Ioniseeriv kiirgus (0)

Ioniseeriv kiirgus
Radiobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb ioniseeriva kiirguse toime uurimisega elusorganismidele. See uurib, mis juhtub peale kiirguse neeldumist ja milline on võimalik organismi kahjustus. Kuna ioniseeriva kiirguse võimalik kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil, siis peavad kõigil kiirgustöötajail olema olema baasteadmised rakkude ehitusest ja funktsioonist ning ioniseeriva kiirguse võimalikust toimsest.
Ioniseeriv kiirgus:

• kahjustab elusorganismi ioniseerides selle organismi molekulidesse kuuluvaid aatomeid
  
  • rö- ja γ -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele
    
  • laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt
    
• bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid
  
• ioonid ei taasühine tavaliselt sellisteks molekulideks, mis on organismi normaalseks talitluseks vajalikud
  
• Ioniseerivat kiirgust iseloomustavad omadused - laeng, mass ja energia - on erinevate kiirgusliikide puhul erinevad
  
• need omadused määravad, kuidas erinevad kiirgused neeldudes energiat loovutavad
  
• mõistmaks kuidas ja mil määral erinevad kiirgused kahjustavad bioloogilist kudet, tuleb arvestada kolme aspekti
  

Kiirguse otsene ja kaudne toime:

• DNA muutused on bioloogilise toime aluseks
  
• Otsene toime - märklauaks on DNA
  
• Kaudne toime - vabade radikaalide teke
  

Kiirgusest tingitud muutused:

• ühe ahela katkestus ühel kromosoomil
  
• kromatiidahela katkemine
  
• ühe ahela katkemine erinevatel kromosoomidel
  
• ahela katkemine erinevatel kromatiididel
  
• enam kui üks katkemine ühel kromosoomil
  
• enam kui üks katkemine ühel kromatiidil
  
• kromosoomide kleepumine või kobar