Toitainete kokkuvõte (0)

Sahhariidid ehk süsivesikud.
Tähtsus:
* Peamine energiaallikas
* 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ
* Struktuurne : kitiin putukatel ja tselluloos taimedel
* Varuaine : tärklis taimedel ja glükogeen loomadel
* Toide : laktoos piimas
* Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda
* Ligimeelitav: õistaimede nektar
* Bioregulatoorne: hormoonide koostises
* Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped
Mono -, oligo- ja polüsahhariidid.
Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud.
* Mono -> fruktoos ( puuviljad ), glükoos ( viinamarjad ), riboos , desoksüriboos (nukleiinhapetes)
* Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad )
* Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas )
Lipiidid ehk rasvad
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist.
Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad.
Tähtsus:
* Energiaallikas
* 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ
* Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool
* Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena.
* Bioregulatoorne: hormoonid
* Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke
* Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel.
Lihtlipiidid , liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid.
1. Lihtlipiidid – tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped , talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps , pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)).
2. Liitlipiidid – fosfolipiidid (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, pea on hüdrofiilne - jalad hüdrufoobsed)
3. Tsüklilised lipiidid (vees ei lahustu ja esinevad loomakudedes) – hormoonid (reguleerivad keha ainevahetust ja muud, nt. testosteroon , östrogeen, progesteroon , neerupealiste hormoonid), kolesteriid (loomaraku koostises, sellest sünteesitakse hormoone), vitamiinid
Proteiinid ehk valgud
Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest.
Aminohapped sisaldavad aminorühma ja karboksüülrühma.
Valkude koostises on 20 aminohapet.
Valkude süntees toimub ribosoomides.
Tähtsus ja ülesanded:
* Ensümaatiline: kiirendavad reaktsioone -> amülaas süljes
* Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste kapsiidid.
* Transport: hemoglobiin transpordid hapnikku, membraanides valgilised transportijad.
* Regulatoorne: hormoonid ( insuliin ) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis.
* Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi.
* Liikumine: algloomade viburid ja ripsmed , lihaskoe valgud.
* Varuaine: munavalge, piim.
* Kaitse: antikehad , verehüübimisvalgud, kattevalgud.
* Toksiline: mürgid, liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa.
* Energeetiline: väga madal, 1 g valke -> 17,6 kJ.
Lihtvalgud ja liitvalgud.
1. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest, nt. munavalge.
2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt. kromosoomid ja hemoglobiin.
Valgustruktuurid
1. Primaarstruktuur - selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.
Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
2. Sekundaatstruktuur – heeliks ja struktuur, seotud vesiniksidemetega ja kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.
3. Tertsiaarstruktuur – gloobul (eüünsmid, antikehad ja vereplasma valgud) ja fibrill (verehüübimisvalgud, lihatöös osalevad valgud), seotud vesiniksidemetega.
4. Kvaternaarstruktuur - itme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin, vesiniksidemed .
Nukleiinhapped
Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, mis moodustavad pikki ahelaid.
Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsiline suhkur (pentoos, DNAs – desoksüriboos, RNAs - riboos), lämmastikalus ja fosfaatrühm.
DNA ja RNA
1. DNA - DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist.
DNA 4 lämmastikalust: A – adeniin, G – guaniin , T – tümiin, C – tsütosiin.
DNA ülesanded:
* Kromosoomide põhiline koostisosa
* Päriliku info säilitamine ja ülekanne tütarrakkudele
2. RNA - RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks.
RNA 3 erivormi – mRNA ehk informatsiooni RNA, info toimetamine DNAlt valgu sünteesikohta
tRNA ehk transport RNA, aminohapete transport valkude sünteesikohta
rRNA ehk ribosoomi RNA, ribosoomine koostises, milles toimub valgu süntees