Bioloogi õpimapp (1)

Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa.
Kudesid uurib histoloogia .
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks.
Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" ( mitmuses ):

• Hingamiselundid ehk hingamiselundkond
  
• Toitumiselundid
  
• Vereringeelundid
  
• Tajumiselundid
  
• Suguelundid
  
• Erituselundid
  

Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil.
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri.
Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.
Antikeha (kaitsevalk) on neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks.
Antigeen on selgroogsesse organismi sattunud võõraine, mis põhjustab antikehade teket.
Komplementaarsus printsiip on kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel.
Valkude denaturatsioon – valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel).
Eukarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid , seened, taimed ja loomad.
Prokarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid .
DNA replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesugusenukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid , kloroplastid , plastiidid . Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga.
Teadlased.
James Watson ja Francis Crick avastasid 1953.aastal DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri.
Robert Hook leiutas 17.saj keskpaigal valgusmikroskoobi.
Matthias Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega.
Theodor Schwann leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839.a rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui loomad on rakulise ehitusega.
Karl Ernst von Baer avastas 1826 .a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.
Anton van Leeuwenhoek valmistas 17.saj teisel poolel mitmesuguse konstruktsiooniga mikroskoope ning uuris nendega ainurakseid. Arvatavasti oli ta ka esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid.
Louis Pasteur (27. detsember 1822 – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist (teised kaks olid Ferdinand Cohn ja Robert Koch ).
Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaiguseid tekitavad organismivälised elusolesed. Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu.19.saj.
Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks.
Aastal 1864 näitas ta Sorbonne 'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki
Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja 18.saj.
Kromosoom on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell , mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks.
Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke - histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd ; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks.
Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid .
Sageli nimetatakse kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA- molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega ( histoonid puuduvad).
Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu; DNA-molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või polüpeptiidi) sünteesiks (kuid on ka nt rRNA ja tRNA geenid, mis valgumolekule ei kodeeri).
Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetja varjundiga, vees hästi lahustuv aine.
DNA biheeliks
t-RNA
Eluslooduse riigid.
Taimed-katteseemne-,paljasseemne-,sammal-ja sõnajalgtaimed
Seened- seened ja samblikud
Loomad-keelikloomad, lülijalgsed, rõngussid, lameussid , okasnahksed, lameussid, limused, ainuõõssed, käsnad, ümarussid
Protistid- vetikad ja algloomad
Bakterid-kõik bakterid