Nukleiinhapped (4)

Lk 43- Nukleiinhapped
1. Kirjeldage DNA monomeeri ehitust.
DNA monomeer koosneb desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest.
2. Selgitage DNA molekulis esinevat komplementaarsusprintsiipi.
Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T
3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused?
DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest.
4. Mis on DNA põhilised ülesanded?
DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine.
5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust.
DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest.
6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere.
DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil .
7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis?
A=U ja C=G ning T=A
8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid?
mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid.
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid . Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid . DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest ( adeniin , tümiin, tsütosiin, guaniin ) ja fosfaatrühmast. RNA oma moodustunud roboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest (adeniin, uratsiil, guaniin, tsüstosiin). DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (See tähendab et alati A=T ja C=G). Nukleotiidide järjestus on DNA esimest järku struktuur ja biheeliks (spiraaldunud DNA molekul) on teist järku struktuur. DNA on põhiline komponent kromosoomides ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus (mitoosi ja meioosi) moodustruvatele tütarrakkudele. DNA kaheahelaline molekul on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav. Samuti on biheeliks äärmiselt stabiilne. Kuna DNA on biheeliks, siis kantakse pärilikku infot edasi kahes eksemplaris.
RNA on aga üksikahel ja RNA liike on 3. Informatsiooni-RNA ehk mRNA (messenger RNA) on RNA liik, mis toob valgusünteesiks ( translatsioon ) kohale geneetilise info kromosoomidest ribosoomidesse. Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA toodud informatsiooni lahti mõtestamine. Kolmas RNA tüüp on rRNA ehk ribosoomi-RNA, mis on ribosoomide koostises