Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia riigieksamiks (4)

4 HEA
Punktid
BIOLOOGIA 2010
ELUTUNNUSED :
Eluavaldused
  • Rakuline ehitus
    • Eeltuumsed (prokarüootne)
    • Päristuumsed (eukarüootne)
  • Paljunemine
    • Suguline

    Nt. Imetajad , roomajad, linnud , putukad
    • Mittesuguline
      • Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad )
      • Vegetatiivne – erinevate organite abil paljunemine ( kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad ; pungumine)

  • Ainevahetus
    Söömine, gaasivahetus , ainete väljastamine, seedimine, imendumine , sünteesi või lagundamise reaktsioonid

    METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON (süntees)+ DISSIMILATSIOON (lagundamine)
  • Kasvamine ja areng
    • Kasvamine – mõõtmete muutumine
    • Areng – uuete tunnuste, omaduste omamine
    VAEMOONE JA TÄISMOONE – putukatel moondega areng
    • Otsene areng – silmaga nähtav, järglased sarnased
    • Moondega areng – ei sarnane vanematega (kanad, konnad )

    Vaemoone
    Muna vastnevalmik (nt prussakas , putukas)
    Täismoone
    MunavastneNUKKvalmik (nt liblikas )
  • Homöostaas – organismi stabiilne sisekeskkond
    2 regulatsiooni mehhanismi:
    • Humoraalne – hormoonide vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon
    • Neuraalne – Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon

  • Pärilikkus
  • Kõrge organiseerituse tase
  • Biomolekulide olemasolu ( valgud , lipiidid)
  • Reageerimine keskkonna õrritajatele
    ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED
  • Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam)
  • Rakk
    • Kude – (TUGIKOE RAKK)
    • Organ ehk elund (kops, maks, süda jne)
    • Elundkond ehk organsüsteem
  • Organism või isend
  • Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud)
  • Liik – nt valge jänes, hunt, rebane, võilill
  • Kooslus
  • Ökosüsteem  Biosfäär
    • TAIMED
    • tärklistugikoerakkrugikudevarsristikaasristikud
    • niidulniidul olevad organismid niit

    • LOOMAD
    • Lipiidid ( rakutuum )
    • Närvirakk (sidekude, maks, seedeelundkond )
    • Jänes
    • Valgemetsa jänesed
    • Valge jänes (valgemetsa organismid)
    • Mets (bisfäär)

    LOODUSTEADUSLIK UURIMISMEETOD
    Etapid
  • Probleemi püstitamine
  • Taustinfo kogumine
  • Hüpoteesid (Konkreetne oletatav vastus) nt hallitusseente kasuvuks kõige parem temp on toatemperatuur, 25 kraadi.
  • Hüpoteesi kontroll
  • Tööplaneerimine
  • Katsed, vaatlused, eksperimendid
  • Andmete analüüs
  • Järelduste tegemine
    TAIMESÜSTEMAATIKA
    Süstemaatika alused
    • Elusorganismide rühmitamisega seotud tegevust nim. SÜSTEMATISEERIMISEKS ja sellega seotud teadusharu SÜSTEMAATIKAKS
    • Süstemaatika põhiüksus ehk väiksem üksus on liik ja suurim riik

    Carl Linne – 18. Saj. Rootsi teadlane – hakkas elusorganisme nimetama ladinakeelsete nimetustega
    RIIK sarnaseid tunnuseid vähe
    HÕIMKOND
    KLASS
    SELTS
    SUGUKOND
    PEREKOND
    LIIK sarnaseid tunnuseid palju
    Süstemaatika on organismide rühmitamine.
    LIIK – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala ; sama liiki isendeid annavad viljakaid järglasi.
    RIIGID – on kõige suuremad ja üldisemad süstemaatilised üksused.
    • Taimed
    • Loomad
    • Seened
    • Bakterid
    • Protistid (amööbid, vetikad)

    Taimeriik
    HÕIMKOND
    SUGUKOND
    • Roosõielised
    • Liblikõielised
    • Ristõielised
    • Kanarbikulised
    KLASS
    • 2- idulehelised
    • 1-idulehelised
    PEREKOND
    • Toomingas
    • Õunapuu
    • Pirnipuu
    • Murakas

    Loomariik
    HÕIMKOND

    KLASS – lülijalgsed
    • Vähilaadsed
    • Putukad
    • Ämblikulaadsed
    KLASS – keelikloomad

    Inimese süstemaatiline kuuluvus
    RIIK: loomariik
    HÕIMKOND: keelikloomad
    KLASS: imetajad
    SELTS: primaadid
    SUGUKOND: inimlased
    PEREKOND: inimene
    LIIK: Tark inimene ehk HOMO SAPIENS
    ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, 12.01
    Keemilised elemendid
    Makroelemendid meie kehas: CHNOPS (süsinik, vesinik , lämmastik, hapnik, fosfor, väävel). Ained, mida meie kehas on kõige rohkem. Hapnikku on meie organismis kõige rohkem 65-75%.
    Miroelementide kogus meie organismis on väike.
    OSMOOS – Lahusti molekulide liikumine
    Kaltsium 0,04-2% (luudes, luukoes )
    Naatrium 0,02-0,03%
    Magneesium0,02-0,03% (klorofili koostises?)
    Raud 0,01-0,015% ( hemoglobiin )
    Jood (kilpnäärme hormoonide sünteesiks)
    Fluor (hamba email )
    Anorgaanilised ained meie organismis
    Vesi 80 %
    Vee ülesanded kehas: ainevahetus, temp reguleerimine (higistmaine, vereringe , joomisel jahutamine ), jääkide eemaldamine kehast, tagab nahale elastsuse, tagab raku siserõhu, kaitse (nt vesikeskkonnas areneb loode), viljastumine.
    Soolad 1,5 %
    Orgaanilised ained
    Valgud 14% ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
    Aminohapped on amfoteersed ühendid.
    Kahte aminohapet seob peptiitside .
    Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis.
    VALGU STRUKTUURID
    • primaarstruktuur – aminohappeline järjestus
    • sekundaarstruktuur – keerdumine ehk voltumine (küüned, juuksed)
    • tertsiaarstruktuur – gloobulid või fibrillid ( histoonid )
    • kvarternaarstruktuur – mitme polüpeptiidi ühinemisel (hemoglobiin)
    Denaturatsioon – valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine.
    Renaturatsioon – kõrgemat järku struktuurid taastatakse.
    VALGU ÜLESANDED
  • ensümaatiline funktsioon
  • ENSÜÜMID on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. ( substraat ühineb ensüümiga)
  • Ehituslik funktsioon – rakuorganellides( ribosoomid koosnevad RNAst ja valkudest), karvad , küünised, kabjad, sõrad, suled.
  • Kaitsefunktsioon – antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud.
  • Aktiivne kaitse – immuunsüsteem, kus toodetakse antikehi.
  • Passiivne kaitse – nt küüned, juuksed jne kaitsevad välistegurite eest.
  • Regulatoorne funktsioon – valgulised hormoonid, nt insuliin , mis reguleerib veresuhkru taset.
  • Liikumisfunktsioon (kontraktsioonvalgud lihasrakkudes)
  • Transportfunktsioon (Hemoglobiin ja albumiinid veres; transportvalgud rakumembraanid)
  • Retseptorfunktsioon (Retseptorvalk rakumembraanis )
  • Energeetiline funktsioon – valkude lagundamisel vabaneb energiat.
    Lipiidid 2% ( rasvad , õlid, vahad, steroidid – vees enamasti mittelahustuvad ühendid) – koosnevad rasvhappejäägist ja alkoholist.
    • Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid . Rasvad, õlid, vahad. Ülesanded: energeetiline funktsioon, kaitsefunktsioon, ehituslik funktsioon (mesilasvaha, kuuseokaste vaha kaitseb väliskeskkonna eest; nahaalune rasvkude nt neerude ümber)
    • Liitlipiidid moodudtuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. Fosfolipiidid rakumembraani koostises. Hüdrofoobsed osad „peidavad“ end sissepoole.
    • Steroidid on tsüklilised ühendid. ( suguhormoonid , neerupealiste hormoonid - adrenaliin , vitamiin D, kolesterool )

    SÜSIVESIKUD - Sahhariidid 1% (koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust)
    LOOMSEDKitiin putukate väliskelett; Glükogeen maksas.
    Sahhariidide ülesanded:
  • Energeetiline funktsioon (glükoos)
  • Ehituslik (Tselluloos, kitiin)
  • Kaitseline funktsioon (tselluloos, kitiiin)
  • Varuaineline funktsioon (glükogeen ja taimede puhul tärklis)
  • Toiteline funktisoon (laktoos – piima koostisosa )
  • Biosünteetiline funktsioon (Riboos ja desoksüriboos)
    NUKLEIINHAPPED, 13. 01
    DNA – Desoksüribonukleiinhape
    DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
    DNA Nukleotiid koosneb kolmest komponendist:
    • desoksüriboos
    • fosfaatrühmast
    • Lämmastikalusest (A,G,C,T)

    A – adeniin
    G – guaniin
    C – tsütosiin
    T – tüamiin
    Komplementaarsed on
    A = T
    G C
    DNA sekundaarstruktuuriks on biheeliks. (Kaks primaarstruktuuri moodustavad sekundaarstruktuuri, kus lämmastikalused on ühendatud vesiniksidemega.)
    Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses.
    RNA – ribonukleiinhape – on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
    Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A, G, C. Neljandaks lämmastikaluseks on U (DNAs oli T)
    RNA koosneb:
    • Fosfaatrühmast
    • Lämmastikalusest
    • Riboosist.
    Ribonukleotiitide järjestus molekulis on RNA primaarstruktuur
    Erinevatel RNA molekulidel on erinev ülesanne:
  • INFORMATSIOON – mRNA – selle baasil sünteesitakse valku
  • TRANSPORT – tRNA (ristikulehe kuju, antikoodoni abil) – transpordib aminohappeid
  • RIBOSOOMI – rRNA – RNA molkul, mis on ribosoomi koostises.
    DNA replikatsioon – DNA läheb kaheks uueks DNAks
    T-A-A-G-C-G-C-A-T
    A-T-T-C-G-C-G-T-A
    T-A-A-G-C-G-C-A-T
    A-T-T-C-G-C-G-T-A
    U-A-A-G-C-G-C (RNA)
    Koodon ning selle antikoodon on A-U-U
    Võrreldav tunnus
    DNA
    RNA
    Monomeer
    desoksüribonukleotiid
    ribonukleotiid
    Lämmastikalused
    Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin
    Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil
    Nukleotiitide nimetused
    Adenosiinfosfaat (A)
    Guanosiinfosfaat (G)
    Tsütidiinfosfaat (C)
    Tümidiinfosfaat (T)
    Adenosiinfosfaat (A)
    Guanosiinfosfaat (G)
    Tsütidiinfosfaat (C)
    Uridiinfosfaat (U)
    Sahhariid
    desoksüriboos
    riboos
    Anorgaaniline hape
    fosforhape
    fosforhape
    Sekundaarstruktuur
    Kaheahelaline biheeliks
    Osaline biheeliks sama molekuli eri osade paardumisel
    Komplementaarsus
    A=T ja CG
    A=U ja CG
    BIOAKTIIVSED AINED, 19.01
    On ühendid, mis mõjutavad oluliselt organismi elutegevust (ainevahetust), väikeses koguses ja kiiresti. (+ ravimid , mürgid)
    ENSÜÜMID – on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis. Ainet, millega ensüüm muutusi teostab, nim SUBSTRAADIKS .
    Ensüümid on vaid reaktsioonide läbiviijad, mitte lähteained või saadused.
    Klassikaliselt võetakse ensüümide nime tuletamisel ensüümi poolt muundatava aine nimetus + -aas lõpp.
    Nt – pektiin + -aas = pektinaas
    Laktoos + -aas = laktaas
    Lisaks on ajalooliselt jäänud nimetused.
    HORMOONID – on ained, mida kesknärvisüsteemi kontrolli all sünteesivad sisesekretsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed.
    Hormoonide omadused:
    • Eritatakse otse verre
    • Ülikõrge bioloogiline aktiivsus
    • Lühike bioloogiline eluiga
    • Toimelt universaalsed (nt kilpnäärme hormoonid, mis mõjuvad kõigile rakkudele) või spetsiifilised (nt adrenaliin – lihasrakkudele)
    • Toime realiseerub vahendatult läbi retseptorite (ainult kindlatele rakkudele)
    • Toime realiseerub enüümide kaasabil

    SISENÕRENÄÄRMED
  • Ajuripats ehk hüpofüüs (kasvuhormoonid, teisi ssisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid – tropiinid)
  • Käbikeha (melatoniin – pigmentatsioon )
  • Kilpnääre (türoksiin – ainevahetus)
  • Kõrvalkilpnääre (kaltsitoniin)
  • Neerupealised (adrenaliin)
  • Kõhunääre (insuliin, glükagoon)
  • Sugunäärmed (naistel munasarjad, meestel munandid)
    VITAMIINID – neid vajatakse ensüümide koostises; jagatakse vees- (C; B) ja rasvlahustavateks (A;D;E)
    A-vitamiin (nägemine – kalamaksaõli)
    E- vitamiin (antioksüdant – taimsed õlid)
    D-vitamiin (Ca-ainevahetus – luukoe areng – UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas)
    K-vitamiin (vere hüübimine – kalasaadused)
    B-rühma vitamiinid (närvi- ja südametegevus, naha ja juuste tervis – taimsed tooted, pärm, piim, maks..)
    C-vitamiin (antioksüdant – taimed, nende viljad)
    Eelnevate teemade peale kt !!!
    RAKK, 26.01.10
    RAKUTEOORIA
    Robert Hook – leiutas valgusmikroskoobi. Kirjeldas esmakordelt taimerakku.
    K. E. Von Baer – Munaraku avastaja . Embrüoloogia rajaja.
    A. von Leeuwenthoek – ainuraksete kirjeldamine.
    Rakuteooria põhifaktid
  • Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest
  • Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas: teatud kindlatel rakkudel on teatud kindel ehitus ja funktsioon.
  • Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust pooldumise/jagunemise teel. ( MITOOS )
  • Hulkraksetes organismides on rakud DIFERENTSEERUNUD/eristunud ja INTEGREERUNUD/seotud.
    LOOMARAKK
    Rakumembraan:
    Koosneb: Fosfolipiidid, kolesterool, valgumolekul+ oligosahhariid =glükoproteiin.
    ÜLESANDED
    • Tagab ainevahetuse
    • Kaitse
    • Struktuurne
    • Rakuliikumine ( valgelibled – leukotsüüdid)
    • Rakutoitumine
    • Aktiivne – vajab lisaenergiat
    • ja passiivne transport – ei vaja lisaenergiat (kontsentaratsioon i ühtlustamine)
    Tuum:
    Suurem osa rakust (nt närvirakud, spermid )
    Kaksikmembraanne
    Tuuma välimises membraanis on poorid. Ribosoomide transport toimub läbi tuuma pooride. Toimub valkude süntees. rRNA süntees.
    Tuumas on KARÜOPLASMA, mis sisaldab vett, DNA molekule, RNA molekule, valgu molekule.
    Tuuma sees on tuumake, kus toimub ribosoomide pakkimine.
    ÜLESANDED
    • reguleerib rakus toimuvaid protsesse
    • seal säilitatakse pärilik info
    • päriliku info algne realiseerimine, RNA ja DNA süntees
    Tsütoplasma:
    Suur osa sellest on vesi.
    Seal paiknevad rakuorganellid .
    Seal on varuained , jääkained, valgulised komponendid, aminohapped.
    ÜLESANDED
    • Ainete trantsport raku sees
    • Tagab raku siserõhu
    • Sealt saadakse toitaineid – rakule vajalikke aineid
    • Tänu sellele paiknevad rakuorganellid rakus
    Endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasmavõrgustik:
    Tuuma ümber, kui ka kogu rakus
    • Siledapinnaline
    • Karedapinnaline (ribosoomidega ümbritsetud)
    ÜLESANDED
    • Raku sisene liikumine toimub läbi Eri ehk tsütoplasmavõrgustiku kanalite
    • Karedapinnalise ER-i pinnal toimub valgu süntees (ribosoomides)
    • Siledapinnalise ER-il sünteesitakse teatud lipiide , steroidhormoonide süntees, glükogeeni süntees.
    Ribosoomid:
    Koosnevad: rRNA + valgud
    ÜLESANNE – valgu süntees!
    Leidub ER- peal ja tsütoplasmas
    Polüsoom:
    1 mRNA-ga seotud ribosoomie kompleks .
    Golgi kompleks:
    Koosneb kolmest tsisternist ning selle ümber on ümarad põiekesed (lüsosoomid). Membraanne ehitus
    ÜLESANNE – Valkude ümbertöötlemine ja pakkimine.
    Lüsosoom:
    Ensüüme sisaldavad organellid, mis tekivad Golgi kompleksis.
    • Primaarsed – sisaldavad mitteaktiivses olekus ensüüme
    • Sekundaarsed lüsosoomid – ensüümid töötavad aktiivselt. Toimub rakule mittevajalike ainete lõhustamine.
    Mitokonder:
    Ovaalse kujuga, kaksikmembraansed
    Sisaldavad
    • oma DNAd,
    • oma RNAd ,
    • oma ribosoome,
    • neis toimub rakust sõltumata valgu süntees
    ÜLESANNE
    • Raku varustamine energiaga.
    • Glükoosi molekuli lõplik lagundamine, mille käigus toodetakse ATP-d, süsihappegaasiks ja veeks.
    Tsütoskelett:
    Raku tugisüsteem, mis koosneb erineva läbimõõduga valgu niitjatest molekulidest. Ta täidab kogu rakku.
    ÜLESADNED
    • Raku tugielement
    • Tsütoplasmaliikumine on tingitud tsütoskeletist
    • Organellid on tänu sellele “omal kohal“
    Tsentrosoom :
    Valguline moodustis, mis paikneb tuuma läheduses. Koosneb üksteisega risti olevatest tsentrioolidest.
    ÜLESANNE – osalemine raku jagunemises
    FAGOTSÜTOOS –
    Amööbid ja makrofaagid toituvad fagotsütoosi teel.
    Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana . Fagotsütoos üks kahest endotsütoosi tüübist (teine on pinotsütoos), kus rakk "imeb" membraani sisse võrreldes pinotsütoosiga suhteliselt suuremaid partikleid (näiteks baktereid).
    Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter , viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel.
    Mõned pisielurid (näiteks algloomad) toituvad fagotsütoosi teel.
    PINOTSÜTOOS – (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides.
    Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d.
    TAIMERAKK , 28.01.10
    Eripära:
    Vakuool
    Raku mahla mahuti. Seal on lahustunud mitmeid aineid.
    Noortes rakkudes on vakuoolid väiksemad. Vananedes vakuoolid ühinevad ning tekib suur vakuool.
    Võtab suurema osa raku sisemusest.
    ÜLESANNE – raku siserõhu ehk turgori säilitaja.
    Rakukest
    Raku membraani ümber on rakukest, mis koosneb tselluloosist.
    ÜLESANNE
    • Kaitseb
    • Toestab
    • Ainevahetus
    • Ehituslik
    • Plasmoväetide ehk plasmotestide abil liiguvad raku ained ühest rakust teise. Nad ühendavad kahte rakku.
    Plastiidid
    Nad saavad alguse Proplastiididest, millest saavad kujuneda kolme tüüpi plastiidid:
  • Kloroplastid – roheline – klorofülli sisaldavad organelli – ülesanne on fotosüntees. Vartes ja lehtedes kõige rohkem.
  • Kromoplastid – pruun, kollane, oranž, punane – ligimeelitav funktsioon viljadelevitajatele. Õites, lehtedes sügisel, viljades.
  • Leukoplastid – värvusetud – varuainete säilitamine. Juurtes - mugulates , viljades.
    Taimerakus ei ole tsentrosoomi! Muud organellid, mis loomarakus, on olemas.
    SEENED, 02.02.10
    • Hüüf – seeneniit
    • Mütseel – seeneniidistik

    • Paljunemine – eostega, kui on soodasd tingimused, siis paljunevad pungudes.
    • Toituvad surnud orgaanilistest ainetest. Seened on võimelised lagundama tselluloosi. NAD ERITAVAD KESKKONDA ENSÜÜME, mille osavõtul toimub toitainete lõhustumine ja need lõhustunud osakesed imetakse läbi hüüfi pinna.


    Seened on SÜMBIOOSIS:
    • taimedega - MÜKORIISA
    • vetikatega - SAMBLIKUD

    VÕRDLEMINE
    SEEN
    TAIM
    LOOM
    Kest
    Kitiinist
    Tselluloosist
    Vakuool
    Väikesed lipiidi vakuoolid
    Suur tsentraalne keskvakuool
    Väikesed lipiidi vakuoolid
    Plastiidid
    • Kloroplastid
    • Kromoplastid
    • Leukoplastid
    -
    Tsentrosoom
    Varupolüsahhariid
    Glükogeen
    Tärliks
    Glükogeen
    Ainevahetus tüüp
    Heterotroof
    Autotroof
    Heterotroof
    Sarnasused:
    • Membraan
    • Tuum
    • Mitokonder
    • Tsütoplasmavõrgustik (ER)
    • Tsütoplasma
    • Golgi kompleks
    • Ribosoomid

    BAKTERID
    • Membraan (sisemine)
    • Rakukest (keskmine)
    • Limakapsel – ei lase ära kuivada rakul, kinnituvad mingitele pindadele
    • Karvakesed ehk piilid – kinnitumise funktsioon
    • Viburid (vesikeskkonnas) – neid võib olla 1 kuni mitu – liikumisaparaadid
    • Ripsmed – suuremad kui karvakesed, ning tavaliselt siis viburit ei ole. Liikumisfunktsioon.
    • Bakteritel on üks kromosoom (haploidne kromosoom – rõngaskromosoom – tuumapiirkond ehk nukleoid
    • Plasmiidid – väikesed DNA molekulid
    • Ribosoomid – väikesemad kui eukarüootsel rakul
    • Gaasivakuoolid – vesikeskkonnas olevad bakterid
    • Tsütoplasma

  • Vasakule Paremale
    Bioloogia riigieksamiks #1 Bioloogia riigieksamiks #2 Bioloogia riigieksamiks #3 Bioloogia riigieksamiks #4 Bioloogia riigieksamiks #5 Bioloogia riigieksamiks #6 Bioloogia riigieksamiks #7 Bioloogia riigieksamiks #8 Bioloogia riigieksamiks #9 Bioloogia riigieksamiks #10 Bioloogia riigieksamiks #11 Bioloogia riigieksamiks #12 Bioloogia riigieksamiks #13
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 311 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristo A Õppematerjali autor
    Kõik kokkuvõttev osa Bioloogiast.
    Gümnaasiumi osas ning põhikoolist.

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia-organismid-nukleiin happed-rakud-seened-bakterid
    9
    docx

    Bioloogia, organismid, nukleiin happed, rakud, seened, bakterid

    BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu Tsütoloogia ­ rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia ­ teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia ­ teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia ­ teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia ­ teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika ­ teadus, mis uurib taimi Zooloogia ­ teadus, mis uurib loomi Mükoloogia ­ teadus, mis uurib seeni Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Paljunemine 6. Kõik elusorga

    Bioloogia
    Organismide keemiline koostis-lipiidid-valgud
    4
    doc

    Organismide keemiline koostis, lipiidid, valgud

    ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Makroelemendid ­ 98-99% · C ; H ; N ; O ; P; S Mikroelemendid ­ vaja väga väikestes kogustes · K; S;P;Cl;Ca;Na;Mg;Fe;Zu;Cu;I;F Ca - luude tugeus,luudekoes Mg ­ klorofülli koostises Fe ­ (aneemia-raua puudusest) hemoglobiinis ­ seob O2 ja võimaldab O2 viia kehasse. I2 - kilpnäärme hormoonide sünteesiks F ­ hambaemaili koostises Kehas on kõige rohkem hapnikku (keem.el.) Orgaanilisest ainest on kõige rohkem valke. Anorgaanilised ained ­ vesi 80% Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu · Kaitse(loode areneb) · Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas) SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. MONOSAHHARIIDID R

    Bioloogia
    Bioloogia SH
    18
    doc

    Bioloogia SH

    .................................................... 16 Fotosüntees.............................................................................................................................. 17 Organismide paljunemine ja areng.........................................................................................18 Rakkude jagunemine........................................................................................................... 18 Elu olemus * Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu. -) Tsütoloogia ehk rakuõpetus ­ teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. -) Morfoloogia ­ teadus, mis uurib organismide välisehitust. -) Anatoomia ­ teadus, mis uurib organismide siseehitust. -) Füsioloogia ­ teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. -) Etoloogia ­ teadus, mis uurib loomade käitumist. -) Ökoloogia ­ teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid.

    Bioloogia
    Bioloogia - elu olemus
    19
    doc

    Bioloogia - elu olemus

    *Elus loodus jaotub viide riiki ­ bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine ­ katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid ­ Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a. Vennad Janssenid ­Esimene mikroskoop 1665. a. R. Hooke ­ raku mõiste 1670. a. Leeuwenhoek ­ bakteri avastaja 1859. a. Ch. Darwin ­ evoulutsiooni õpetus 1826. a. K. E. von Baer ­ imetaja munaraku avastaja 1856. a. G. Mendel ­ pärilikkusseaduste sõnastaja (3 seadust) 1990. a. Esimene geenisiirdamine 1997. a. glooniti esimene imetaja 2001. a. kaardistati inimese genoom (kogu kromosoomistik) 3

    Bioloogia
    Elu organiseerituse tasemed-teaduslikud uurimismeetodid-organismide keemiline koostis
    7
    odt

    Elu organiseerituse tasemed, teaduslikud uurimismeetodid, organismide keemiline koostis.

    BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida.

    Bioloogia
    Gümnaasiumi bioloogia
    19
    doc

    Gümnaasiumi bioloogia

    Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster ­ vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus ­ aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus ­ aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon ­ keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon ­ veekaotus. Hüdrol?

    Bioloogia
    11 klassi bioloogia konspekt
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    Bioloogia I kursus
    6
    docx

    Bioloogia I kursus

    BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon ­ talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon ­ talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik ­ koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kaks peamist

    Bioloogia




    Kommentaarid (4)

    matildapuuk profiilipilt
    Anzela T: iseenesest HEA, kuid MIKS ainult 3 teemat?tsütoloogiaga asi piirdub, ei meeldi!
    23:19 21-05-2011
    eerika profiilipilt
    eerika: Väga hea ülevaatlik, kuid võinuks olla täpsem, rohkem lahti seletatud
    10:46 29-03-2013
    Mariliis0 profiilipilt
    Mariliis0: Selgitav, lahti seletatud materjal, väga hea.
    16:23 01-02-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun