloogia konspekt riigieksamiks #2 Bioloogia konspekt riigieksamiks #3 Bioloogia konspekt riigieksamiks #4 Bioloogia konspekt riigieksamiks #5 Bioloogia konspekt riigieksamiks #6 Bioloogia konspekt riigieksamiks #7 Bioloogia konspekt riigieksamiks #8 Bioloogia konspekt riigieksamiks #9 Bioloogia konspekt riigieksamiks #10 Bioloogia konspekt riigieksamiks #11 Bioloogia konspekt riigieksamiks #12 Bioloogia konspekt riigieksamiks #13 Bioloogia konspekt riigieksamiks #14 Bioloogia konspekt riigieksamiks #15 Bioloogia konspekt riigieksamiks #16 Bioloogia konspekt riigieksamiks #17 Bioloogia konspekt riigieksamiks #18 Bioloogia konspekt riigieksamiks #19 Bioloogia konspekt riigieksamiks #20 Bioloogia konspekt riigieksamiks #21 Bioloogia konspekt riigieksamiks #22 Bioloogia konspekt riigieksamiks #23 Bioloogia konspekt riigieksamiks #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 446 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Aksuy Õppematerjali autor
    Bioloogia õpiku põhjal tehtud lühikokkuvõtte kõikidest teemadest. Tähtsamad mõisted.

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia koolieksam 2013
    20
    docx

    Bioloogia koolieksam 2013

    NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa

    Algoloogia
    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

    Bioloogia
    Kordamisküsimused bioloogia koolieksam 2013 2014
    12
    doc

    Kordamisküsimused bioloogia koolieksam 2013/2014

    Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär

    Bioloogia
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    150
    docx

    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

    Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

    Bioloogia
    Bioloogia eksam 2011- vastused
    22
    docx

    Bioloogia eksam 2011 + vastused

    Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus ­ hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon ­ pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos ­ raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekiv

    Bioloogia
    Bioloogia eksami kordamiseks
    18
    doc

    Bioloogia eksami kordamiseks

    1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid ­ nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus ­ Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne ­ need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüstee

    Bioloogia
    Bioloogia 12 klassi mõisted
    30
    docx

    Bioloogia 12 klassi mõisted

    Biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.). Bioom - on ühe taimekattevööndi elustik. Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Biosfäär - Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär).

    Kategoriseerimata
    Üldbioloogia
    31
    pdf

    Üldbioloogia

    Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia ­ teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ­ ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb ­ paljunemine on omasuguste taastootmine.

    Ajaloolised sündmused




    Kommentaarid (8)

    ilusvarv profiilipilt
    ilusvarv: Tundub asjalik
    Lühidalt on köik öeldud
    23:25 13-04-2016
    Isssver profiilipilt
    Isssver: Esmapilgul tundub päris hea ja korralik.
    12:16 28-02-2013
    yby profiilipilt
    svetlana rõbakova: Väga hea konspekt riigieksamiks:)
    02:23 06-02-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun