Füsioloogia on tihedas seoses anatoomiaga ehk organismi ehituse uurimisega. · Neuraalne regulatsiooniks nimetatakse elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni. · Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse talitluste reguleerimist veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühenduste vahendusel. · Organismi taset uurivad anatoomia, füsioloogia, geneetika ja mitmed teised bioloogia teadusharud. · Populatsiooniks nimetatakse ühel asutusalal elavaid sama liiki organisme. Teisisõnu populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. · Etoloogia on teadusharu, mis uurib loomade käitumist. · Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus. · Liik on üks peamisi elusloodus organiseerituse tasemeid. · Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad
2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S leidub osades aminohapetes ja vitamiinides
Ökosüsteemi tasand- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (Peipsi järv).Ökosüsteemide uurimisega tegeleb ökoloogia . Biosfääri tasand- Kõrgeim eluslooduse organiseerituse tasand. Kogu Maa elusosa. 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1) Probleemi püstitamine 2) Taustinformatsiooni kogumine 3) Hüpoteesi püstitamine 4) Katse planeerimine ja läbiviimine 5) Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. 4. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia - Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Ökoloogia Teadusharu, mis tegeleb Ökosüsteemide uurimisega. Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid. Füsioloogia - Teadusharu, mis uurib organismi talitlust Molekulaarbioloogia - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia . Histoloogia - Kudede ehitust ja talitlust uurib histoloogia Tsütoloogia -Uurib rakkude ehitust ja talitlust Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde.
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna praadimine) mehaanil
Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna praadimin
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks
Kõik kommentaarid