Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on antikoodon ?
  • Kummagi lähtesordiga ?
  • Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed ?
  • Millised on kõikide põlvkondade genotüübid ?
  • Missugused olid F1 põlvkonna kärbsed ?
  • Kui tütre mehel daltonismi ei esine ?
  • Keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal ?
  • Kuidas kõik algas ?
  • Millest sõltub uue liigi püsimajäämine ?
  • Miks inimese evolutsioon toimus ?
 
Säutsu twitteris
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136
Pärilikkus – seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega.
Geneetika – teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.
Kromosoomid – pärilikkuse kandjad , asuvad tuumas (eukarüootidel)
Geen – pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi.
Genotüüp – ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum.
Fenotüüp – ühe isendi tunnuste kogum.
Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist.
Molekulaargeneetika – uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
3 olulist protsessi:
1. DNA replikatsioon e DNA süntees – eelneb raku jagunemisele
2. Transkriptsioon e RNA süntees – DNA lõigu kopeerimine
3. Translatsioon e valgu süntees
Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena!
DNA REPLIKATSIOON
I: Toimumiskoht:
* Eeltuumsetel tsütoplasmas
* Päristuumsetel tuumas, mitokondrites, kloroplastides.
II. Aeg:
*Eeltuumsetel mõni aeg enne jagunemist
*Päristuumsetel rakutsükli S- faasis
III. Eeldused:
1. üksikahelaline DNA kui info kandja kogu molekuli ulatuses
2.vajalikud ensüümid (DNA-polümeraas)
3.energeetilised faktorid (ATP)
4.kõik nukleotiidid mis kuuluvad DNA koostisesse
5.protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud
IV. Olemus:
DNA replikatsioon on kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon pool konservatiivse iseloomuga st sünteesitud molekuli üks ahel pärineb vanalt molekulilt, teine ahel sünteesitakse.
V. Komplementaarsus :
DNA lähteahel
A
T
G
C
DNA uus sünt. ahel
T
A
C
G

Transkriptsioon
  • Toimub tuumas.
  • Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas.
  • Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus.
  • Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine.
  • DNA kaksikahel keeratakse lahti
  • Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul .
  • Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus)
  • Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga.
Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks.
Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi:
  • Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA.
  • Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes.
  • Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine.
  • Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi – evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse.
    Geenide aktiivsust reguleerivad :
  • struktuurgeenid – määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi.
  • regulaatorgeenid – kontrollivad struktuurgeenide avaldumist.
    TRANSKRPITSIOON
    I. Koht:
    • Eeltuumsed - tsütoplasmas
    • Päristuumsed – tuumas, mitokondrites, kloroplastides.

    II. Aeg:
    • Eeltuumsetel - kogu raku eluea jooksul
    • Päristuumsetel – enamuse rakutsükli ajast va mitoos ja meioos (siis ei toimu)

    III. Eeldused:
    1. Üksikahelaline DNA lõik – seda nimetatakse pluss ahelaks „+” ahel.
    2. Ensüümid: RNA polümeraas
    3. Energeetilised faktorid – ATP
    4. Nukleotiidid RNA koostises
    5. Protsessi kontrollivad ja reguleerivad valgud
    IV: Olemus:
    Kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon
    V: Komplementaarsus
    DNA lähteahel
    G
    C
    T
    A
    Sünteesitav RNA ahel
    C
    G
    A
    U
    VI: Tulemus:
  • Transkriptsioonil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid
  • Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust:
    • eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud
    • jaguneb teatud fragmentideks
    • lisatakse teatud järjestused
    • muudetakse keemilist koostist (N-aluseid)

    GENEETILINE KOOD JA VALGU SÜNTEES
    lk 99-103
    Geneetiline kood- koosneb kolmest mRNA molekulis asuvast nukleotiidist, mis määravad ära ühe aminohappejäägi (AH) valgus.
    Koodon – mRNA molekuli nukleotiidikolmik N: AUG
    Geneetilise koodi omadused:
  • 3-nukleotiidne
  • sünonüümne – ühele AH vastab mitu koodonit.
  • ühetähenduslik – üks koodon määrab ära ühe AH.
  • universaalne – koodonite ja AH vastavus on sama peaaegu kõigis organismides.
    Translatsioon e valgu süntees.
  • Toimub ribosoomides.
  • mRNA ühineb ribosoomiga.
  • tRNA molekul seostub mRNA initsiaatorkoodoniga AUG , seda molekuli nimetatakse initsiaator -tRNA-ks.
    Ühinemine toimub komplementaarsusprintsiibil
  • tRNA-ga ühineb kindel AH.
  • Siseneb järgmine tRNA mille otsas AH.
  • AH vahele sünteesitakse peptiidside.
  • AH vabaneb initsiaator tRNA st ja see väljub ribosoomist.
  • tRNA, mis jäi ribosoomi, nihkub edasi ja siseneb uus tRNA, mille otsas olev AH ühendatakse teistega .
  • Protsess kestab kuni jõutakse stoppkoodonini.
  • Stoppkoodoniga ühineb ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: tRNA, mRNA ja valgu, mis selles protsessis sünteesiti.
    Mis on antikoodon ?
    MENDELI ÜHETAOLISUSE SEADUS JA LAHKNEMISSEADUS LK 149-152
    Mõisted:
    Hübriid- erinevate tunnustega organismide järeltulija.
    Genotüüp – ühe isendi geenide kogum.
    Alleel – ühe geeni erivorm
    Fenotüüp – ühe isendi feenide (tunnuste) kogum.
    Homosügootisend , kellel on mõlemas kromosoomis ühesugused alleelid (nt AA, aa, AA bb)
    Heterosügoot - isend, kellel on mõlemas kromosoomis geeni erinevad alleelid (nt Aa, AA Bb, AABb).
    Monohübriidne ristamine – on niisugune ristamine, kus ristatavad isendid erinevad ainult ühe tunnuse poolest.
    Dominantsus – alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub.
    Retsessiivsus – alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu.
    Aa
    ⁄ \
    dominantne retsessiivne
    Mendeli katseobjektideks olid hernetaimed. Miks?
  • Looduslikud isetolmlejad – õisi lihtne tolmeldada
  • Selgelt eristuvad tunnuste paarid – seemne kuju ja värvus.
  • Suhteliselt väike mittepärilik muutlikkus
  • Optimaalne kromosoomide arv.
  • Vaadeldavaid tunnuseid määravad geenid olid erinevates kromosoomides.
    I Mendeli seadus – monohübriidne ristamine.
    Vaadeldakse ühe tunnusepaari kujunemist järglaspõlvkonnas.
    N: Seemnete värvusgeen esineb kahe alleelina:
    Dominantne alleel – A (kollane)
    Retsessiivne alleel – a (roheline)
    Vanemad: P: AA x aa
    ⁄ \ ⁄ \
    A A a a Sugurakkudes erinevad alleelid.
    Esimene järglaspõlvkond: F1: Aa
    I seadus: Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
    P: AA x aa
    F1 Aa Aa Aa Aa
    II Mendeli seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide lahknemine (1:2:1) ja fenotüüpide lahknemine (3:1) seaduspärastes suhetes. Lahknemissuhe sõltub alleelide koostoimest.
    P: Aa x Aa
    sugurakud
    A
    a
    A
    AA
    Aa
    a
    Aa
    aa
    F1: AA/Aa/Aa/aa
    LAHKNEMISSEADUSE RAKENDAMISVÕIMALUSED lk 152-158
    1.Analüüsiv ristamine – kasutatakse katseloomade või
    –taimede homosügootsuse või heterosügootsuse kindlaksmääramisel. D x r – kui tunnuste lahknemist ei esine on D organism homosügootne.
    P: AA x aa
    F1: Aa Aa Aa Aa
    2. Genealoogiline meetod – indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. Kasutatakse inimeste puhul, et selgitada homosügootsust või heterosügootsust mingi tunnuse suhtes. Vt. tabel lk 152
    Alleelidevahelise koostoime erijuhtumid :
    1. Intermediaarsus: domineerimisnähtuse puudumine. Tekib vahepealne tunnus. Retsessiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist.
    N: I: ÃÃ x aa
    lokkis juuksed x sirged juuksed
    II: Ãa
    lainelised juuksed
    N: P: punane x valge
    F1: roosa
    2. Polüalleelsus (kodominantsus )– nähtus, kus ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli.
    Üheaegselt avalduvad mõlema vanema alleelid
    N: inimese vererühmad: A- IA IA ja ii - 35,3% (IAi, IAIA)
    B – IB IBja ii - 23,2% (IBi, IB IB)
    AB – IA IB - 7,2%
    O - ii - 34,3%
    N: Farmi naaritsad: must x valge = mustavalgekirju
    SÕLTUMATU LAHKNEMISE SEADUS
    lk 159-162
    Dihübriidne ristamine – ristamine, kus vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest.
    N: 1. kollane ja sileda seemnega hernes .
    2.roheline ja krobelise seemnega hernes.
    Hübriidid olid F1 põlvkonnas kollased sileda seemnega.
    k s r kr
    P: AABB x aabb
    F1: AaBb
    F1: AaBb x AaBb
    F2: A_B_ -9osa: kollane ja sile
    A_bb -3osa: kollane ja krobeline
    aa B_ - 3osa: roheline ja sile
    aa bb - 1osa: roheline ja krobeline
    Mendeli III seadus:Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt
    Fenotüübiline lahknemissuhe 9:3:3:1
    T. H.Morgan – USA teadlane , geneetik. Uuris äädikakärbseid.
    Leidis, et ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos – ühes aheldusrühmas.
    *kromosoomis (ühes DNA ahelas) paiknevad geenid on aheldunud ning ei ole võimelised meioosis sõltumatult lahknema.
    *Mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis, seda sagedamini nad koos päranduvad.
    * Ristsiire võib aheldatust muuta.
    SUGUKROMOSOOMID JA SUGULIITELISED PUUDED: lk 163-166
    * Inimesel on 46 kromosoomi.
    * Need jagunevad paaridesse – 23 paari.
    * Üks paar on mehel ja naisel erinevad – sugukromosoomid.
    * Ülejäänud 22 paari on autosoomid.
    * sugukromosoomid on inimestel XX - naistel ja XY- meestel. Lindudel Z Z isaslinnul ja ZW emaslinnul.
    Uue organismi sugu määratakse viljastamisel:
    *Meioosi tagajärjel saavad pooled spermidest X kromosoomi ja pooled Y. Sugu oleneb sellest, millise kromosoomiga sperm munaraku viljastab.
    *********************************************
    Y- kromosoom määrab meessoo tunnuste arenemise, kontrollib hiljem spermatogeneesi.
    X- kromosoom määrab: ainevahetuslikke-, arengulisi- ja vaimseid tunnuseid.
    X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks, kuna neil esineb geene mis põhjustavad pärilikke haigusi ja defekte.
    Näiteks: daltonism e värvipimedus, hemofiilia jt.
    Suguliitelised puuded tulenevad retsessiivsetest alleelidest X kromosoomis:
    *Meestel on üks X kromosoom – seega haigus avaldub kui seal on vastav alleel.
    *Naistel on kaks X kromosoomi – kui ühes on vastav alleel, siis haigus veel ei avaldu.
    Geneetika ülesanded:
    1. Blond mees on abielus punapäise naisega. Perekonnas on kaksikud pojad – mõlemad blondide juustega. Millist värvi juustega lapsi võivad pojad saada, kui üks neist abuellub blondi, teine punapäise naisega?
    2. Nudipäist veisetõugu ristati sarvilise tõuga. Hübriidid olid kõik nudid. Neid ristati omavahel ja teises hübriidpõlvkonnas saadi 52 vasikat. Milline on oodatav arvuline lahknemine nende hulgas genotüüpide
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #1 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #2 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #3 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #4 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #5 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #6 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #7 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #8 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #9 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #10 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #11 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #12 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #13 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #14 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #15 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #16 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #17 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #18 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #19 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #20 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #21 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #22 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #23 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #24 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #25 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #26 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #27 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #28 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #29 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #30 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #31 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #32 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #33 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #34 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #35 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #36 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #37 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #38 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #39 Pärilikkus ja tunnuste kujunemine #40
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 363 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Getlin S. Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Ülitäpne, liigi tekked, evolutsioonid, looduslik valik, geneetika, pärilik muutlikkus, Mendeli seadused.
    bioloogia , liigiteke , evolutsioon , looduslik valik , geneetika , mendeli seadus , tunnused , tunnuste kujumenine

    Mõisted


    Kommentaarid (11)

    malin profiilipilt
    malin: väga sisurohke ja kasulik mulle
    19:24 10-05-2010
    reeeelika profiilipilt
    reeeelika: Sisukas! Väga hea!
    02:43 12-12-2011
    H3ll0 profiilipilt
    A. V.: Sisukas ja kasulik.
    16:20 28-05-2012


    Sarnased materjalid

    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    16
    doc
    Evulutsiooniteooria kujunemine
    24
    docx
    Bioloogia põhjalik konspekt
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    15
    docx
    Bioloogia eksam
    16
    doc
    Bioloogia eksami materjal



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun