Bioloogia uurib elu, organismide koostis (0)

Bioloogia uurib elu; organismide koostis.
anatoomia—uurib organismi ehitust.
bioloogia—uurib elu.
biosfäär—kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
etoloogia —uurib loomade käitumist.
füsioloogia—uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni.
humoraalne regulatsioon —organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel.
loodusseadus —teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi.
molekulaarbioloogia —bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
neuraalne regulatsioon—närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
populatsioon—samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
pärilikkus—eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
teaduslik fakt—teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
teaduslik hüpotees—teadusliku probleemi eeldatav vastus.
teaduslik meetod—teaduslike probleemide lahendamise tee.
tsütoloogia—rakuteadus.
ökoloogia—uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi.
AIDS—viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt.
aminohape —aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist koosnev molekul , mis on polümeeriks valgule.
antikeha —neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks.
biheeliks—DNA ruumiline kujund. Näeb välja keerdunud lindina vms.
bioaktiivne aine—orgaaniline ühend, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi.
biomolekul —orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.
biopolümeer—organismides moodustuv polümeer.
denaturatsioon—valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride hävimine kuni esimese järgu struktuurini.
ensüüm—biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.
hormoon—loomorganismide siserekreatsiooni näärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine.
komplementaarsusprintsiip —kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides.
kontraktsioonivalk —liikumisfunktsiooni täitev valk.
lämmastikalus—nukleiinhappe monomeeri koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend.
makroelemendid —organismide koostises kõige enam esinevad elemendid (O, C, H, N, P, S).
mikroelemendid —organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.
monosahhariidid — suhkrud , mille molekulis on kuni 6 süsiniku aatomit.
mRNA—ribonukleiinhappe liik, mis sisaldab liigiomaste valkude sünteesimiseks vajaliku informatsiooni.
nukleotiid —nukleiinhappe monomeer , mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel.
renaturatsioon—valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride taastumine .
retseptorvalk—rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse .
rRNA—ribosoomi RNA, aitab ribosoomides sünteesida liigiomaseid valke.
steroid—regulatoorse toimega madalmolekulaarne tsükliline lipiid .
transportvalk—valgu molekul, mis viib ained raku või organismi ühes osast teise.
tRNA—transpordi RNA, toob tsütoplasmast aminohappeid ribosoomidesse valgu molekuli sünteesimiseks.

Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest.

Molekulide Biomolekulide esinemine on elu tunnus.

Organell Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.

Biosfäär on suurim ökosüsteem.

Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest.

Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus .

Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud .

Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus.

Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse.

Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides.

Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi tärklist.

Valkude Lipiidide lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel.

Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.

Aminohape on DNA valkude polümeer.

DNA kuulub kromosoomide ehitusse.

RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul.

Iga isend :
a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb.

Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik:
a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest.

Rakkude ehitust ja talitust uurib:
a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia.

Bioloogia üheks uurimisobjektiks on:
a) elektron , b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär.

Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt :
a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged järeldused, c) teha katseid ja vaatlusi, d) lugeda teaduskirjandust.

Organismide kasvamine kaasneb nende:
a) paljunemisega , b) arenemisega, c) vananemisega, d) surmaga.

Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema:
a) hüpoteesi püstitamisega, b) eksperimentaalgrupi valikuga, c) teadusliku teooria loomisega, d) järelduste tegemisega.

Teaduslik teooria üldistab:
a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese.

Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam:
a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid.

Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:
a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca.

Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:
a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest .

Riboos on:
a) aminohape, b) monosahhariid , c) nukleotiid, d) lipiid.

Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:
a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks.

Valgu monomeerid on:
a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid , c) nukleotiidid , d) aminohapped.

Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:
a) vitamiinid , b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid.

DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:
a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks.

Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks.

Iga organism sünnib, areneb ja sureb.

Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel.

Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil.

Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalrühm ja kontrollrühm.

Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks.

Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil.

Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks.

Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks .

Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse.

Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks.

Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja keha talitluste regulaatori funktsiooni.

AIDS-i põhjustab HIV viirus .

Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud radikaalidega.

Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast.

DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest.
· Elule omased tunnused

Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega.

Elusorganismid on võimelised iseendale vajalikke orgaanilisi ühendeid sünteesima (ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone).

Elutegevuseks vajalikud lähteained võetakse väliskeskkonnast ning organismis tekkinud mittevajalik eritatakse välja ( metabolism ).

Elusorganismid suudavad saavutada püsivasisekeskkonna (ehk homöostaasi).

Kõik elusolendid on võimelised paljunema (selle aluseks on pärilik info).

Elusorganismid on arenemisvõimelised (arenemist surmani nimetatakse ontogeneesiks ).

Elusorganismid on võimelised reageerima ärritustele (taimed reageerivad valgusele).

Elusorganismid on võimelised teatud ulatuses kohanema keskkonnaga.
· Elu organiseerituse tasemed

Molekulaarne tasand (molekulaarbioloogia)

Rakutasand – esimene tasand, kus on kõik elu avaldumise tunnused (tsütoloogia).

Koe tasand - hulkraksetel organismidel rakud spetsialiseeruvad ja koopereeruvad ( histoloogia ).

Organismi ehk isendi tasand – autotroofsed isendid kasutavad ainult anorgaanilisi aineid, heterotroofsed aga ka valmis orgaanilisi aineid (anatoomia, füsioloogia, geneetika).

Populatsioonitasand – hõlmab mingil territooriumil elavaid ühte liiki organisme, kes on seotud paljunemise kaudu (ökoloogia).

Liigi tasand – hõlmab kõiki maakera piirkondi, kus elavad üht liiki isendid/taimed (ökoloogia).

Ökosüsteemi tasand – piirkond maal, kus toimivad eri liiki organismide ja keskkonna vahelised suhted (ökoloogia).
· Vee ülesanded rakus
4 Vesi on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides.
4 Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks, ta moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus.
4 Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri.
· Mineraalainete kasutamine rakus
Fe2+ - seob punastes verelibledes hapniku.
Ca2+ - luukoes tegija vend.
Mg2+ - nukleiinhapetes, klorofüllide koostises (fotosüntees).
K+ - närviimpulssidetekitamine ja juhtimine.
Na+ - närviimpulsside tekitamine ja juhtimine, vereplasmas toimetab ka midagi.
J- - hormoonide koostises.
PO42- - nukleiinhapetes, energiarikastes ühendites.
CO3- - vere koe mahlas CO2 välja viimiseks .
H+, OH- - vajalikud pH säilitamiseks.
· Lipiidide iseloomustus (ehitus, liigid, ülesanded)
Lipiidid on rasvataolised ained. Nad on vees lahustumatud. Moodustuvad glütseroolist ja rasvhappejääkidest ( viimased määravad aine omadused). Halvad soojusjuhid.
Lihtlipiidid – Organismides olevad õlid, vahad ja rasvad. Laguproduktiks on glükoos. On soojuse regulaatoriks ning varuenergiaallikaks.
Liitlipiidid – Moodustuvad lihtlipiidide molekulide liitumisel teiste keemiliste ühenditega. Liitlipiidid on sageli steroidid (aktiviseerivad organismi talitlust). Paljud hormoonid on steroidid (adrenaliin, insuliin ). Vitamiinid on samuti steroidid. Minu vanaemale meeldib ka mannapuder. Lihtlipiidi rasva ja suhkru liitumisel tekib kolesterool. Liitlipiidid on vajalikud raku membraanis ning ülesandeks talitluste juhtimine.
· Liht- ja liitsuhkrute iseloomustus (ülesanded, ehitus, näited)
Liitsüsivesikud
Oligosahhariidid
Polüsahhariidid
Ehitus
Süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Piltlikult moodustab viisnurga. Riboosis on teise süsiniku aatomiga seotud hüdroksüülrühm (OH-), desoksüriboosil aga vesinik .
Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Moodustunud valdavalt 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.
Kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Ei lahustu vees.
Ülesanded
Glükoos ja fruktoos on organismi esmased energiaallikad. Riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisse.
Energiaallikaks organismides.
On energiaallikaks. Ka ehituslik ülesanne.
Näited
Riboos – C5H10O5
Desoksüriboos – C5H10O4
Glükoos – C6H12O6
Fruktoos – C6H12O6
Maltoos ehk linnasesuhkur
Sahharoos
Laktoos ehk piimasuhkur
 
Tärklis
Tselluloos
Kitiin
 
· Valgu molekuli ehitus ja ülesanded
Valgu molekul koosneb peptiidsidemetega omavahel seotud aminohapete reast (aminohape moodustub aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist). Valgu omadused määratakse ära aminohapete järjekorrast: kuigi viimaseid on ainult 20 erinevat, on lõputute järjestamisvariantide tõttu erinevaid valke tuhandeid. Valgu molekulil on 4 struktuuritaset: primaarne (peptiidsidemetega seotud aminohapete rida), sekundaarne (primaarstruktuuri keerdunud s.o. alfaheeliks või voltunud s.o. beetastruktuurne kuju), tertsiaalne (sekundaarse taseme molekulide kokku keerdumisel, moodustades ümara gloobuli) ja kvaternaarne tasand (e. valgu agregaat , moodustub mitmetest gloobulitest).
Valgu molekulil on 8 ülesannet:

Valgud toimivad ensümaatoritena—valgud juhivad eluprotsesse, kusjuures konkreetne valk juhib konkreetset protsessi.

Ehituslik funktsioon—valkudest on tehtud loomade nahatekitised (nt. nahk, suled, küüned).

Transpordi funktsioon—valgud juhivad kindlat tüüpi molekule rakku sisse ja sealt välja.

Retseptorfunktsioon —valgud edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse.

Regulatoorne funktsioon—valgulised hormoonid reguleerivad keha talitusi (nt. insuliin).

Kaitsefunktsioon—valgud moodustavad antikehi antigeenide vastu.

Liikumisfunktsioon—osad valgud saavad muuta oma ruumala, seda kasutavad liikumiseks ära näiteks algloomad.

Energeetiline funktsioon—organism kasutab valkude lagunemisel tekkivat energiat.
· Iseloomusta DNA-d ja RNA-d
DNA
(deoksüribonukleiinhape)
RNA
( ribonukleiinhape )
Kus võib näha
Esineb püsivas koguses raku tuumas, ka kromosoomides, natuke ka kloroplastides ja mitokondrites.
Leidub muutuvas koguses raku tuumas, tsütoplasmas ja ribosoomides.
Kuidas välja näeb
Koosneb desoksüribonukleotiididest:
A (või T, G, C) + desoksüriboos + PO4-
Koosneb ribonukleotiididest:
A (või U, G, C) + riboos + PO4-
Nukleotiidid on omavahel keemiliselt seotud, moodustades ahelaid. Ahelas on omavahel seotud kindlad nukleotiidid, seda nim. komplementaarsuse printsiibiks.
Koosneb kahest omavahel seotud primaarsest ahelast, mis on keerdunud biheeliksiks. A=T, G=C.
Ahel on lühike ja primaarstruktuuriga, teatud ülesannet täitvad RNA molekulid võivad moodustada sekundaarstruktuure kokku keerdumise tulemusena. A=U, G=C.
Talitlemine
DNA ahel on võimeline kahekordistuma, st. algsest ahelast moodustub 2 identset DNA molekuli, see toimub replikatsiooni kaudu.
Molekule sünteesitakse pidevalt raku tuumas oleva päriliku info (DNA) alusel juurde ja neid rühmitatakse vastavalt ülesandele: informatsiooni RNA, ribosoomi RNA ja transpordi RNA.
Mida teeb
Kannab pärilikku infot
Realiseerib pärilikku infot